1. ajalooallikad · ainelised ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud · etnograafilised tavad, kombed · lingvistilised keel · suulised pärimused, rahvaluule · kirjalikud ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgi...
kooskõlas materiaalsete ja sotsiaalsete võimalustega. Selle üheks väljenduseks on vähene tervisespordiharrastus. Kõigi inimeste täisväärtuslik elu eeldab aga võimete mitmekülgset väljaarendamist ja nende võimalikult täielikku realiseerimist, sealhulgas ka heas kehalises vormis püsimist, tervist. Töö eesmärk on põgusamalt tutvuda tervislike eluviiside ning tervisespordi vajalikkusesega noore elus. Töö ülesehitamiseks on kasutatud Juhan Ungeri, Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kergejõustiku õppetooli professori ning spordiarst ja professor Rein Jalaki koostatud materjale. 4 Tervisespordi vajalikkusest noore elus Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest - käimine on asendunud autosõiduga - trepist ülesmineku asemel on lift - puid raiuda ja tuppa tuua pole vaja, sest meil on keskküte
juunil 1949. aastal Tallinnas ning on üles kasvanud Nõmmel. Olles algul ka ise tippsportlane naases Pääsuke 1970. aastal Rootsis Östersundis peetud Juuniorite Maailmameistrivõistlustelt teatesõidu pronksmedaliga. Samal aastal ta ka abiellus. Ka tema naine Aita Pääsuke on suusatreener. Juba järgmisel aastal alustas Tõnu Pääsuke oma treenerikarjääri sportlaseks olemise kõrvalt. 1975. aastal lõpetas Pääsuke tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteaduskonna. Samal aastal loobus Pääsuke tippspordist ning pühendus treeneri ametile. Ei läinudki väga kaua, enne kui sai noppida esimesi tehtud töö vilju. 1983. aastal saabus juunioride MM-lt Even Tudeberg teatesõidu hõbeda ja individuaalse pronksmedaliga. Juba järgmise aasta tiitlivõistlusteks oli veenatud Kaija Parvet ala vahetama ning järgmiste aastate jooksul tabas Eestit tänu Parvele medalisadu. Sellega oli kätte jõudnud Eesti laskesuusatamise kuldaeg.
ilma eesmärgita püsima jääda. Esialgu tuleb kasutada julgestaja abi, vältimaks seljale kukkumist. 9 VIIDATUD ALLIKAD 1. Hein, V., 2002. Võimlemine kehalise ettevalmistuse arendamiseks. TÜ Õppematerjal. [http://kodu.ut.ee/~vello/VoimlemiseOpik.PDF] 2. Kaminoff, L., Matthews, A., 2013. Jooga Anatoomia, Peetri: Helios kirjastus 3. Hein, V., 1995. Harjutusvara võimlemise elementide õpetamiseks: õppematerjal kehakultuuriteaduskonna üliõpilastele, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda 4. Nemer, J., Sauer-Klein, J., 2008. AcroYoga Flight Manual 5. Smith, J., Kelly, E., Monks, J., 2006. Pilates ja Jooga, Tallinn: Varrak 10
Millega Te lapsepõlves tegelesite? Maal kasvanuna, suvel mängisime jalgpalli, võrkpalli, maahokit, ujusime, sõitsime palju jalgratastega, tegme koduseid aiatöid. Talvel suusatasime, mängisime hokit, Rõuges tegime hüppemäe ja hüppasime suuskadega. Kus koolis Te õppisite? Erinevates elukohtades ka erinevad koolid. Olulisematena: 1967 lõpetasin Rõuge Põhikooli, 1970 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja 1974 Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna. Kui hästi Teil koolis õppetöös läks? Õppetöös läks niimoodi, et kõik asjad said tehtud ja koolid lõpetatud. Kes oli Teie kehalise kasvatuse õpetaja/õpetajad? Vello Elerand, Karin Laine ja Tiit Aru. Eesti spordis tuntud inimesed Kui tihti toimusid kehalise kasvatuse tunnid ja kui populaarne see õpilaste seas oli? Mõned korrad nädalas, täpselt ei mäleta. Kehalise kasvatuse tund oli sama oluline nagu teised tunniplaanis.
