Lahtivõetavad liited · keermesliide · liistliide · kiilliide · hammasliide · nuutliide Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere. Keermesliites on detailid omavahel ühendatud poltide, kruvide, mutrite, tikkpoltide, tõmmitsate vms abil. · 1 Keerme lõikamine · 2 Keerme põhiparameetrid · 2.1 Keermeniidi tõusunurga leidmine · 3 Keermete klassifikatsioon · 3.1 Otstarbest lähtudes · 3.2 Keermeniidi kuju järgi · 3.3 Mõõtesüsteemi järgi · 4 Levinuimad keermestatud detailid · 5 Keermelukud · 6 Jõudude vahekord ja isepidurdustingimused keermepaaris · 6.1 Hõõrdejõud täis- ja kolmnurkkeermes · 6.2 Ringjõud täis- ja kolmnurkkeermes · 7 Vaata ka Keerme lõikamine Väliskeermelõikurid
kx – tagavara riskitegur, kx=2,5 d – torni läbimõõt Fw – kinnitusjõud 2Fh ∙ l 2Mh Fwk = = d2 ∙ tan(αG + p′ ) + K ots d2 ∙ tan(αG + p′ ) + K ots Fw.k – keermeliite poolt arendatav jõud, 4 Fh – käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega, d2 – keerme keskmine läbimõõt, αG – keermeniidi tõusunurk, ρ′ – redutseeritud hõõrdenurk, Kots – keermeelemendi otspinna kuju koefitsient; Mh – rakendatud käsijõu moment. Keermeniidi tõusunurk: p 1,5 tan (αG ) = π∙d = arctan π∙22,5 = 1°13′′ => 1,22 2 p′ = arctan μ Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel: p′ = arctan 0,1 = 5°43′′ => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi:
d torni läbimõõt 4 Fw kinnitusjõud 2 Fh l 2 Mh F wk= ' = d 2 tan ( G + p ) + K ots d 2 tan ( G + p ' ) + K ots Fw.k keermeliite poolt arendatav jõud, Fh käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega, d2 keerme keskmine läbimõõt, G keermeniidi tõusunurk, redutseeritud hõõrdenurk, Kots keermeelemendi otspinna kuju koefitsient; Mh rakendatud käsijõu moment. Keermeniidi tõusunurk: p 1,5 tan (¿¿ G)= =arctan =1 ° 13' ' => 1,22 d2 22,5 ¿ p' =arctan Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel: ' p =arctan 0,1=5 ° 43' ' => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi:
4.Standardsed kinnituselemendid on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad.- 1.Keere on pingete kontsentraatoriks ja vähendab väsimustugevust.2.Keermestamine on töömahukas.3.Suur radiaallõtk. 18.Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi,pinna kuju ja kasutatud mõõtühiku järgi 1.Keermestatud pinna asendi järgi sisekeere väliskeere.2.Pinna kuju järgi:- silindrikeere koonuskeere.3.Kasutatud mõõtühiku järgi:-meeterkeere tollkeere. 19.Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu järgi. 4.Keermeniidi ristlõike kuju järgi: -kolmnurkkeere,=55o-tollkeermel,=60o- meeterkeermel trapetskeere tugikeere ümarkeere ruutkeere.5.Keermeniidi suuna järgi:-parempoolne vasakpoolne.6.Käikude arvu järgi: -ühekäiguline kahe jne käiguline.7.Keerme sammu järgi:-normaalkeere peenkeere. 20.Silinderkeerme põhiparameetrid. 1.Välisläbimõõt d.2.siseläbimõõt d1.3.keskläbimõõt d2.4
mitte üle 70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks Tiguülekandes nagu hammasülekandeski esinevad tigu ja tiguratta silindrilised algpinnad. Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus. Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi Olenevalt pinna kujust, millele lõigatakse keermeniidid, eristatakse: silindertigusid globoidtigusid Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu Tigureduktor Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks (translatoorseks liikumiseks) või ka vastupidi. On mehaanikas laialt levinud. hammasülekande eelised
mõõtühiku järgi. ++ 42 Mis on kiiruste kast? Töötamise põhimõte. -sisekeere, väliskeere; silinderkeere, koonuskeere; ……………………………………. ++ meeterkeere, tollkeere Võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta. Võlli peal on 19 Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, hammasrataste plokid. keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu 43 Mis on variaator? Variaatori skeem ja töötamise järgi. põhimõte. …………………… ++ Kolmnurkkeere, trapetskeere, Võimaldab ülekandearvu ja tänu sellele saab iga kiiruse sujuvaks.
