Object 1 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS V-15 Eryn Heide Millest koosneb sperma? Uuemõisa 2015 Sperma on ejakulaat ehk seeme, mis on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mida väljutatakse seemnepurske ajal. Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast seemneplasmast ning millele lisanduvad ka seemnepõiekestest,eesnäärmest ja kusitisibulanäärmest erituvad nõred. Sperma koosneb u 5% spermatosoididest, ligikaudu 30% eesnäärmesekreedist ja 70% seemnepõiekeste toodetud sekreedist. Ühes seemnepurskes on umbes 300 000-400 000 spermatosoidi. Sperma sisaldab: Suhkruid Fruktoos, sorbitool, inositool
Millest koosneb sperma? Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Sperma koosneb ~5% osas spermatosoididest, ~30% osas eesnäärme sekreedist ja ~70% osas seemnepõiekeste sekreedist. Hormoone ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid on
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi.
oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda Seedeelundkond läbi inimese kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkond on keskmise pikkusega, sest me oleme segatoidulised. Ensüümid valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. 3 ensüümi: *amülaas suus, peensooles süsivesikud *pepsiin maos, peensooles lagundab valke *lipaas maos, peensooles lagundab rasvu Lümf läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes Hambakroon suuõõnde ulatuv hambaosa 12sõrmiksool -peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred Soolehatt väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal Sülg suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu.
Magu-seedekulgla kõige mahukam osa. Kaksteistsõrmiksool-peensoole algus osa. Soolehatt-peensooles olevad väikesed väljasopistised. Sülg-suuõõnde nõrustuv süljenäärmetest vedelik. Amülaas-süljes olev ensüüm. Pepsiin-ensüüm,mis lõhustab valke. Lipaas-ensüüm,mis lõhustab rasvu. Soolhape-toidu seedimisel vajalik nõre. Maks-kõige suurem nääre. Sapp-kibeda maitsega rohekas kollane vedelik. Lümf-läbipaistev,kehavedelik. Neerud-tähtsamad erituselundid. Neerukehake-eraldab verest esmase uriini. Uriin-kusi. Kusiaine-uriini koostisosa.
rakku; viirusosake vabaneb kapsiidist. Nakatumine viirushaigustesse:piisknakkusega(gripp), toit ja jook(A-hepatiit, kollatõbi), koevedelikega(AIDS, B-hepatiit), haigete loomadega(entsefaliit, marutaud). A-hepatiit ehk kollatõbi: Levib-saastunud toit ja jook,kontaktnakkus. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitushäired. Peiteperiood-15-45 päeva. Vaktsiin-olemas. B ja C hepatiit: Levik-seksuaalkontakt, veri, kehavedelik. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused. Peiteperiood-kuni pool aastat. Vaktsiin-vaktsineeritakse plaaniliselt(B-hepatiit). Haigus võib muutuda eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. AIDS: Levik-seksuaalkontakt, veri, rinnapiim. Haigusnähud-immuunpuudulikkus. Vaktsiin-puudub. Hiv- nakkusele viitavad:lümfisõlmede suurenemine, tugev öine higistamine, pikaaegne palavik,
Meeleelundeid neil peaaegu ei olegi. Selgrootud moodustavad kogu maailma loomadest suurema jao, ligi 98%. Neil on kaks sümmeetriavormi: 1) kiireline sümmeetria, kus saab jaotada looma mitme telje abil mitmeks samasuguseks osaks. 2) Kahekülgne sümmeetria, kus saab jaotada ühe telje abil kaheks identseks pooleks. Paljudel selgrootutel on toeseks kitiinist või sarvainest kest, nt vähilistel ja tigudel. Osadel, nt ussidel on pehme naha all kehavedelik. Neil võib olla, kas suletud või avatud vereringe. Suletud vereringe puhul pumbab süda verd vaid soontesse ning on pideva rõhu all. Avatud vereringe korral pumpab süda vere mööda lühikesi sooni ka organite vahelistesse õõnsustesse. Paljud selgrootud elavad veekeskkonnas. 3. Võrdle kaht loomade kehaosade paigutuse sümmeertia tüüpi. Erinevused Sarnasused Kiirelise sümmeetria puhul Mõlemal juhul tekivad omavahel
ühest keskpunktist ja suu asub pooleks ühe pikisuunalise teljega. keskel Neil saab eristada keha ees- ja Nt. meritähed ja merisiilikud tagaosa ning paljud kehaosad on paaris Nt. enamik selgrootuid Selgrootute toesed Kehavedelik koos Keha sees on kõvast ainest ümbritsevate lihastega osakesed Selgrootute toesed Kõva välistoes Alamatel selgrootutel on vaid rakud või lihtsad koed Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi NÄRVISÜSTEEM kogub keskkonnast saadud infot ja juhib selle põhjal looma elutegevust. Lihtsaim on närvivõrgustik arengu käigus tekivad närvirakkude kogumikud algeline "aju" Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid
