Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keha töö, energia ja võimsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mehaaniline, teepikkus, mõõtühik, energialiigid, soojus, kaubarong, kukkumine, udusulg, vibuMehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Mehaaniliseks tööks. füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega (tähis: A, valem: A=Fs, ühik: 1 dzaul). Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (tähis: N, valem: N= A:t, ühik: 1W). Energia - keha võimet teha tööd min. energiaks. Tuntumad energia liigid: · mehaaniline · soojus en. · valgus en. · elektri en. · tuule en. · hüdra en. tuuma en. Mehaaniline energia koosneb kineetilisest-ja potensiaalsest energiast. Kineetiline energia on kehal siis kui ta liigub. Valem: E(väike k) = mv (astmes 2) : 2. Kineetiline energia sõltub põhiliselt kiirusest. Nt: püssikuul, massist: rong, auto kiirusest. Potensiaalne energia on kehal siis kui ta on vastasmõjus teise kehaga. Tuntuim liik on ülestõstetud keha. Valem: E(väike p) = m korda g korda h. Pot
F=? F= 29 400N 2. Variant 1. Impulss, impulsi jäävuse seadus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega. p=mv (m mass, v on kiirus, p impulss) Impulsi ühikuks on kg*m/s kohta. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on jääv suurus, mis tahes ajahetkel. 2. Mehaaniline töö, pos. ja neg. Töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui mingi keha liigub mingi jõu mõjul teatud teepikkuse. Mehaaniline töö A=Fs (F on mõjuv jõud ja s läbitud teepikkus). Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on töö arvutamise valem A = F*s*cos Kui keha liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui < 90o, siis loetakse tööd positiivseks. Kui aga jõud on liikumisega vastassuunaline või > 90o, siis on töö
TÖÖ JA ENERGIA 1) MEHAANILINE TÖÖ Mehaanilist tööd tehakse juhul kui kehale mõjub jõud ja keha liigub. Öeldakse et tööd teeb jõud. Jõu tööd teeb jõud. Jõu tööks nimetatakse jõu teepikkuse ja nendevahelise nurga koosinuse korrutist. A=F*s*cosalfa A=mehaaniline töö, F=jõud, s=teepikkus, alfa=nurk. [a]=1J, [f]= 1JN, [s]=1m . Tööd ei tehta juhtudel kui F=0, ehk jõud ei mõju; kui S=0, keha ei liigu; cosalfa=0, ehks nurk on 90kraadi.
energiast, tuleb tingimata märkida, mille suhtes ta mõõdetud on. Keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse keha mehhaaniliseks koguenergiaks. Energia jäävuse seaduse järgi ei saa energia tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Mehhaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega (A=Fs, kus A on töö (J), F on jõud (N) ja teepikkus on s (m)). Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui mingi keha liigub mingi jõu mõjul. Töö suurus sõltub kehale rakendatud jõust ja selle jõu mõjul läbitud teepikkusest. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (N=A/t, kus N on võimsus (W), A on töö (J) ja t on töö tegemiseks kulunud aeg (s)). Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Võimsus on
Vr=-mk/mr*vk Mida suurem erinevus masside vahel, seda suurem kiirus ,,-,, vastasuunalised 9. Too näiteid elust reaktiivliikumise kohta? (õp 78 viimane lõik) Näited: kalmaarid, meduusid, rannakarbid liiguvad edasi imetud vee kiirel väljasurumisel 10. Töö ja energia (õp 80) mõiste, tähis, ühik, valem Töö- Keha(de) süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus , A=Fscos a , N Energia- Keha(de) süsteemi mehaaniline oleku kirjeldamise suurus, mis näitab võimet teha tööd, 1N*1m=1J , E 11. Miks on töö arvutamise valem cos a? Näitab nurka maapinna ja jõu mõjumise vahel 12. Energia liigid. Mõiste, tähis, ühik, valem Kineetiline energia- Keha liikumisolekust tingitud energia, Ek, 1J, Ek=mv2/2 Potentsiaalne energia- Kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energia, Ep, 1J, Ep=mgh 13. Mehaaniline koguenergia? Millest koosneb (õp 82) valem
tagasilöögina, sest laskuri õlg pidurdab relva liikumise. Antud juhul on tagasilöök suhteliselt väike, tugevamajõulistel relvadel (näiteks vintpüssidel) on tagasilöök suurem ja laskuri õlg liigub peale lasu sooritamist märgatavalt tagasi. Vastus: relva tagasilöögi kiirus peale lasu sooritamist on 0,8 m/s. 3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii positiivne kui ka negatiive. Kui aga kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis on selle jõu töö võrdne nulliga. Nii näiteks on niidi otsas oleva kuulikese ühtlasel ringliikumisel (pöörlemisel) niidi tõmbe poolt tehtav töö võrdne nulliga, sest niidi tõmme on risti kuulikese kiirusega ja seetõttu ka kuuli liikumissuunaga. Raskusjõu töö
