helitöö ,,Walpurgi burlesk", mitmed polüfoonilised helitööd, klaverikontserdid ja klaverisonaadid ning esimesed arvestatavad klaveriteosed ,,Sügispildikesed", ,,Finaal", ,,Humoresk" jt. Rudolf Tobias on Eesti heliloojatest kõige monumentaalsem ja suursugusem. Oma loomingus püstitas ta endale kaks põhilist eesmärki. Esiteks, vaimuliku muusika reformimine ning teiseks, rahvuseepose ,,Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Rudolf Tobiase tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Tema tugev isikupära ja väljendusoskus avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Oma ajastu tingimustes oli ta eelkõige võitleja ja reformaator. Tema hea ilukirjanduslik oskus avaldus arvukates artiklites, mis omasid suurt tähtsust Eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobias oli ka kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti liige. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel
Muusika on jazz, pop või rock. Kasutatakse tänapäevast tehnikat (mikrofonid, kõlarid, helimuundamised jne) Nõudmised Klassikaline hääletoon, näitlemisoskus, Klassikaline hääletoon, näitlemisoskus Hästi laulda, tantsida, näitlema. lauljatele: hea rolli kehastamine peavad oskama Mis on aidanud Kiire levik Itaaliast teistesse Euroopa Mitmes riigis oli palju häid heliloojaid Muusikal levis Euroopase pärast II kaasa tuntu- maadesse, palju häid heliloojaid. kes hakkasid operette kirjutama. maailmasõda meediakanalite kaudu. sele, levikule? Kuulsamaid Wolfgang Amadeus Mozart „Figaro Jacques Offenbauch „Orpheus põrgus, Richard Rogers „Oklahoma“, „Helisev
kujutamine ("Bauhaus"). Modernistlikud uuendused. 1920. aasta algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism. Kunsti tunnused Nähtava maailma jäljendamine Värvivalik subjektiivne Maaliti looduse järgi Joonistus vabam ( modernistlik realism ) Lihtsad motiivid Hinnati maalilist ilu Peamine polnud see, mida kujutati, vaid see,kuidas kujutati. Itaalia Antiigi järgimine uusklassitsism Säilitati võimalus omapärasele loomingule Ideaalide kehastamine Suurbritannia Moodne kunst skulptuur 1930 suur tõus Inglise skulptuurikunstis Kujutati abstraktset elavat loodust. Saksamaa Ekspressionism ( va. "Bauhaus") "Bauhaus" ühiskondlik optimism,utopism Maaliti elu pahupoolest Nurgelised joonistused,rahutu ebaloomulik kloriit Inimfiguurid moonutatud Sünged karikatuursed teosed Pinge ja dramatism Wilhelm Lehmbruck Põlvitav naine
Aastast 1914 kuni surmani ttas Rudolf Tobias Berliini Kuninglikus Muusikakrgkoolis (Knigliche Hoshschule fr Musik) muusikateooria professorina.[3] Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahathel. R. Tobias on Eesti heliloojaist ehk kige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Oma loomingus pstitas ta endale kaks philist loomingueesmrki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose Kalevipoeg kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga lhikeseks, et oma kavatsusi lpule viia. Tobias suri kui ta oli vaid 45- aastane. Rudolf Tobiase mlestuseks pstitati 1929.a. Haapsalus mlestussammas (Roman Haavamgi) ning 1973.a. mlestuskivi Kullamaal (Aime Kuhlbusch). 1924.a. nimetati Tallinnas Kadriorus ks tnavatest Tobiase nimeliseks ja 1973.a. anti Tobiase nimi Krdla Laste-Muusikakoolile. Rudolf Tobiase 100-nda snniaastapeva puhul avati Kinas 1973.a. mais tema snnimajas memoriaalmuuseum.