Astsiit ehk vesikõht (ascites (ld.k); ascites (ingl. k.)) Definitsioon Astsiit ehk vesikõht esineb kui liigne kehavedelik (kõhuõõnevedelik) koguneb kõhuõõnde.Vedeliku kogunemisest kõhuõõnde saab aru alles siis, kui kõhuõõnes on vähemalt üks liiter vedelikku. Astsiidi peamisteks tekkepõhjusteks on rõhutõus maksaveenis või albumiini (maksas sünteesitav ja kvantitatiivselt kõige olulisem plasmavalk) vaegus organismis. Tekkemehhanismid Astsiit võib tekkida tänu neljale mehhanismile. Kõige sagedasem on maksaveenisisese rõhu
Loomulik immuunsus: • kaasasündimisel; haiguse läbipõdemisel (leetrid; rõuged) Kunstlik immuunsus: • vaktsineerimisel vakstineerimine on surmatud või nõrgastatud mikroobide või nende toksiinide viimine organismi. Toksiin- mikroobide poolt toodetud mürgid. Vaksineeritakse: puukentsefaliit; gripp; sarlakid; mumps, leetrid Allergia- ülitundlikus mingile välisele või organismis olevale tegurile. (allergeenid) Lümf on läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: 1)lümfotsüüte; 2) koevedelikust pärit olevaid aineid; 3)rasvaosakesi Suurimad lümfisõlmed on kaelal, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus. Südamehaigused: südamelihase infarkt; tromb; Süda ei väsi pika töötamise vältel, sest südame töö on jaotunud kaheks osaks. Pool ajast süda puhkab ja teise poole töötab. (0,4sek:0,4sek) Veenilaiendid tekivad selletõttu, et veri jääb kauemaks ajaks püsima ning laieneb. Või tekitavad
Lümfimassaazi infoleht Mis on lümf? Lümf ehk lümfivedelik on lümfisüsteemi teedes olev enamasti värvitu kehavedelik, mis on rikas valgete vereliblede ehk lümfotsüütide poolest. Need rakud mängivad olulist rolli meie immuunsüsteemis, kaitstes meie keha infektsioonide vastu. Lümfotsüüdid tekivad ja ladestuvad lümfisõlmedes, peamised punktid asuvad kaenla all, kubemepiirkonnas ja kaela ligiduses. Inimesel on umbes 600-700 lümfisõlme, mis paiknevad enamasti rühmiti. Nende läbimõõt on 0,3cm-3cm, kujult ovaalsed, ümmargused või neerukujulised. Lisaks filtreerimisele on lümfisõlmede ülesanne
Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja higi koostises olev mürgine aine Email-ehk vaap kaitseb hammast mikroobide ja kulumise eest Sapp-muudab rasvad seeditavaks.Maks toodab. Neerukehake-eraldab uriini ja filtreerib seda.neerus miljon. Lümf-moodustub verest.läbipaistev kehavedelik, mis voolab lümfisoontes, ei sisalda erütrotsüüte · Ainevahetusprotsesside kaudu on organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jääkaineid. Toiduained on inimtoiduks mõeldud taimse või loomse päritoluga ained. · Toitained on toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat.
Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal. Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus bakterid. Alustab ja aitab seedida toitu. Lümf- läbipaistev, värvusetu kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis. Tema ümber on keerdunud pisikesed vere kapillaarid. Kusiaine- orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust. Uriin- koosneb organismile mittevajalikest ainetest- liigne vesi ja soolad. 18. Diagrammilt andmete leidmine ja selle põhjal küsimustele vastamine.
sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal. Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp- kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses. Lümf- läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis. Tema ümber on keerdunud peenikesed verekapillaarid . Kusiaine- orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust. Uriin- koosneb organismile mittevajalikest ainetest liigne vesi ja soolad. 17.Vasta diagrammi põhjal küsimustele.
ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. 10)soolehatt- suurendavad peensoole sisepinda miljonid väikesed väljasopistised soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. 11)sülg- Sülg on vajalik toidu niisutamiseks, et hõlbustada neelamist, samuti võib see osa võtta mõnede ühendite seedimisest. 12)sapp- on maks tekkiv seedenõre, mis koguneb sappipõide. 13)lümf- on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfinoontes. 14)amülaas- ensüüm mis hakkab sülies lõhustama tärklist. 15)pepsiin- ensüüm mis hakkab maos lõhustama valke 16)lipaas- on ensüüm, mis lõhustab seedekulgas rasvu. 17)imendumine-Toitainete imendumist nimetame toitainete lõhustumisel tekkinud tungimist läbi soole hattude verre 18)maks-maks toodab sappi,mis koguneb põietaolisesse sapipõide, maks kaalub 1,5kg ja maks paikneb mao kõrval, paremal pool ülakõhus.
