z Adekvaatne 4 aastaselt GASTROGNEMIUS SOLEUS : z Ekstsentriline kontraktsioon toefaasi alguses z Pingestab dorsaalfleksoreid ja kontsentriline kontraktsioon esineb jala äratõukel lennueelse faasi lõpus z Adekvaatne 2 aastaselt TIBIALIS ANTERIOR : z algkontaktis ekstsentriline kontraktsioon ja kontsentriline lennufaasis z Adekvaatne 2 aastaselt KÕNNI HINDAMINE z Lateraalselt z Posterioorselt z Anterioorselt z Kõnnikomponendid eralid z Kehapiirkonnad eraldi z Jalatsiga ja ilma z Abivahendiga Lateraalne vaade z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Puusaflektsioon ja ekstensioon z Hüppeliigese dorsaal – ja plantaarflektsioon z Sammu pikkus z Kanna tõus z Lennueelne faas z Kadents ANTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Vaagna asend
SUGUHAIGUSED 8. klass 1 Milliseid haigusi nimetatakse suguhaigusteks (ka sugulisel teel levivateks haigusteks STLH)? *Klamüdioos,Gonorröa,Mükoplasma,Trihhomoniaas,Süüfilis,Genitaaltüükad ja emakakaela vähk,Herpes,HIV ja AIDS,Hepatiidid,Kubemetäid ning Sügelised. 2 Millised kehapiirkonnad saavad enim kahjustatud? *Närvisüsteem,süda,nahk,lümfisõlmed kaelal. . Haiguse nimetus TRIHHOMONOOS KLAMÜDIOOS GONORRÖA BAKTERIAALNE VAGINOOS haigustunnused Trihhomoniaasi Klamüdioos nagu Naistel võib paar Bakeriaalne vaginoos
Ravi (2) Taastusravi liikumisravi, vesiravi, massaaz, soojusravi, mudaravi, aparaatse füüsikalise ravi eriliigid, akupunktuur Ambulatoorne töö või elukoha läheduses asuvas taastusravikeskuses (polikliinikus) üksikprotseduuri või kompleksravipaketina Statsionaarne taastusravihaiglas või SPA tüüpi tervisekeskuses. Vaevuste ennetamine nõustamine/koolitus Ergonoomiliselt õiged töövõtted, asendid töös enamkoormatud kehapiirkonnad, lihasgrupid, nende lõõgastamine puhkepauside vajadus, eritingimused, sagedus vererõhu ja ülekaalulisuse vahelised seosed, vajalikud muudatused toitumises Vaevuste ennetamine (2) Soovitused konkreetsetele töötajale individuaalselt. Töötaja julgustamine, õpetamine tegelema regulaarselt liikumise, tervisespordiga, tema jaoks sobiva taastusspordi liigi leidmine Soovitused töötajatele grupis vastavalt tegevusvaldkonnale
a Tori tõu VIII periood (2003...tänaseni). Seoses riigi keskkonnatoetuste rahade lubamisega osadele tori tõugu kasvatajatele peab hobusekasvataja otsustama, kas ta järgib tori tõugu hobustele EHSi tõukomisjoni lubatud aretusprogrammi, või nn. riigihuvidest tulenevat säilitusprogrammi. 1946- 173000 hobust 1956- 113000 hobust 1966- 40000 hobust 1981 13000 hobust Praegu ca 700 hobust 3. Hobuste eksterjöör ja interjöör, konstitutsioon ja toitumus, hobuse kehapiirkonnad Hobuste eksterjöör (väline ilme, peamised kehaehituse vormid) formeeritakse genotüübi poolt ja keskkonnatingimuste poolt. Interjööri alla mõistetakse sisemisi morfofüüsioloogilisi ja biokeemilisi omadusi olenevalt hobuse töövõimest. Konstitutsioonid tugev, õrn, toores. Söötmine: enne sööki tuleb joota, sööki tuleb ette anda kuni 2 kg korraga ja 3 korda päevas. Kaerad tuleb teha keeva kuuma veega, N: lõunased kaerad teed hommikul valmis
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaas...
( kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, erosiooni ohtlikus, maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, maakoha seismilisus) • Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A 15)Organisüsteemid: Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid, meeleorganid, suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars -> randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge
Kõhulihaste ja hingamislihaste abil suurendatakse rõhku kõhuõõnes, mis lükkab lapse välja Päramiste faas – idrduvad emaloode, nabaväät ja lootekestad POSTEMBRÜONAALNE ARENG Protsessid: 1. kasvamine Põhivormid Pidev kasv – organims kasvab kogu elu (taimed, seened) Piiratud kasv – toimub teatud mõõtmeteni, et saavutaks suguküpsuse, siis seiskub Perioodiline kasv – kasv soodsatel ajaperioodidel Ebaproportsionaalne – teatud kehapiirkonnad kasvavad mingil ajal kiiremini kui teised (inimene) Kasvuviisid Anorgaaniline kasv – põhineb vee ja mineraalsoolade talletamisel Orgaaniline kasv – põhineb toitainete omastamisel ja kehaomaks muutmisel, esineb kõikidel organismidel Regulatsioon Sisemised tegurid: hormoonid ja geenid Välised tegurid: toitainete kättsaadavus ja olemus, välistingimused Regeneratsioon Organimi kaotatid osa taastamine Füsioloogiline ja reparatiivne
§ Pidev kasv – organism kasvab kogu elu (taimed, seened, mõned kilpkonnad) § Piiratud kasv – toimub teatud mõõtmeteni, et saavutaks suguküpsuse, siis seiskub (enamik loomaliike) § Perioodiline kasv – kasv soodsatel ajaperioodidel, etappide kaupa (puud parasvöötmes, vähilaadsed peale kestumist, karbid jne) § Ebaproportsionaalne kasv – teatud kehapiirkonnad kasvavad mingil ajal kiiremini kui teised (inimene) • NÄIDE INIMESEST o Algeslt pea, mis intensiivselt kasvab 4 esimest aastat ja 9. aastasel 90% suurusest o Silmad kuni 6 eluaastani, siis kasv peatub o Luud ja lihased alates sellest kuni puberteedi
kirjandusega töötades loonud endale teemast ülevaate, siinkohal üritaks olulisemaid asju rõhutada ja üle korrata. · Kui kellelgi jääb teema väga arusaamatuks, siis loodetavasti tärkab huvi lugeda veidi näiteks mõnda loomatervise käsiraamatut. On see siis välja antud eelmise sajndi lõpus või keskpaigas - suurt vahet pole, sest viimaste aastasadade jooksul pole selles vallas suuri muutusi toimunud. Hobuse kehapiirkonnad. Looma phul räägitakse kehaosadest -- pea, kael,kere, saba jäsemed. Kehal eristatakse erinevaid piirkondi. Eesti Ratsaspordi Liit 1 Veterinaaria Hobuse luustik ehk skelett. · Skelett koosneb erinevatest luudest (paarsada üksikut luud), mis annavad pehmetele kudedele kinnituspunkte ja pakub kaitset olulistele organsüsteemidele (süda, kopsud jne).
Kasvumehhanismid 1) Piiramatu kasv organism kasvab kuni surmani. nt. taimed, seened, ka osa loomi kasvavavad pidevalt nt. kõhrkalad, kilpkonnad 2) Piiratud kasv kasv toimub kuni teatud mõõtmete saavutamiseni. Need on mõõtmed, mis on vajalikud paljunemiseks. Nt. imetajad, linnud. 3) Perioodiline kasv kasv toimub etappide kaupa soodsal eluperioodil. Nt. parasvöötme taimed. Nt. vähid peale kestumist. 4) Ebaproportsionaalne kasv ühed kehapiirkonnad kasvavad kiiremini kui teised. Nt. inimesel looteeas areneb eelistatult pea ja sünnijärgselt arenevad eelistatult jäsemed ja kere. 5) Lähtuvalt kasvupiirkonnast. a. Tipmine kasv taimedel kasvukuhikud b. Jämeduskasv lihasrakkude jämenemine, rasvumine. Kasvu regulatsioon Loomorganismide näited 1) Endogeensed e. sisetegurid a. Kasv on mõjutatud geenidest, kasv on määratud paljude geenidega
REK: perioodide kohta ei ole küsimusi 25.09. KASV Bioloogiline kasv Kasv- organismi mõõtmete ja biostruktuuride suurenemine ajas Kasvutüübid 1) Pidev kasv- organismid kasvavad elu lõpuni. Nt: taimed, seened 2)Piiratud kasv- kasv toimub kindla eluetapini või teatud mõõtmete saavutamiseni.Nt: loomad 3) Perioodiline kasv- etappide kaupa soodsates tingimustes. Nt: parasvöötme taimed (aastarõngad), vähilised pärast kestumist 4) Ebaproportsionaalne kasv- teatud kehapiirkonnad kasvavad teistest oluliselt kiiremini. Nt: inimese pea embrüonaal-eas Kasvuviisid 1) Anorgaaniline (vee imamine) taimed, seened 2) Orgaaniline toitainete omastamine ja ümbertöötlus a) suurenevad rakkude mõõtmed * taimerakkude venimiskasv * närvirakkude venimiskasv b) suureneb rakkude arv a*- kõik rakud b*- tüvirakud Kasvu regulatsioon Inimesel: a) sisemised tegurid- kasvuhormoon (nanism-kääbuskasv ja gigantism-hiidkasv). Kasv on
kasutust. Vastavalt sellele tuleb reguleerida loomade söötmist. Kuidas hinnatakse toitumust? Toitumuse hindamise meetodi teeb otstarbekaks selle odavus ja lihtsus. Toitumuse hindamisel on kasutatud mitmeid skaalasid, kuid enamlevinud on E.E. Wildmanni jt. poolt väljatöötatud 5- palliline hindamissüsteem. Hindega üks hinnatakse kurtunud (kõhna) looma ja hindega viis tugevasti rasvunud looma. Peamised kehapiirkonnad, mille põhjal lehma toitumust hinnatakse on puusa-ja päraluunukid, nimmelülide ristjätked, laudjas ja sabajuure piirkond. Vaatluse ja kompamise ehk palpatsiooni teel hinnatakse nahaaluse rasvkoe varu nendes piirkondades. Hindamisel kasutatakse vastavat skeemi, millele on märgitud eeltoodud kehapiirkonnad ja antud neile hinne sõltuvalt nahaaluse rasvkoe paksusest. Hindamisel tuleb vältida vatsa täituvuse ja tiinuse mõju.