esimesed polüfoonilised helitööd (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d- moll 1898) esimese keelpillikvarteti d-moll (1899) esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909) esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910) esimesed arvestatavad klaveriteosed Loomingule iseloomulik Loomingus püstitas ta kaks põhilist eesmärki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose "Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Loomingu suurimaid mõjutajaid on olnud L. v. Beethoven. Looming oli selges kontrastis eesti muusikas toona valitsevate romantiliste meeleoludega. Tema muusika oli helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes kasutanud palju meremotiive. Lemmik zanrid Oratoorium: "Joonase lähetamine" (peateos)
Saksamaa: · "Bauhaus"´i koolkonnas juhtis ühiskondlik optimism,utopism, mujal aga valitsesekspressionism(sõjakoleduste prohvetlik hoiatus) · Sünged karikatuursed teosed, pinge ja dramatism · Maaliti elu pahupoolest(O. Dix, M. Beckmann, K.Kollwitz) · Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulikkloriit(E. Barlachi, W. Lehmbrucki) · Inimfiguurid moonutatud Itaalia: · Antiigi eeskujude järgimine(uusklassitsism) · Suursuguste ideaalide kehastamine · Futuristid säilitasid võimaluse omapäraseleloomingule, mis kajastas Itaalia dünaamikat Prantsusmaa: 1925. aastal toimus suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus. seal segunesid kubismi ja juugendi mõjud. Stiil sai nimeks art deco. Ta avaldus plakati- ja raamatukujunduses ning tarbekunstis. Avangardismi nõrgem pealetung SKULPTUUR Prantsusmaa: Skulptuuris oli ka valdav realism (Aristide Maillol ja Charles Despiau) Aristide Maillol ,,Öö" (1920) Suurbritannia: 1930
· Inimfiguurid moonutatud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Itaalia Fifth level · Antiigi eeskujude järgimine (uusklassitsism) · Suursuguste ideaalide kehastamine · Futuristid, võimalus omapärasele loomingule, kajastas Itaalia dünaamikat Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Prantsusmaa · Uus radikaalne vool · Art déco ·
"ülevale"). Sest Doris Kareva luule on algusest peale tahtnud olla olemuslik, algne, põhiline, tuumne olla justkui ise luule kvintessents. Iga üksik tekst peaks siis mõjuma nõnda, nagu poleks ta üksnes lõpetatud, vaid ka lõplik; iga viimane rida mitte lihtsalt (selle luuletuse) viimane, vaid "kõigi luuletuste" viimane, kõigeviimane rida üleüldse. Kareva senise luule võiks nende järgi jaotada kolme perioodi: (1) varane enesejaatus, alternatiivsus, kommunikatiivsus; (2) peavoolu kehastamine, jäljendamatus omas ajas; (3) sõltumatus, püsivus, lakkamatu tagasitulek algse taotluse juurde. Virtuoossete kõlamängude, riimipeegelduste ja häälikulise algebra abil loob Kareva tekst mulje, nagu oleks keeleline määramatus siin üldse taandunud. Ükski sõna, ükski silp ei näi oma kohale langevat juhuslikult, neid juhib mingi keeleülene tõmbejõud (http://www.sirp.ee/2003/14.03.03/Kirjand/kirjand1-2.html) Looming · 19744. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus
oli ta eelkõige võitleja ja reformaator. Tema hea ilukirjanduslik väljendusoskus avaldus tema arvukates artiklites, mis omavad Eesti muusika ajaloos teedrajavat tähtsust. Heliloomingus oli Tobias esimene, kes pani aluse Eesti instrumentaalmuusikale. R. Tobias on Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Oma loomingus püstitas ta endale kaks põhilist loomingueesmärki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose "Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga lühikeseks, et oma kavatsusi lõpule viia. Tobias suri kui ta oli vaid 45-aastane. Rudolf Tobiase mälestuseks püstitati 1929.a. Haapsalus mälestussammas (Roman Haavamägi) ning 1973.a. mälestuskivi Kullamaal (Aime Kuhlbusch). 1924.a. nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks ja 1973.a. anti Tobiase nimi Kärdla Laste-Muusikakoolile. Rudolf Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul avati Käinas 1973.a. mais tema sünnimajas