Kõige paremini saame seda kindlaks teha pulsivahemikku analüüsides. Teades oma maksimaalset pulsisagedust, saame arvutada endale treeningutsoonid, mille põhjal saame enda treeningul n- ö silma peal hoida, et me üle ei pingutaks. Kõige täpsema tulemuse saame ikkagi koormustestiga, mida saab teha spordiarsti juures. Olgu lõpetuseks veel kord öeldud, et parima elukvaliteedi tagab regulaarne liikumine ning tasakaalustatud ja õige toitumine. Sven Hõbemägi Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna magister, personaaltreener 2.1 Füüsiline tegevus Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu
meister. Kodumaal oli Rein Aun jälle kangelane, kuid nii mõnigi tegi maha Nõukogudemaa mahajäämist ning heitis Aunale ette halba tulemust. Pärast spartakiaadi suutis Aun võita ka Magdeburgis toimunud kohtumise Saksa DV koondisega 7979 punktiga. México olümpia Olümpia tõmbas Auna jälle vastupandamatult ning pani ta meeletu pingega treenima. Treenimise nimel võttis ta end kokku ja lõpetas TRÜ Kehakultuuriteaduskonna, kuid kõik ei olnud nii lihtne kui Tokio künnisel. Aun oli hakanud tundma kümnevõistluse raskust. Väheseid esinemisvõimalusi saat-sid ka vigastused ning noored sportlased tulid peale. Kõik raskused suutis Aun siiski ületada. Olümpiahooaega alustas Rein Aun Austria linnakeses Schielleitenis, kus Aunale alistusid üsna suurelt Nikolai Avilov, Saks DV paremikku kuuluvad Sigfried Pradel ja Axel Richter. Võidusumma 7877 oli algava olümpiahooaja tipptulemus maailmas
sai Rein Aunast viimaks ametlikult NSV Liidu meister. Kodumaal oli Rein Aun jälle kangelane, kuid nii mõnigi tegi maha Nõukogudemaa mahajäämist ning heitis Aunale ette halba tulemust. Pärast spartakiaadi suutis Aun võita ka Magdeburgis toimunud kohtumise Saksa DV koondisega 7979 punktiga. México olümpia Olümpia tõmbas Auna jälle vastupandamatult ning pani ta meeletu pingega treenima. Treenimise nimel võttis ta end kokku ja lõpetas TRÜ Kehakultuuriteaduskonna, kuid kõik ei olnud nii lihtne kui Tokio künnisel. Aun oli hakanud tundma kümnevõistluse raskust. Väheseid esinemisvõimalusi saat- sid ka vigastused ning noored sportlased tulid peale. Kõik raskused suutis Aun siiski ületada. Olümpiahooaega alustas Rein Aun Austria linnakeses Schielleitenis, kus Aunale alistusid üsna suurelt Nikolai Avilov, Saks DV paremikku kuuluvad Sigfried Pradel ja Axel Richter. Võidusumma 7877 oli algava olümpiahooaja tipptulemus maailmas
1.koha 15km klassikas. Ekskursioon suusastaari noorusmaile: Ema Aino mäletab, et lapsepõlves oli poeg aeglane ja pikaldane. Kõike muud kui kiire. «See paneb mind ka imestama, et ta oma pika lihasega võidab Jaak Maed,» tunnistab Aino Veerpalu. Esimene treener säästis noort suusameest Kui Johannes Toim tahtis 20 aastat tagasi luua Pärnus noorte suusatajate treeningrühma, küsisid sealsed spordijuhid, ega ta nalja tee. Pärnu on ju suve-, mitte talikuurort. Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õpetaja-suusatreenerina lõpetanud Toim, endise nimega Bogdanov, ei teinud nalja. Teiste hulgas tõid tema vastloodud gruppi oma kaks last, poja Andruse ja tütre Anu, harjutama Aino ja Anti Veerpalu. Toimil olid ette näidata kõvad tulemused. Nii näiteks väidab ta, et just tema tõi Eestile suusatamises esimesed MK-punktid, kui lõpetas 1979. aastal Kavgolovos 30 km 18. kohaga. Seega võis oletada, et Toim tikub ka lastest kiiresti meistreid vormima. Kuid ei
meetri kõrgune graniitsammas. Sama aasta lõpul see sammas seoses kommunistide võimuletulekuga hävitati. Ta jooksis 6. juunil 1910. aastal Eesti kiirjooksu rekordi, see oli 13,4 sek (100m). 02.04.1913 · Ruudi Toomsalu Ruudi Toomsalu sündis 2.aprillil 1913. 1931.a. lõpetas ta J.Westhomi gümnaasiumi, 193439 õppis ta TÜ õigusteaduskonnas, 193940 USAs Iowa ja 194546 New Yorgi ülikooli kehalise kasvatuse teaduskonnas, lõpetas 1949 TRÜ kehakultuuriteaduskonna. 1936.a. Berliini olümpiamängudel osales Ruudi Toomsalu 100m jooksus ja kaugushüppes, Euroopa meistrivõistlustel 1938.a. saavutas ta kaugushüppes 5.koha. Ta on tulnud 22 korda Eesti meistriks sprindidistantsidel, kaugushüppes ja teatejooksudes, hulgaliselt on ta parandanud Eesti rekordeid erinevatel jooksualadel ja kaugushüppes. Ruudi Toomsalu on töötanud õppejõu ja treenerina TRÜs, Tallinna Noorsoo Spordikoolis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1965.a
korvpallis tegutses mitu liigat ja korvpalli mängiti ka väiksemates keskustes. 12 2. PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE 2.1. Ilmar Kullam · Sündinud: 15. juuni 1922 · Pikkus: 192 · Kaal: 82 kg · Positsioon: 2 Üks Eesti edukaim ja andekaim korvpallur ajaloos on kindlasti Ilmar Kullam. Lõpetas 1959 TRÜ kehakultuuriteaduskonna. Kuulus hea taktikalise vaistuga universaalse mängijana 1947--53 NSV Liidu koondmeeskonda, võitis selles Helsingi OM-il 1952 hõbemedali, tuli 1947, 1951 ja 1953 Euroopa meistriks ning 1949 ja 1951 universiaadi võitjaks. Sai 1949 TRÜ spordiklubi meeskonnaga NSV Liidu meistriks (hõbemedal 1950, pronksmedal 1951 ning pronksmedal ka 1945 Tallinna "Kalevi" meeskonnas). Eesti meister 1948, 1956, 1957 ja 1960
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid
arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja pikaaegne juht, legendaarne treener ja spordiraamatute autor. Foto Eesti Spordimuuseumi kogust. Tiraaz 1000 eksemplari Pildid joonistanud Sven Parker Kujundanud Marika Piip Keeletoimetaja Inge Mehide Trükk Sunprint Invest ISBN 978-9985-9876-0-5 AUTORID Aave Hannus Rein Jalak Jaan Loko psühholoogiateaduste magister meditsiiniteaduste kandidaat pedagoogikateaduste kandidaat
annaabi.ee 