•Gaasi rõhk on tingitus impulsi muutusest molekulide põrgetel 2. Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine •Reaktiivliikumine – liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa •Impulsi jäävuse seaduse oluline rakendus Pöörlemishulga jäävus •Pöördliikumist iseloomustab pöördimpulss ehk impulsimoment •Impulsimoment sõltub massist, raadiusest ning nurkkiirusest •Impulsimoment: L = bmr2ѡ 3. Mehaaniline energia Töö ja energia •Töö – keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus •Tähis: A •Töö on võrdne liikumise sihilise jõu komponendi ja teepikkuse korrutisega. Valem: A = Fs*cosα •Mehaanilist energiat tingib liikumine või jõud •Energia – keha või kehade süsteemi mehaanilist olekut kirjeldav suurus, mis näitab võimet teha tööd •Ühik: J Kineetiline energia •Kineetiline energia – keha liikumisolekust tingitud energia
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuseks. Nihkeks nimetata
· Mida näitab energia? Energia näitab keha võimet teha tööd. Mis on kineetiline energia? Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. valem : Ek= mv2/2 , Ek- kin. energia, m- mass, v -kiirus. · Mis on potensiaalne energia? Vastastikmõju energia , valem: Ep= mgh, kus Ep- pot. energia, m- mass, g- gravitatsioonikonstant( g = 10m/s2), h- kõrgus maapinnast. · Mis on mehaaniline koguenergia? Keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse keha mehaaniliseks koguenergiaks. valem: E= Ek + Ep Energia jäävuse seadus? Energia jäävuse seadus väidab, et energia ei teki ega kao,ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. E= Ek+ Ep=const
SULAVKAITSE: ülepinge tekkides kaitse sulab ning vooluring katkeb AUTOMAATKAITSE: kaitselüliti on lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, nt lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab. Saab uuesti sisse lülitada. BIMETALLIKAITSMED: automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb ning siis kõverdub ja ühenduse -.katkestab. Jahtudes taastab vooluringi. PILET7 1.Voolutugevus. Voolutugevus, mõõtühik amper (A),vahelduvvooluahelas suureneb. Võrdub ajaühikus ristlõike pindala läbinud elektrilaenguga. I=U/R või I=q/t. Elektrivool on elektronilaengute suunatud liikumie elektriahelas. 2.Generaatori tööpõhimõte Generaatori töö põhimõte on oma ringliuglemisega toota voolu. Töö põhineb pinge tekkemises juhis, mis asub muutuvas elektriväljas. Vahelduvvoolugeneraator on kaasajal põhiliseks vooluallikaks. Võimusus on elektrijaamades üle 1MW. Veel on ka alalisvoolumootoreid. PILET8 1
Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus μ –hõõrdetegur 10,* Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Gaasi kokkusurumiseks tehtav töö avaldub A= ∫ Fds Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühiku jooksul e töö tegemise kiirus. N= A dA t (kui aeg ei muutu) N= dt
Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud
Mehhaaniline töö, energia ja võimsus Kõik kolm on füüsikalised suurused (töö, energia, võimsus). 1. Mehhaaniline töö Mehhaaniliseks tööks nimetatakse kehale mõjuve jõu ja selle jõu mõjul läbitud nihke korrutist. A – mehhaaniline töö A=F*s See valem kehtib juhul kui jõu ja nihke vaheline nurk on 0 kraadi. SI-s [A] = 1N * 1m = 1J (džaul) 2. Mehhaaniline energia Energia on füüsikaline suurus. E – mehhaaniline energia SI-s [E] = 1J Energia on töö mõõt. Kui kehal on energiat, siis keha saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on kahte liiki: 1. Ep – Potentsiaalne energia Ep = mgh 2. Ek – Kineetiline energia Ek = mv2 / 2 Kui näiteks auto kiirus suureneb 3 korda, siis kineetiline energia suureneb 9 korda. Energia jäävuse seadus Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle ühelt kehalt teisele. 3. Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus. Võimsuseks nimetatakse tehtu
Adiabaatilised protsessid nt küttesegu kokkusurumine suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone)raadius:v= R=l/t võimalikult väiksemat pinda. sisepõlemismootorisilindris ja õhu kiire kokkusurumine õhksütikus. Jada: Pöördvõrdeline, juhtmetel pole takistust U=U1+U2+U3 Absoluutselt elastne põrge: kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus, 1/C=1/C1+1/C2+1/C3 I=const kuna sellel ei teki jääkdeformatsioone ei muutu mehaaniline energia mingiks teiseks liigiks Pindpinevustegur- arvuliselt = vedeliku pinna 1 ühiku võrra Absoluutselt mitteelastne põrge: selle käigus osa summaarsest Kesktõmbekiirendus-väljnendab ringliikumisel kiiruse muutust ajas an = suurendamiseks vajaliku tööga. G=F/I kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks.