nuttes, sosistades, karjuvalt. Vastavalt sellele, kuidas juhendaja ütleb. Noor peab lugema etteantud teksti (laulu) vastavalt etteantud emotsioonile. Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab kõiki hea etteaste eest ning korjab tekstid kokku. Eesmärk: arendada noorte esinemiskogemust laval ning publiku ees. Vahendid: tekst 30 min 3. Tegelaskujude kehastamine- loosi tahtel valivad noored endale tegelaskuju filmist ,,Nukitsamees", kuid noored ei kehasta oma tegelaskuju mitte antud filmi olustikus, vaid tegelaskujud tuuakse maalt linna keskkonda. Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab osalejaid. Eesmärk: esinemisoskuse arendamine ning lavalise kogemuse andmine. Vahendid: Sedelid tegelaskuju loosimiseks 45 min 4. Analüüsitakse, kuidas tegelaskujud sobiksid antud linnakeskkonda. Kuidas oleks võinud
jumalat;soovides hüve omada,püüab inimene jumala olemusest osa saada,ehk nagu Platon ,,Seadustes" selgitab,jumal on kõikide asjade algus ja nende keskkoht ja lõpp.Ta on algus, kuna kõik tast pärineb,ta on keskkoht,sest ta on kõige päritoleva olemus,ja ta on lõpp,kuna kõik pürib tema kui oma eesmärgi poole. Üks kõige täiuslikumaid inimese hüve iseloomustusi on ära toodud ,,Phileboses".Siin on inimese hüve tingimustena ära toodud: 1)osalisus"idee" igaveses loomuses; 2)"idee" kehastamine tegelikkuses;3)mõistuse olemasolu ja teadmiste omamine 4)mõningate teaduste,kunstide valdamine,aga samuti õigete arvamuste olemasolu;5)mõningad liigid puhtaid meelelisi mõnusid,näiteks meloodia puhastest toonidest või maali värvidest. Need oleksid Platoni ,,ideede" õpetuse peamised jooned.Mida täpsemalt Platon ,,ideede" mittemeelelist ja isegi ülemeelelist olemust iseloomustas,seda raskem oli tal selgitada,kuidas
iii. Oma põlvkonna ootushorisont 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. a. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused i. Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid ii. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine b. Eepika zanrid (eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt, laast) i. keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele ii. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine c. Dramaatika zanre (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) i. Iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog ii
semantilisteks komponentideks, vaid see põhineb prototüüpanalüüsil. • Semantilised kategooriad on ähmaste piiridega ja koonduvad tavaliselt (kuid mitte tingimatult) prototüüpide ümber. Keeleline üksus võib olla mitme kategooria liige, ja see võib kuuluda kategooriasse suuremal või vähemal määral. • Oluline roll on semantikas mõistestusel ehk inimese tõlgendusel asjaolust mida väljendi abil kirjeldatakse. • Mõistestuse aluseks on kehastamine (embodiment): kehalised kogemused maailmaga suhtlemisel on tekitanud kujundskeemid (nt TASAKAAL, MAHUTI, KONTAKT). • Paar näidet mõistestuse rollist: • samale referendile võidakse viidata erinevatel täpsuse tasanditel (loom, koer, spanjel; minu õde, Mari, sekretär); • situatsiooni kirjelduses võib sisalduda dünaamilise mõistestamise strateegia, nt. staatilise situatsiooni
Näitleja vägi. Läbiproovitud tehnikad ja viisid rolli loomiseks. Rolli loomisel kõige olulisem näitleja kujutlusvõime ja usk. Näiteseltskond viidi ekstaatilisse seisundisse ja sündisid tipplavastused. 13.Võrrelge Evald Hermaküla ja Kalju Komissarovi teatrit 1970.-1980. aastail. Evald Hermaküla pidas tähtsaks näitlejakeskset teatrit, vaba mängu ja improvisatsiooni. Hermaküla teatri missiooniks oli oma rahvuslike juurte ja rahvusliku vaimu tajumine ja kehastamine. Tema lastelavastused oli mängulised ja folklooripõhised. Lavastused üldiselt psühholoogilis- modernistlikud, Jungi suur mõju ning teater oli kui enesetunnetuse protsess. 1980. aastatel hakkab ta huvi tundma idamaade teatri vastu ning alustab eesti algupärase teatri otsinguid. Tema lavastuste atmosfääri on päris loometee algusest peale kuulunud teatav eemalolek niinimetatud argisest ja olmelisest
Identiteedivargus - Levinud eesmärgid: juurdepääs isiku finantsinfole, süüdi lavastamine kriminaalses teos - Identiteedi varastamise viisid: Kirjade vargus, prügikastides sobramine, Personaalse info vargus andmebaasidest, Sissetung organisatsioonidesse, mis koguvad ja talletavad suurel hulgal personaalseid andmeid, Elektroonilises suhtluses usaldusväärse organisatsiooni kehastamine - Identiteedivargusest taastumine on rahaliselt ja ajaliselt kulukas ning keeruline Intellektuaalse omandi kahjustamine - Intellektuaalne omand üksikisiku või organisatsiooni vaimse töö tulem. Seaduse poolne kaitse puudutab ärisaladust, patente ja autoriõigust. · Ärisaladusteave organisatsiooni äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib kahjustada organisatsiooni huve
