Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja sisendas Kadrisse rohkem eneseusku.
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile
Katkend raamatust: ,,Ainult ühest ma ei saa aru miks siis mina, kes ma ju ometi ka elan sama õnnelikul maal, nii ütlemata õnnetu olen? Usun, et olen kõige õnnetum tüdruk. Mitte üksnes meie maal, vaid terves maailmas." Kadril pole vanemaid ega sõpru, tema ema on surnud ja isa teadmata kadunud. Ainus lähedane inimene on kibestunud vanaema, kes on mõistmatu ja karm, kuigi hoolib tegelikult oma lapselapsest väga. Kadri ja ta vanaema elavad pisikeses hämaras keldrikorteris, kus isegi värsket õhku pole piisavalt, tüdruku riiete külge jääb läppunud hais see teeb Kadri meeleolu veelgi kurvemaks. Nad peavad läbi ajama väga vähese rahaga. Kui Kadri peale õnnetust haiglasse satub, hakkab ta päevikut pidama, et oma kurva elu sündmused kirja panna. Haiglas kohtab Kadri üht kirjanikku, kellega ta saab väga heaks sõbraks, sest Kadri armastab lugeda. Kirjanik Elsa Sarap on hea ja tark inimene, kelle
nende juurde tuleb kahtlase käitumisega mees, Woland. Sellele järgneb Berliozi surm ja Bezdomnõi satub hullumajja. Hakkab toimuma palju segaseid ja absurdseid lugusi ning paljud inimesed kaovad jäljeltult. Margarita otsib oma kadunud armsamat, Meistrit, ka tema oli sattunud hullumajja ja seal räägib ta oma elust Beszdomnõile. Margarita täidab mitmeid imelikke käske, peale mida kohtub ta jälle Meistriga ja elavad keldrikorteris edasi. Margarita sureb oma abikaasa majas ja Meister kliinikus. Raamatut lugedes tekkis küsimus, miks kaovad nii paljud inimesed ära, nagu näitaks Stjopa, kes ei ilmunud teatrisse, kui teda ootasid rimski ja Ivan Saveljevits Varenuhha. Temale lisaks veel Varenuhha, Prohhor Petrovits, Margarita abikaasa ning Meister. Stalini valitsemise ajal kadusid jäljetult paljud inimesed, sest nad tegelesid millegiga, mis oli valitsejale vastu meelt. Margarita pidi
Nende mõlema sinnasattumine on seotud Pontius Pilatusega: tundmatu Patriarhi tiikide ääres rääkis ju Pilatusest ning Meister kirjutas samast loost raamatut. Kui Ivan on oma sinnasattumise loo ümber jutustanud, alustab külaline enda looga. Meister räägib naisest (nime nimetamata), kes oli küll abielus, kuid kelles ta tundis ära oma elu armastuse. Tunded olid vastastikkused ja nii hakkaski naine iga päev Meistri juures keldrikorteris külas käima. Ta sattus Meistri romaanist vaimustusse ja õhutas seda edasi kirjutama. Romaan saigi valmis ning anti toimetajale, kes tõstis sellest kisa, et ,,usufriik levitab propagandat", millest haarasid kinni ka mitmed teised kirjanikud. Sellest ajast peale tekkis Meistril ängistus, ebamäärane hirm ning isegi siis, kui naine lubas igaveseks tema juurde kolida, ei päästnud see Meistrit. Ta põletas oma käsikirja, hülgas maailma ning sattus hullumajja.