0 p 0 T 0 V 0 T 0 p 0 T 0 T x x 2. Leida kaks graafikut, mis kirjeldavad ühtlaselt muutuvat liikumist (s on teepikkus, v kiirus, a kiirendus ja t aeg) ) (2p.): s=v0t + at^2/2 v a v v a s s 0 t t t 0 t 0 t 0 t 0 t t x x 3. Millised kaks järgmist väidet on õiged? ( 2 p.) m1∗m2 F=G*
Füüsika KT nr 6 1. Mehaaniline töö - füüsikaline suurus, mis on võrdeline kehale mõjuva jõu ja jõu suunalise tepikkuse korrutisega töö tegemise kaks tingimust: kehale mõjub jõud; keha liigub selle jõu mõjul tähis on A, mõõtühik 1J (dzaul), valem A= F*s*cos positiivne ja negatiivne töö - töö võib olla negatiivne näiteks cos180o juures, positiivne cos0o juures 2. Energia - f.-suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tähis E, mõõtühik 1J Energia seos mehhaanilise tööga - Jäävuse seaduse järgi tehakse tööd sama palju kui energia muutub. Mehaanilise energia kaks põhiliiki Kineetiline energia - energia, mis on tingitud liikumisest Ek=mV2/2
Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. NB! Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat. Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A ) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3)
JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. p = mv . (5.1) Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku t vältel resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Kui kehale mõjuv resul
ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m). Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus.
Füüsika (TÖÖ JA ENERGIA) Töö- f.s, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A=F*s Kasutegur- suurus, mis näitab kui suur osa kogu tehtud tööst moodustab kasulik töö. Võimsus- f.s, mis näitab kui palju tööd tehakse ajaühikutes. Tähis: N Ühik: W N= N= 500w- st ühe sekundi jooksul tehakse 500J tööd. Energia- f.s, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tähis: E Ühik: J Energia liigid: 1) Kineetiline energia - liikuva keha energia. Sõltub: 1) Massist 2) Kiirusest Tähis: Ek Ühik: J Ek= Kui mass suureneb mingi arv korda siis suureneb ka kineetiline energia sama palju. Kui kiirus muutub mingi arv korda siis muutub kineetiline energia sama arv korda ruudus. 2) Potentsiaalne energia - vastastikmõju energia Tähis: Ep Ühik: J Ep= Ene
Impulsi jäävuse seadus Keha impulss e. Liikumishulk on keha m ja V korrutis. (p=mV, 3 joonist). Põrkel mõjub F esimesele ja teisele kehale. N II seaduse põhjal F1=m1*a1 ja F2=m2a2. kiirenduse def põhjal a1=(v1-v1)/t ja a2=(v2-v2)/t (vektorid) F1=m1*((v1-v2)/t) F2=m2*((v2-v2)/t) Vastavalt N III F1=-F2 (vektorid) (m1v1-m1v1)/t=(m2v2-m2v2)/t I :t -> m1v1-m1v1= -m2v2+m2v2 -> m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 p1+p2=p1+p2 (vektorid) Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võrdne üksikute A algebralise su
Füüsika 8. Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü)
Absoluutselt plastsel (mitteelastsel) põrkel kehad deformeeruvad, ühinevad ning liiguvad koos edasi. Plastsel põrkel muutub osa kehade kineetilisest energiast põrkel tekkiva jääva deformatsiooni tõttu teisteks energialiikideks, peamiselt soojusenergiaks. Absoluutselt elastsel põrkel säilib nii süsteemi impulss kui ka kineetiline energia. Pärast põrget taastuvad täielikult põrke vältel deformeeritud kehade kujud. On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu.Q=0 Mehaaniline töö ja mehaanika kuldne reegel Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade liikumiseks rakendatavat jõudu. A=F*s. Töö mõõtühik J (dzaul). KULDNE REEGEL- : nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse läbitud tee pikkuses. Võimsus A Võimsus tähisega P väljendab võimsus töö tegemise kiirust ühik W (watt) P=
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m.