selgelt välja kujunenud kasutusalad. kommunikatiivne kompetents- sisaldab mudelit lingvistilise kommunikatsiooni osade märgistamiseks. Selleks et rääkida keelt korralikult, ei piisa ainult grammatika ja sõnavara omamisest, peab tundma ka konteksti. Konversatsioonianalüüs- (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Mõistestus- Kehastamine- Allikvaldkond- Sihtvaldkond- Metonüümia- viitab ühe entiteedi kaudu teisele. Metafoor ja metonüümia on sarnased mõlemad ei puutu vaid keelde, vaid on osa igapäevaelust ja muudavad inimesele maailma asjade mõistmise lihtsamaks, põhinevad kogemustel. Lisaks on metonüümil viitamise eesmärk üks entiteet asendab teist. Metonüümia erijuht on sünekdohh, mille puhul esindab osa tervikut. Metonüümiale rajaneb portreede traditsioon inimene on tuvastatav näo, mitte
massi ei sobitu) 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. 1. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine. 2. Eepika zanrid(eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt,laast) Keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine. 3. Dramaatika zanre(tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) Iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dioloog
Trassi varasematest töödest Draamateatris mainitagu tema väikesaali-lavastusi: Istvan Örkény näidendit „Krolli folkloori rohke kasutamine ning viis, kuidas tal õnnestus pärimuslik aines ja autentne regivärsiline rahvalaul edukalt integreerida modernistlikku teatrikeelde (Epner 1998: 175). Ka 1960.–1970. aastate teatriuuenduse teise võtmekuju Evald Hermaküla teatrinägemuses oli just 1970ndail üheks keskseks missiooniks rahvuslike juurte ning rahvuse vaimu tajumine ja kehastamine (Epner 2006: 2446). Mainitud kümnendit iseloomustas üldse folkloorse ainese jõuline esiletõus, mis haakus muutunud teatriesteetikas mängu ja müüdi tähenduslikkusega lavastustervikus partei lõppeesmärki – kultuuri täielikuks propagandavahendiks muutmist – ei realiseeritud Nõukogude režiimi ajal kunagi täiel määral; 5) intelligentsi, kultuurieliidi aktiveerumine. Allikad T. Kreegipuu. Nõukogude kultuuripoliitika printsiibid ja rakendused Eesti NSV-s
mõjutama näitleja sisemust. Psühholoogia ainult üks osa väljendusvahenditest. Vahtangovi lähedane kaastööline, aga mitte tema ürituse jätkaja. Vahtangovil kollektiivne looming, Tsehhov põhimõtteline individualist. Tal oli kergem mängida üksinda terve trupi eest. Tema lavastused silma ei paistnud, ta oli eelkõige näitleja. Näitlejatöö neli etappi: alateadlik protsess, tunnetusprotsess; materjalik teadlik otsing, töötlemine, kujutluste maailm; kuju kehastamine; inspiratsiooni etapp, näitleja ja kuju sulavad ühte. M. Tsehhov ja Craig: geniaalse kunstniku teadvuses sündinud lavakuju on täiuslikum kui inimene (Tsehhiv kui Craigi ülimarioneti täiuslikem kehastus) Meierhold: näitleja on alati lavakujust kõrgemal. Tairov: lavakuju vaid ettekäändeks näitleja eneseavamisel. Vahtangov: näitleja psüühiline impulss täidab lavakuju poolt pakutud vormi. 39) Jaques Copeau Tuvi on tema sümbol, sest tema teatrinimi oli Vana Tuvila. Teatrijuht ja
jõu. Esteetilised terminid ei allu reeglitele. Kunstiteostele on omistatud termin tõene siis, kui kunstiteoses kujutatu sarnaneb mõne objektiga. Vaadates kunstiteost näeme me (pilti vaadates) 1. seda, mida pilt kujutab. 2. milliseid omadusi pilt omab.3. milliseid tundeid see väljendab. Mõned arvavad, et kunsti saab defineerida. Sutrop, Margit 1998 Mis on kunst Akadeemia 8 Goodman, Nelson 1999 Kunsti keeled Akadeemia 9/ 1917 1924 Kadanik, Mari 1999 Väljendus kui metafoorne kehastamine Akadeemia 9 85 Danto, Arthur 1983 Art, Philosophy, and the Philosophy of Art http://www.csulb.edu/~jvancamp/361_rl.html Rowe M. W 1998 Kunsti definitsioon Akadeemia 8 Volt, Marek 1999 Kunstnikukeskne kognitivism esteetikas Akadeemia 9 Volt, Marek 2000 Kas tõene on esteetiline termin Akadeemia 10 Üldkäsitlusi: Kriitilise teooria võrgulehekülg Illuminations aadressil http://www.uta
annaabi.ee 