(ilma tuumata, punased) valge vererakk – võitlevad organismi tunginud võõrmikroobidega. ( tuumaga, värvitud) vereliistak – kõige väiksemad vererakud on vajalikud vere hüübimiseks. hüübimine – kaitseb verekaotuse eest. Tekib fibriin. Valgulised fibriinkiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. lümf – on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. lümfisõlm – lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. hingamine – gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. rakuhingamine – energia saamine hapniku toimel, C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. kops - üks kahest rindkeres asuvast elundist, mis tagavad gaaside vahetuse hingamisfunktsiooni kaudu.
Rasvad hakkavad põhiliselt lõhustuma alles seal. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Nõrel on ka ensüümid. Toitainete imendumine on nende lühustumisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse. Igasse soolehattu siseneb veresoon, mis hargeb võrgustikuks. Hattudes on ka väikesed lümfisooned (imenduvad rasvade koostisosad). Lümf on läbipaistev kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Lümf moodustub verest ja seguneb hiljem verega. Pärast imendumist on sel piimjas värvus, sest selles on palju rasvade lõhustumissaadusi. Erituselundid on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. Neerud osalevad vedelate jääkide eemaldamises organismist. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Neerud paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu.
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi.
vähendavad rooja hulka. Väljaheide e. roe koosneb põhiliselt seedimata jääkidest, baktermassist ja veest. II Toitainete imendumine Seedimisega viib organism toitained enda jaoks sobivasse olekusse. Selleks, et organism saaks neid kasutada, peavad toitained sattuma vereringesse, mis toimetab need erinevatesse elunditesse. Igasse peensoole hattu siseneb veresoon, mis hargneb seal võrgustikuks. Peale veresoonte on hattudes ka väikesed lümfisooned. Lümf on läbipaistev,, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes.Lümf moodustub verest ja seguneb hiljem verega, aga ei sisalda punaliblesid. . Lümfisoontesse imenduvad rasvade lõhustumissaadused. Seedimisjärgselt on lümf piimjas, sest sisaldab ohtralt rasvatilgakesi. Teised toitained - vees lahustunud süsivesikute ja valkude koostisosad - imenduvad verre. Põhiliselt imenduvad toitained peensoole algusosas, kus neid on kõige rohkem. Peensoole muudes osades hakkavad toitained
14. Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. 15. Vereringeelundkond: veri, veresooned. Vereringeelundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab pideva ainevahetuse. Veri on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame ja ka südame- laadsete elundite töö ja vererõhu toel ringlev kehavedelik. Veri on transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev veresoontes tsirkuleeriv sidekude Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Südamest kudede poole viivaid veresooni nimetatakse arteriteks. Verd südame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse veenideks. Inimeste ja teiste kõrgemate selgroogsete suures vereringes kannavad arterid hapnikurikast verd
naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. Organismis vedelikku ca 60% · Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta, kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks · Energeetika · Ensümaatiliste reaktsioonide substraat · termoregulatsioon Vesi organismis · Päevane vedelikutarbimine sõltub Soost ja vanusest
– Margaret Mead (1901–1978) – Ruth Benedict (1887- 1948) • Biheiviorism 55 56 – J B Watson (1878–1958) Psühhodünaamiline teooria (S. Freud) • Alateadvus, tungid • Id / Ego(selle teooria järgi ego peab hoidma id ja superego normis) / Superego • Kaitsemehhanismid Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • Hippokrates – 4 temperamenditüüpi • Galenos Koleerik kehavedelik on kollane sapp- kipuvad üle reageerima Melanhoolik Must sapp- muretsevad Sangviinik Veri – seltsivad, tormakad, rõõmsameelsed Flegmaatik Lima- kannatlik, aeglane, loid, reserveeritud Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • Kretshmer ja Sheldon kehatüüp Endomorfne- Ektomorfne- pigem hea enesekontrollija, ergas, intellektuaalne. Mesomorfne- väga ekstavertne, väljapoole elav, teatud olukorras võib olla kuritahtlik. – pükniline, asteeniline, atleetlik
- Skisotüüpne B. Dramaatilised e emotsionaalsed - Antisotsiaalne - Piirialane - Histooriline - Nartsislik C. Ärevad e. kartlikud - Obsessiiv-kompulsiivne - Vältiv - Sõltuv Isiksuse(häirete) ajalugu - Hippokrates 460-377 eKr aju liiga kuum, külm, kuiv või niiske - Galenos 130-200 domineeriv kehavedelik lima, veri, kollane sapp või must sapp - C. G. Jung 1875-1961 juhtiva funktsiooni alusel (mõtlev, tundev, tajuv, intuitiivne tüüp) kombinatsioonis hoiakuga maailma suhtes (introversioon või ekstraversioon) - Eysenck 1916-1997 ekstravertsus ja neurotism on dimensioonid Diagnoosi ajalugu - 18. saj. hullumeelsus ilma segasuseta - 19. saj algul kaasasündinud moraalne puudulikkus; moraalne vaimuhaigus
annaabi.ee 