m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2 15. Keha impulss ja impulsi muut p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2- p1= p (liikumishulga muut = impulss) 16. Jõumoment-jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõumoment on jõu ja tema õla korruti. Jõu õlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest. Momendi mõõtühik on Nm (Njuutonit meetri kohta) Mo = rF ;r-jõu õlg; F- jõud 17.Impulsi jäävuse seadus: Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m1v1+m2v2 = m1v1´+m2v2´ 18.Mehaaniline töö on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. A=Fscos [A]=[1N][1m] = [1J]
· Newtoni III seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1 =- F2 · Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja kui keha selle jõu mõjul ka liigub. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne töö jõu suund ühtib liikumis suunaga. Negatiivne töö jõu suund on vastupidine liikumissuunaga. A = F * s = F * s *cos · Mehaaniline energia on keha võime teha tööd. Energiat on kahte liiki: potentsiaalne (Ep) ja kineetiline (Ek). Tähis E (J) Potentsiaale energia on asendienergia. Ep= mgh Kineetiline energia on liikumisenergia. Ek= mv2 /2 · Võimsus on töö tegemise kiirus. , milles N võimsus (W) A töö (J) t töö tegemise aeg (s) · Mehaanilise energia jäävuse seadusi: energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise.
Pilet 7.3 Ül: Coulomb'i seaduse kohta. 1C=1A1s 1C=1F1V Pilet 8.1 Liikumishulk. Liikumishulga jäävuse seadus. Liikumishulgaks e. Impulsiks nim kehamassi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus ja impulssi vektori suund ühtib kiirus vektori suunaga. Impulssi täht on p(nool peal). Valem p(noolega)=mv(noolega). Pilet 8.2 Aine agregaatolekud. Aine agregaatolekud: Tahke, Vedel, Gaasiline Pilet 8.3 Ül: Valguse murdumise kohta. Sin/Sin=n Pilet 9.1 Mehaaniline töö, võimsus. Mehaaniline töö - nim füüsikalist suurust, mis võrdub kehale mõjuva jõu, selle jõu mõjul keha poolt sooritatud nihke ning nihkevektori ja jõuvektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. valem A=Fscos tähis A, ühik 1J. Mehaaniline võimsus - füüsikaline suurus, mis võrdub kha poolt tehtud tööja selle tegemiseks kulunud aja suhtega, näitab töö tegemise kiirust. Valem N=A/t, tähis N, ühik 1W Pilet 9.2 Aatomi tuuma ehitus. Massidefekt. Seose energia
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra. võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga. ühtlase liikumise korral : N = A/t = Fs/t = Fv | N = Fv 1 kWh = 3,6·106 1W = 1J/1s - võimsus näitab, kui palju
Jõud F kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab Kehade vastastikuse mehaanilise mõju rõhu p: F mõõt. Newtoni seaduse järgi: p= A jõud = mass × kiirendus Rõhu mõõtühik SI-süsteemis on pascal, F=m×a kuid praktikas kasutatakse sagedamini mõõtühikuna bar. Rõhkude määratlused Kui asendada valemis kiirendus a on toodud selel 2.1. raskuskiirendusega g (g = 9,81 m/s2), saame raskusjõu: Sele 2.1 Hüdrosüsteemis esinevate rõhkude määratlused DIN 24312 järgi 11
õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd. Võimsus: Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne tehtud töö ja selle töö tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. N=A/t 1 hobujõud on võimsus, millega tõstetakse 1 sekundiga 550 naelane koorem 1 jala kõrgusele. 1hj=746 Kasutegur on ajaühikus kasulikult kulutatud ja kogu kulutatud energiate suhe Energia on varu, mille arvelt saab keha teha tööd ja mehaaniline energia on nendel kehadel, mis on vastasmõjus teiste kehadega või mis liiguvad teiste kehade suhtes. Vastasmõju energia potentsiaalne energia (üldvalemit pole) Liikumisenergia kineetiline energia Ek=mv2/2 E=Ep+Ek Keha potentsiaalne energia maa läheduses, maa vastasmõju tõttu saab väljendada: Ep=mgh
· G gravitatsioonikonstant, G = 6,67.10 11 N.m2/kg2 · Impulsi jäävuse seadus - · h kõrgus, (m) m1 v1 + m 2 v 2 = m1 v1 + m 2 v2 kasutegur · · Mehaaniline töö A = Fs · k keha jäikustegur, (N/m) A · x varda pikenemine, (m) · Võimsus N µ hõõrdetegur t · mv 2 · pöördenurk, (rad)
⃗a =2( c ω ⃗ ⃗u ) ⃗ F c =m ⃗a x c 10.Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kui töö on positiivne, siis teeb jõud tööd. Kui töö on negatiivne, siis tehakse tööd jõu vastu. Gaasi kokkusurumiseks tehtav töö avaldub A= ∫ Fds
annaabi.ee 