detailide liigutamiseks piki võlli. Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 15.Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 16.Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont. Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad
70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks Tiguhambumise geomeetria Tiguülekandes nagu hammasülekandeski esinevad tigu ja tiguratta silindrilised algpinnad. Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus. Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi Olenevalt pinna kujust, millele lõigatakse keermeniidid, eristatakse: silindertigusid globoidtigusid Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi Keermeniidi profiili järgi telglõikes, eristatakse: sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu 2. Rihmülekanne Joonis 2. Klassikaline kiilrihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud
Töölaua kiire liigutamine Töölaua ülemise plaadi pikisihis pööramine 1. Keerme keskläbimõõdu mõõtmine a) Ühitada okulaarvõrgu kriipsjoon keermeprofiili vasakpoolse külgpin- naga nii, et teine kriipsjoon jaotaks profiili vaadeldava külje pooleks. b) Teha ristiliikumise kruvikult lugem L1 . c) Viia ristliikumise kruvikuga keere niitristi selle asendi alt läbi (üles) ja seada niitrist sama keermeniidi alumise poole keskele (asend II). d) Teha ristliikumise kruvikult lugem L2 . e) Arvutada keerme vasakpoolne keskläbimõõt d2V = L1 L2 f) Korrata samad mõõtevõtted parempoolsel profiilil (asendites III ja IV). g) Saadud mõõtetulemuste järgi arvutada keerme parempoolne samm d2P d2P = L3 L4 d 2V + d 2 P h) Arvutada keskmine keerme keskläbimõõt d2 =
Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 48. Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont. Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad
Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili teljesihiline vahekaugus Tõus- ühe keermeniidi naaberprofiilide teljesihiline vahekaugus. Käikude arv täisarv, mis näitab, mitmest sammust moodustub keerme tõus. Kuidas liigitatakse keermeid?Keerme pinna järgi (silinder või koonus), keerme profiili järgi (kolmnurk, trapets, ruut, ümar), keerme sammu järgi (jäme või peen), mõõdustiku järgi (meeter või toll), pöörlemise suuna järgi (parem või vasak), käikude arvu järgi (ühe- või kahekäiguline), kasutusala järgi (kinnitus-, kinnitus-tihendus-, käigukeere)
Vääne on varda koormusseisund, milles ristlõikepindaladel jaotatud elementaarsisejõud Keerme välismõõt d (hamba tipuni) on tema nimiläbimõõt. taanduvad väändemomendiks Tv.??? Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Surutud varraste stabiilsus. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga
võtmele üsna väikese jõu rakendamisega suuri telgjõudusid, võimalusega kinnitada liidet igas asendis, sest kinnituskeermed on isepidurduvad. Liite elemendid on väikesed ja lihtsa kujuga, mis võimaldab kasutada tootlikku tehnoloogiat. 53. Silinderkeerme põhimõõtmed. Keerme välismõõt d (joon. 247) on tema nimiläbimõõt. Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge läbiva tasapinnaga. Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade vahel (joonisel 60o). Profiili iseloomustavad veel tema teoreetiline kõrgus H ja töökõrgs H1 (joonis 247 ja 248). Keerme samm P on piki keerme telge mõõdetud kaugus profiili kahe lähima rööpse külje vahel
Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite (wtf) hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili teljesihiline vahekaugus Tõus- ühe keermeniidi naaberprofiilide teljesihiline vahekaugus. Käikude arv täisarv, mis näitab, mitmest sammust moodustub keerme tõus. Kuidas liigitatakse keermeid? Keerme pinna järgi (silinder või koonus), keerme profiili järgi (kolmnurk, trapets, ruut, ümar), keerme sammu järgi (jäme või peen), mõõdustiku järgi (meeter või toll), pöörlemise suuna järgi (parem või vasak), käikude arvu järgi (ühe- või kahekäiguline), kasutusala järgi (kinnitus-, kinnitus-tihendus-, käigukeere).