masina ja metallitööstust (tooraine veeti sisse, toodang välja). Arendati välja ehitusmaterjali tööstus. Selleks, et seda tööstust eelisarendada, selleks oli vaja tööjõudu (toodi teistest NL-u piirkondadest). Osa jäi siia alaliselt elama, teised lahkusid. Eestis ja Lätis oli olemas juba see taristu. Tähtis oli suurendada toodangut, mitte kvaliteeti (ekstensiivne). Turuks oli ülejäänud NL turg. Need kes tulid siia, said eelisjärjekorras korteri. Kohalikud elasid rohkem keldrikorteris, ühiskorterites jne. Enamikesse suurematesse linnadesse ehitati oma mäed (Mai rajoon). Kollektiviseerimine tõi kaasa selle, et inimesed üritasid minna linnadesse (pääseda kolhoosist). St kolhooside moodustamise üheks tagajärjeks oli linnastumine, 60, 70- ndatel hakati propageerima keskustes elamis (ka maal) ja sinna hakati ehitama ka samasuguseid ,,mägesid". Eestis küll otseselt ei olnud sund ümberasustamist, aga maaparanduse käigus 60-
Peagi saabusid Wolandi juurde ka Natasa ja Ivan. Kahekümne kolmas peatükk: Ball algas ja kaminast tulid välja surnud, kes muutusid ilusateks daamideks ja härradeks. Margarita võttis nad rõõmsasti vastu. Margarita jõi verega täidetud peekri tühjaks ning peagi oligi ball läbi saanud ja balli ruum muutunud tagasi Wolandi elutoaks. Kahekümne neljas peatükk: Woland pakkus tasu Margaritale selle eest, et ta oli perenaine ballil. Margarita soovis, et ta oleks Meistriga jälle koos keldrikorteris nagu vanasti ja Woland täitis tema soovi. Kahekümne viies peatükk: Linnas hakati uurima juhtumeid, Wolandist polnud jälgegi ja Berliozi pea oli ikka kirstust kadunud. Uurijad läksid Wolandit ja ta sõpru arreteerima. Kass pani Berliozi korteri põlema ja põgenesid. Kahekümne kuues peatükk: Azazello läks Margarita keldrikorterisse ning jootis Meistrile ja Margaritale mürki sisse. Nad surid ja Meister läks viimast korda Ivaniga hüvasti jätma. Meiter, Margarita, Woland
Margarita tahtis aidata ballil kohatud naist, kellele pidevalt toodi rätikuid, millega ta oma lapse oli tapnud. Woland ei saanud seda soovi ise täita, vaid seda pidi tegema Margarita ise. Kuna see soov ei läinud arvesse, soovis Margarita meistriga kohtuda. Peagi tuli akna kaudu sisse haiglariietes mees. See oli meister. Ta oli ärevuses ning ta tuli maha rahustada. Räägiti romaanist, mille meister oli kirjutanud. Üle kõige soovisid meister ja Margarita elada vaikselt oma keldrikorteris. Seal elas, aga juba elanik. Wolandi kaotas mehe ning ta nime dokumentidest nagu teda poleks olnudki. Natasa palus, et teda jäetaks nõiaks ja ta soov täideti. Sisse tuli Nikolai Ivanovits, kes palus tõendit selle kohta, kus ta oli öösel viibinud. Ka see palve täideti. Nüüd tuli Varenuhha, kes ei soovinud enam vampiir olla. Ka tema soov täideti. Romaani käsikirjad, mille meister oli ära põletanud, olid Wolandil tervetena olemas ja ta lasi need kohvrisse pakkida
"Käsikirjad ei põle" Õnnelik lõpp vana käsikiri, keldrikorter (pealekaebaja Aloizi Mogarõts saab oma palga), minema hullumajast; Natasa jääb omal soovil nõiaks; Nikolai Ivanovits läheb koos tõendiga, oma öiste tegemiste kohta, koju; Varenuhha samuti; Margarita saab Wolandilt kingituseks teemantidest hobuseraua. (mille Margarita kogemata kaotab ning Annuska leiab. Viimane peab siiski leiust loobuma.) Kõik hakkab lahenema, lõpule jõudma. Margarita ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele viimasel ajal toimunud veidratele sündmustele. Pidevalt kontrollitakse 50ndat korterit seal paistab elu keevat, ent kui miilits saabub, pole kedagi nähtaval. Kuulatakse üle Arkadi Apollnovits. Tõendeid Wolandi Moskvas viibimise kohta ei suudeta leida. Prohhor Petrovis on saanud oma õige kuju tagasi. Rimski leitakse Leningradi "Astoria" hotellist ning peale rääkimist miilitsaga palub meeleheitlikult kaitset.
