Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keha ja tegevus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liigutus, liigutuse, mentaalne, õo11, motoorse, ennustus, rakud, peegelneuronid, empaatia, cortex, representatsioon, motoorses, motoorne, tajutavad, learning, eferentne, aferentne, närvirakud, toetub, motoorsete, seostatud, hierarhias, koordineerimine, primary, organiseerimine, motor, kodeeritakse, jadana, jooksva, kehaga, liikumiskiirus, liigutustegaliigutusi. 2. Milline on taju roll tegevuses? Korralduse koostamine, ka jooksva ÕO12 tagasiside loomine - kasutatakse L12 informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga ja mis toimub keskkonnas. Taju osaleb meie liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette palju informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti kuju, asukoht, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised
cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel. L11 Somatosensoorsed meeled (puudutus, valu, kinestees ja tasakaal) vahendavad muutusi keha asendis ja kokkupuutes keskkonnaga. Nägemine, aga ka teised meeled pakuvad
lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Korralduse koostamine, ka jooksva tegevuses? tagasiside loomine - kasutatakse informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga ja mis toimub keskkonnas. Taju osaleb meie liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette palju informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti kuju, asukoht, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised
mõtlemisel abiks, kuid divergentses ülesandes võivad esile kutsuda fikseerumist. LIIGUTUSTE JUHTIMINE Aju ja psüühika ülesanne on töödelda informatsiooni kasuliku käitumise esilekutsumiseks Liigutuskorraldus koostatakse eesmärgist, mälust ja tajust lähtuvalt (aju otsmikusagaras õpiobjektis selgitatud moel) Liigutust analüüsitakse kehast (somatosensoorne taju) ja keskkonnast (muu taju) saadud tagasiside abil Vajadusel korrigeeritakse liigutuse täpsust (väikeaju) ja tugevust (basaalganglionid) Selleks võrreldakse liigutuse tajulist tagasisidet ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Liigutuskorraldus lähtub eesmärgist, protseduurilisest mälust ning tajulisest sisendist nii keha kui keskkonna hetkeolukorra kohta Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta Liigutust representeeritakse süsteemis
Ühelt poolt on kujundite kasutamine seotud ruumiliste ülesannete lahendamise ja mõtlemisega ning teiselt poolt ka kujutlusvõimega. Näiteks raamatut lugedes tekivad kujutluspildid loetust silme ette. Mõiste on sümboliline mentaalne representatsioon ning on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. On mingisugused objektid, mis on millegi poolest sarnased ja neile on antud nimi või neid tähistab sümbol. Näiteks kiskjad
Aitab teha järgmiseid tegevusi: - Kiskjate vältimine – kuuleb, näeb, haistab, mäletab kiskjat ja suudab tähelepanu ohule fikseerida - Õige toidu leidmine – tajub värve, kuju jms, mäletab mürgist marja, tagab söögi kättesaadavuse - Liitlaste ja sõprade leidmine – näoväljenduste lugemine, tõlgendamine ja arusaamine - Laste ja sugulaste aitamine – tagab oma geeni edasiviimise - Teiste mõtete lugemine – sotsiaalsed suhted, kaastunne, empaatia, teistele meeldimine - Teistega suhtlemine – tagab ümbritsevad inimesed, kes vajadusel pakuvad tuge - Seksuaalpartnerid – liigi säilimine Milliseid probleeme peab nägemissüsteem lahendama? - Nägemissüsteem peab kinni püüdma erinevad värvid, valgused - Tegema vahet enda liikumisel ja objekti liikumisel, - Kiiresti reageerima muudatustele ja ohule, - Kokku panema info mis tuleb erinevatest välisteguritest - Tegema vahet sügavusel, kaugusel, 2D ja 3D-l.
