fosfor 1,5 kg/ha aastas 2700 kg lammastik 0,06 kg/ha aastas 108 kg madalsood fosfor 0,11 kg/ha aastas 49,5 kg lammastik 5,2 kg/ha aastas 2340 kg 5 ulesanne aastas langeb sademeid 700 mm keskmine fosfori sisaldus 0,05 mg/l keskmine lammastiku sisaldu 1 mg/l j'rvepeeglile fosforisisaldus 227,5 kg detsimeetrid - millimeetriteks ja s jp lammastikusisaldus 4550 kg 6ulesanne reovee hulk 0,2 m3/s st fosforisisaldus 3 mg P/L lammastikusisaldus] 12 mg N/L aastas juhitakse foforit 18921600 kg/a 18921,6 aastas juhitakse lammastiku 75686400 kg/a 75686,4 detsimeetrid - millimeetriteks ja sealt kg
Liitnivelleerimisel võrdub kõrguskasv käigu üksikute kõrguskasvude summaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa. Mis on nivelleerimislatid? Nivelleerimislattidele kantud jaotistele toetudes on võimalik fikseerida latilt niitristi horisontaalniidi järgi nn latilugem. Kaasaegsed latid on ühepoolsed alglugemina OOOO. Kuidas teha latilugemeid? Latilugem tehakse kahes osas: 1) detsimeetrites-latile kantud arvud ongi tavaliselt detsimeetrid ja 2) millimeetrites- selgitatakse lähtuvalt latile kantud jaotistest. Näiteks latilugem 15 dm ja 20 mm on kokku kirjutades 1520 mm ehk 1,520 m. Kuidas toimub jaamas töö nivelliiriga? Nivelliiri asukoha valikul tuleb arvestada õlgade võrdsusega, samuti sellega, et viseerimiskiir ei läheks n.ö maasse ega üle lati, sellele järgneb instrumendi töökorda seadmine, latilugemite tegemine ja kontrollarvutus. Kuidas toimub instrumendi töökorda seadmine?
lati teljega. Lati talla vastu pannakse ziletitera, millega ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1 mm täpsusega. Tõste joonlauda mööda latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri-kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5 mm täpsel ja 1,0mm tehnilisel nivelleerimisel. · Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet. Selleks asetatakse latt küljeli ja tõmmatakse peenike jõhv või niit pingule lati nõgusal poolel. Millimeeterjaotisega joonlaua abil
Lati talla vastu pannakse žiletitera, millega ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1 mm täpsusega. Tõste joonlauda mööda latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri- kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5 mm täpsel ja 1,0mm tehnilisel nivelleerimisel. Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet. Selleks asetatakse latt küljeli ja tõmmatakse peenike jõhv või niit pingule lati nõgusal poolel.
detsimeeterjaotise lõppu kriipsuke ning ühitatakse joonlaua äär lati teljega. Lati talla vastu pannakse ziletitera, millega ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1mm täpsusega. Tõstes joonlauda piki latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri-kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Mõõtmise ajal määratakse joonlaua temperatuur ja vajadusel võetakse arvesse joonlaua temperatuurist tingitud parand. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5mm täpsel ja 1,0 mm tehnilisel nivelleerimisel. Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet
kriipsuke ning ühitatakse joonlaua äär lati teljega. Lati talla vastu pannakse ziletitera, millega ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1 mm täpsusega. Tõstes joonlauda piki latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri- kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Mõõtmise ajal määratakse joonlaua temperatuur ja vajadusel võetakse arvesse joonlaua temperatuurist tingitud parand. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5 mm täpsel ja 1,0mm tehnilisel nivelleerimisel. Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet.
annaabi.ee 