Tuli ka välja, et Wolandi abilised tapsid meistrit kritiseerinud Latunski ära. Woland laseb vabaks ka Natasa, Nikolai ja Varenuhha. Margarita ja meister hakkavad end minekule seadma. Woland annab Margaritale kaasa kullast hobuseraua, mis tal trepikojast taskust kukub. Annuska, kes oli ,,süüdi" Beriliozi mõrvas, leiab selle ja tahab endale jätta. Vägivallaga võetakse see temalt ära ja antakse Margaritale tagasi. Peatselt ongi Margarita ja meister tagasi keldrikorteris, meister magab ning Margarita loeb heldimustundega Pontius Pilatust. (Kes see naine oli?) XXV peatükk Tegelased: Prokuraator, külaline salateenistuse ülem Katkend Pontius Pilatusest. Pärast hukkamist algas torm. Prokuraator ootas salateenistuse ülemat. Peatselt külaline saabus ja hakati sööma, jooma. Prokuraator uuris hukkamise kohta ning palus laibad kohe maha matta. Samuti palus ta ka Juudast Kiriafist valvata, kuna ta teadvat, et Juudast soovitakse tappa veel samal ööl
peksab puruks kortereid (paralleel Jeesuse kaubitsejate templist väljaajamisega?). On arvatud, et Margarita liin jäi B-l lõpuni arendamata. Vt Gasparovilt M ja M surma kohta nagu poleks Margarita sabatile lennanudki või lendas ainult tema hing (Azazello korraldas Margarita südamerabanduse tema kodus), samas kui Ma kreemi peale paneb, pillab ta toosi kellaklaasile ja kell jääb seisma. MEISTRI JA MARGARITA SAATUS Pärast saatana balli keldrikorteris ärgates on M ja M kummaliselt riides (Me haiglariietes, Ma- l must mantel palja ihu peal), Ma välimus meenutab nõida, juuksed sassis, mõlemad vannuvad korduvalt kurja, tuba on segamini, nende ,,mõttelaad oli põhjalikult muutunud". Margarita Meistrile: Nad on su hinge hävitanud! /.../ Vaata, missugused on su silmad! Neist vaatab vastu kõrb... Sa oled sandiks tehtud, sandiks tehtud". Kaos, saatana lapsed. Leevi Matteus ütleb W-le, et Jesua PALUB anda meistrile rahu varjupaigas
Samal ajal tuleb Wolandile külla Leevi Matteus, kes on seal Jeua käskijalana ning palub tolle nimel, et Woland Meistri, sest ta kirjutas romaani Pontus Pilatusest, ja Margarita, sest ta armastas ja kannatas Meistri pärast, endaga kaasa võtaks ning tasuks neile igavese rahuga. Wolandi küsimuse peale, miks nad ei võta teda enda juurde valgusesse, vastab Leevi, et Meister polevat valgust ära teeninud, vaid hoopis rahu. Laupäeva hilisõhtul külastab Azazello armastajaid nende keldrikorteris ning viib neile messire'lt saadetud veini. Nad joovad seda ning surevad ja ärkavad koheselt uuesti ellu. Nad istuvad hobuste selga ja lendavad lahkumispaika. Teel sinna külastab Meister veel hullumaja palatis number 117 luuletaja Ivani. Kogu seltskond kohtub Vorobjovi mägedes, et heita viimane pilk Moskvale. Nad tõusevad ja lendavad, saatanliku seltskonna deemonid loobuvad oma inimlikust välimusest ja lasevad end paista sellistena, nagu nad on. Woland pöördub