Praegu Eestis on ca 4000 hobust. Loodud on 3 tõugu Eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, kõik on ohustatud tõud. Hobusekasvatus on jäänud siiski üksikute fanattide pärusmaaks. Siiski on viimastel aastatel tõusnud eesti hobuse arvukus, kuna nende pealt saab toetusi. Enamus hobuseid on ristandid, keda registreeritakse eesti sporthobustena 3. Hobuste eksterjöör ja interjöör, konstitutsioon ja toitumus, hobuse kehapiirkonnad Eksterjöör väline ilme, pealmised kehaehituse vormid. Kujundatakse genotüübi poolt ja ka keskkonn tingimuste poolt. Interjöör sisemised morfofüsioloogilised ja biokeemilised omadused olenevalt hobuse töövõimest. o Skelett ja lihased vastsündinutel moodustab skelett 23-25 % elusmassist, täiskasvanud hobusel 7 12 %. Ratsahobustel on pikemad ja peenemad jäsemed. o Karvkate ja nahk o Hingamisorganid
Ebavõrdne raskuse kasutus loob "power play" kuvandi. Tantsufraasid, milles kasutatakse raskuse jagamist ja distantseerumist teineteisest ühtlaselt (näit. Joostakse kokku -tõste, siis laiali ja jälle kokku tagasi -tõste jne.) võivad vaatajani tuua ilu tähenduse suhtlemises, võimendada teinetesega suhtlemise romantilisi ja inimlikke aspakte. Minnes edasi KULTUURIKESKKONNA TABUDEST (kuidas tavaelus toimib kehakontakt suhtlemises, millised on puudutatavd kehapiirkonnad, kes puudutab keda ja millal?) puudutuse suhtes tantsus, võib see kaasa tuua shoki või imetleva suhtumise vaatajates. Tavaliselt kulub nn. tehniliste ülesannete lahendamisele raskuse kandmisel ja jagamisel palju aeganõudvat tööd ja energiat. SPATIAL RELATIDNESS Luues "disaini ruumis" koos kellegagi, tekib n.õ. loominguline vabadus, milles ei ole nii palju planeerimist ja organiseerimist ja see protsess sisaldab mõttekat ärkvelolekut ning teineteise ja ruumi tunnetamist
Sama toimub ka loomade maailmas -- "nii kompimis- kui nägemisruumis, on asjade kohamosaiik omistatud subjekti poolt ta omailmade objektidele ning keskkonnas seda kohamosaiiki ei eksisteeri". Omailma objekt jääb objektiivselt tunnetamatuks -- asjaks iseeneses. Täiuslikuma omailma loob aga nägemisruumi olemasolu Looduses on valgustundliku nahaga loomi, kellel on kompimis- ja valgusärrituse korral kohamärkide tekkimiseks ühed ja samad kehapiirkonnad. Nägemisorganiga loomadel aga on nägemisruum ja kompamisruum lahus ja oleneb subjektist, kumb neist hakkab tähtsamat rolli mängima eluks vajalike märkide projitseerimisel sobivatele omailma objektidele. Igale nägemiselemendile vastab üks kohamärk, st me näeme välismaailma niivõrd, kuivõrd esineb meil elementaarosakesi ehk nägemiselundeid. Kuna nägemiselementide arv on loomadel erinev, siis
Arterid Suurtel arteritel (tuiksoontel) on tugev ja elastne sein. Keskmistel ja väikestel arteritel on keskkihis (media’s) silelihased, mis suudavad muuta soone läbimõõtu, s.t takistust, seega ka 60 läbivoolava vere mahtu. Arterite sisemist endoteelikihti nimetatakse intima’ks, kiulist väliskihti aga adventitia’ks. Suurte veresoonte toimimist on tähtis teada, sest vigastuste korral võivad tekkida tugevad verejooksud, sulguste ajal aga võivad tähtsad kehapiirkonnad või elundid verevarustusest ilma jääda. Aort saab alguse vasakust vatsakesest ja kulgeb pea suunas, moodustab aordikaare ja kulgeb seejärel vasakul lülisamba ees vaagnani. Vahetult pärast südamest lahkumist väljuvad aordist koronaarid. Vasak ühine unearter (a. carotis communis dextra) ja parem rangluualune arter (a. subclavia) algavad ühiselt kui õlavarre-peatüvi (truncus brachiocephalicus). Vasak ühine unearter (a. carotis communis sinistra) ja rangluualune arter (a
annaabi.ee 