Mittelahtivõetavad: neetliited, keevisliited, jooteliited, liimliited, press- ja valtsliited. Keermisliited Auto juures olevad liitmed ongi just enamused keermisliidetega. Kinnituskeermed : Kasutatakse ühekäigulisi keermeid, mis tagavad isepidurdavuse (so väldivad võimaluse iseeneselikuks mutri lahtitulekuks poldi teljesuunalise jõu mõjul). Keere saadakse, kui üks kujund kruvijoontpidi liikudes moodustab silindri (koonuse) pinnale keermeniidi. Mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks. Koosneb: pea, varb, seib, mutter. Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide. Pöördmomenti ülekandvad liited Võll-rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas. Vedrud Mitmesugused vedrud ja puhvrid on elastsed elemendid. Keerdvedrud: materjaliks tavaliselt teras. Lehtvedrud: koosneb erineva suurusega lehtedega vedrupakist, kasutatakse veokitel, maasturitel. Pneumovedrud: kasutatakse õhkpatjades.
- koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; - keerme halb tsentreerimine. Keermete klassifikatsioon. 1. Keermestatud pinna järgi: - sisekeere (mutrid); 80 - väliskeere (kruvid). 2. Keermestatud pinna kuju järgi: - silinderkeere; - koonuskeere. 3. Kasutataud mõõtühikute järgi: - meeterkeere (tähis M); - tollkeere (tähis UNF või UNC). 4. Keermeniidi suuna järgi: - parempoolne; - vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5. Keerme sammu järgi: - jämekeere (tähises samm ei kajastu); - peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). P Silinderkeeret iseloomustavaid parameetrid: mutter kruvi 1. välisläbimõõt (kruvil d, mutril D); 2
Lihvimine on võimalik vaid profiilikäiaga, väikese tõusu korral ka koonuskäiaga. Kasutatakse laialdaselt üksiktootmises. Konvoluutteol on keerme teoreetiline profiil otslõikes pikendatud või lühendatud evolvent. Keerme joonpindse külje kujundab sirge lõikeserv, mis asetseb juhtsilindri dp puutujatasandis. Olenevalt lõiketera seadistusest lõikamisel on konvoluuttigudel kolm modifikatsiooni: ZN1 keermel (joon. 15) on sirgprofiil tasandis, mis on risti keermeniidi külgpindadest võrdkaugusel oleva kruvijoonega jaotussilindril (keermeniidi sirgprofiiliga teod). Teol ZN2 (joon. 16) on keermeprofiil n.o. sirge tasandis, mis on risti keermevao külgpindadest võrdkaugusel oleva kruvijoonega jaotussilindril (keermevao sirgprofiiliga teod). Teo ZN3 on sirgjoonel moodustaja tasandis, mis on risti keerme jaotuskülgjoonega. ZN1 ja 2 saab lõigata treipingis, Lihvida praktiliselt ei saa. Kasutataksw üksiktootmises.
13. Keermete kujutamine Keere tekib mingi tasapinnalise kujundi (kolmnurk, ruut, trapets jt) liikumisel mööda silindrilist või koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasand läbib kogu liikumise jooksul vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha kujutada koos temal tekkinud keermeniidiga jäiga tervikkehana, siis saame üldises mõttes keermega kruvi. Kruvi telgjoonest kõige kaugemal olevat keermeniidi ala nimetatakse keerme harjaks, kahe niidi vahelist nõgu – keerme põhjaks. 40 Sele 64. Silindrilise kruvijoone moodustamine sirgjooneliselt liikuva treitera ja vastupäeva pöörleva silindrilise varda üheaegse liikumise tulemusena Olenevalt keermeniiti moodustanud tasapinnalise kujundi liigist eristatakse järgmise profiiliga keermeid (sele 65): a – kolmnurkkeere, kui keerme profiiliks on kolmnurk
annaabi.ee 