Kõik käsud tulevad ajukoore püramidaaltrakti..kaudu ja seal...59 min. Kui vops kuklasse, siis võib küll ära kaduda mingi osa nägemisväljast. Tõenäoliselt see taastub mingi aja pärast (kui just neuornid pole hävinud). Võivad jääda mingi mustad laigud, Et liigutus oleks täpne ja piisava jõuga, siis vaja et ajukoor, mis liigutuse sooritab, saaks infot st neuorid on seal hävinud. väikeajult ja ekptsapürdamidaalsüsteemilt. 4. LOENG Peenmotoorika on just täpsed liigutused. Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt? ET skui
Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit
intellektuaalseid ülesandeid Omavahel need süsteemid konkurentsis,infovahetuses Neuronid-ajus on sadu miljardeid neuroneid,neoronid on omavahel seostes Neuronid on kehaarakud,omavad memrbaani,rakutuuma,rakuvedelikku,sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel on piir-närvirakumembraan Biolelektriline potentsiaal Depolarisatsioon on mõjutuste toimel,sise-ja väliskekskonna vaheline erinevus väheneb Aferentne on see kui protsess tuleb Eferentne on see kui protsess saadetakse kuhugi Püramiidjad rakud teadvuse funktsiooni juures olulised Neuromediaatorid Atsetüülkoliin+ aktivatsioon,tähelepanu,lihaskordinatsioonid,viha,seks,agressiivsus Dopamiin liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused,sõltuvussuhted GABA(gamma-amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon,korteks Glutamaat+ õppimine,mälu Norepinefriin tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus,
Aju lihtsamad funktsioonid on sageli reflektoorsed. Kogemuste põhjal kujunevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimetatakse tingitud refleksiks. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid kõrgematel loomadel, eriti inimestel, on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Ajukoor ehk cortex on enim välja kujunenud aju osa, mis on ka esimesena väljaspoolt näha. Ajukoore alla on peitunud teised sturktuuriosad – otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar ning väikeaju. Ajukoore pinna lähedal on u sentimeetrises kihis pealpool, kus on palju spetsialiseerunud neuroneid e närvirakke. Paremat ja vasakut ajupoolkera eraldab pikivagu. Tehes ühest aju poolest peegelpilt, näeme samasugust ülesehitust. Vagu, mis eristab otsmiku- ja kiirusagarat, on tsentraalvagu
psüühilisi funktsioone. Neuropsühholoogia on valdkond, mis tegeleb psüühiliste funktsioonide lokalisatsiooni uurimisega ajukoores. Varasematel aegadel saadi palju andmeid psüühiliste funktsioonide lokalisatsiooni kohta ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärgede uurimise alusel. Tänapäeval kogutakse sedalaadi infot ka tervelt ja elusalt ajult ajukoore funktsionaalse aktiivsuse mõõtmise teel. Ajukoores on eristatavad sensoorse ja motoorse projektsiooni piirkonnad. Sensoorsed piirkonnad analüüsivad meeleelundeist saabuvat informatsiooni, motoorsed piirkonnad juhivad ja kontrollivad lihaseid ja nende liigutusfunktsioone. Ajukoore motoorse piirkonna funktsioonide kaart võimaldab luua ajukoore motoorse homunkuluse. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 16
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja. Paraku kaotavad nad oma jagunemisvõime juba inimese sündimise ajal. Vaatamata paljudele erinevustele on kõigil rakkudel ka midagi ühist: nimelt on kõigil rakkudel ühesugune ülesehitus. Iga rakk on võimeline ammutama ümbritsevast vedelikust toitaineid, neid aineid energiaks muundama, selle protsessi jääkained tagasi koevedelikku eritama. 19 Niisiis etendavad rakud ainevahetuses juhtivat osa. Rakkude järgmine tähtis omadus seisneb selles, et peaaegu kõik nad on jagunemisvõimelised. Nõnda võtavad rakud osa inimese kasvamisest ja muutumisest ning oma aja äraelanud rakud asenduvad uutega. Põhimõtteliselt koosneb iga rakk rakukestast e membraanist, rakutuumast, rakuplasmast ja raku sisemuse mitmeks osaks jaotavast vaheseinast. Membraan ümbritseb kogu rakku ja täidab mitmesuguseid ülesandeid. Näiteks eraldab ta rakusisest ruumi rakuvälisest
annaabi.ee 