palub - Tiinast sai Indreku väike sõber, talle meeldis lapse juttu kuulata - tuli pikne ja müristamine, Tiina kartis, puges Indrekule lähemale, tüdruk ei tahtnud, et välk ta surnuks lööb ennem, kui ta jalad on terved, ei tahtnud haigete jalgadega taevasse minna - Tiina õde Molli tuli tüdrukut koju kutsuma vihma eest, kuid siis läks suur sadu lahti ja ka Molli puges Indreku kutsumise peale kuuri vihmavarju, Indrekule meeldis Molli - õed räägivad kuidas elavad keldrikorteris ja tunnevad inimesi ära pükste, saabaste ja kõnnaku järgi, nii ka Indrekuga - Tiina jäi Indreku sülle magama, Molli ja Indrek jutustavad edasi, Molli pärib Ramilda kohta ja jutustab teistest Mauruse õpilastest keda veel teab ja kõnnaku ning riiete järgi ära tunneb - Kui vihm lõppes viis Indrek magava Tiina koju, Molli palus tal veidikeseks külla jääda, tüdrukute ema Vaarmann tuli samuti Indrekuga juttu rääkima, rääkisid, kuidas ema asju
"Käsikirjad ei põle" Õnnelik lõpp vana käsikiri, keldrikorter (pealekaebaja Aloizi Mogarõts saab oma palga), minema hullumajast; Natasa jääb omal soovil nõiaks; Nikolai Ivanovits läheb koos tõendiga, oma öiste tegemiste kohta, koju; Varenuhha samuti; Margarita saab Wolandilt kingituseks teemantidest hobuseraua. (mille Margarita kogemata kaotab ning Annuska leiab. Viimane peab siiski leiust loobuma.) Kõik hakkab lahenema, lõpule jõudma. Margarita ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele viimasel ajal toimunud veidratele sündmustele. Pidevalt kontrollitakse 50ndat korterit seal paistab elu keevat, ent kui miilits saabub, pole kedagi nähtaval. Kuulatakse üle Arkadi Apollnovits. Tõendeid Wolandi Moskvas viibimise kohta ei suudeta leida. Prohhor Petrovis on saanud oma õige kuju tagasi. Rimski leitakse Leningradi "Astoria" hotellist ning peale rääkimist miilitsaga palub meeleheitlikult kaitset.
.. Nii et meie palume kolmekesi: ema, mina ja Anne-tädi. Kui ema rikkaks saab, siis on tal palju raha; selle eest võib lasta ta ka õpetajat paluda, kirikus paluda, sest see aitab veel rohkem. Aga nüüd ei ole emal raha ja meie oleme vaesed ning palume ise kahekesi. Tädi aitab ka, aga temale ema ei maksa, tema palub muidu, sest tema on minu ristiema." ,,Kus sa elad?" küsis Indrek. ,,Näe, seal, selles punase katusega majas, paistab läbi aia. See on siin meie aed. Meie elame keldrikorteris. Meie peal elavad meie omad saksad; teises otsas, kus keldrid, elavad võõrad saksad. Ema käib neid passimas." Niisugune oli Indreku uus tutvus, mis muutus peagi nagu sõpruseks, sest kui alguses Tiina tuli juhuslikult, siis hakkas ta varsti ootama ja valvama silmapilku, millal Indrek ilmub põhuhoonesse. Ja see omalt poolt ei teinud õnnetule tütarlapsele vähimatki takistust temaga kõnelemises või tema lähedusse tulemises. Varsti läks ta ise kuuri nurga juurde ja lükkas
tulistasid nende käte ja jalgade pihta, sundides neid Konserve – konserv hüppama vang, keda kasutati meditsiinilisteks katseteks Hasenjagd – känesejaht Prominenter – kuulsus põgenenud vangide otsimine eesõigustega vang Ülesanne 5. Anna lugu Anna Wiechec oli Krakowis elav poola katoliiklane. Lesena elas ta kolme väikese lapsega vaesuses ühetoalises keldrikorteris. Ühel augustikuu öösel 1943. aastal kuulis Anna uksel vaikset koputust. Avades leidis ta oma ukselt võõrad: hirmunud juudi naise ja viieaastase juudi tüdruku. Naine palus Annalt, et ta peidaks nad natside eest enda väiksesse korterisse. Anna mõistis ohtu, mille ees see naine ja väike tüdruk seisid, et nad olid riskinud oma eluga, olles väljaspool juudi getot ja et natsid maksid suurt vaevatasu kõigile, kes aitasid neil peidetud juute leida.
annaabi.ee 
