Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7. Tihedus: (üle 5g/cm3 on raskmetallid, alla 5g/cm3 on kergmetallid) Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag) Kergmetallid: liitium (Li) 0,5 g/cm 3 8. Magnetiseeritavus: ferromagneetilised: raud (Fe), koobalt (Co), nikkel (Ni)- tugevalt magneetiseeritavad paramagneetilised: alumiinium (Al), kroom (Cr)- nõrgalt magnetiseeritavad diamagneetilised: vask (Cu), tina (Sn)- ei magneetu, tõukuvad magnetist Metallide keemilised omadused. Metallid lihtainetena käituvad reaktsioonides alati redutseerijatena (loovutavad elektrone) ja ühendites omandavad alati positiivse laengu. Reageerimine mittemetallidega: Halogeenidega (tekivad fluoriidid, kloriidid, bromiidid jne.: Ca+Cl 2=CaCl2 (Ca0-2e-=Ca2+ ja 2Cl0+2e-=2Cl-)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Marko Tõnisson Alumiinium Referaat Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2008 Sisukord: 1. Avastamise lugu 2. Alumiinium 3. Alumiiniumi omadused 3.1. Füsikalise omadused 3.2. Keemilised omadused 4. Alumiiniumiühendite omadused 4.1. Alumiiniumoksiid Al2O3 4.2. Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 5. Leidmine looduses 6. Alumiiniumi kasutamine Avastamise lugu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler
121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga. Kui metallilisel elemendil esineb ühendites mitu erinevat oksüdatsiooniastet, tekib metalli reageerimisel mittemetalliga enamasti selline saadus, milles metalliline element on oma kõige iseloomulikumas oksüdatsiooniastmes. 2. Metallide reageerimine hapete lahustega
METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 rauatagi FeO . Fe2O3 kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega
o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest. o Varem oodeti Eesti rauda soorauamaagist (sisaldab rauda pealmiselt hüdroksiidina). o Rauda leidub ka vere punalibledes. o Raud kuulub siirdemetallide hulka. o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. o Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Raua füüsikalised omadused: · Hõbehall läikiv metall
Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845.a. edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga
Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kaitsekiht)
Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kaitsekiht)
Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kaitsekiht)
tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus jne. Lisaks metalli omadustele tuleb arvestada ka tema kättesaadavust ning hinda. Mida haruldasem on vastav element looduses ning mida keerulisem ja kulukam on metalli tootmine maagist, seda kõrgem on metalli hind. Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks. Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina, mitte tsink või alumiinium, rääkimata rauast ja teistest vel kõrgema sulamistemperatuuriga metallidest. Tehnikas on paljudel juhtudel oluline, et kasutatav materjal oleks võimalikult kerge(st väikese tihedusega). Nn kergmetallid on eelkõige alumiinium ja magneesium, aga ka argielus vähem tuntud metall titaan (see paistab silma ka keemilise vastupidavuse poolest, kuid tema kasutamist piirab suhteliselt kõrge hind). Enamik metalle on küllaltki kõvad. Eriti kõva on kroom. Samas on ka võrdlemisi
Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb looduses ainult ühenditena, sest need on palju püsivamad kui puhtad metallid. Metallide korrosioon on metallide tootmisele vastupidine protsess ja see kulgeb iseenesest. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Nt
Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] sergei.yurchenko@mail
2 KNO3= 2 KNO2 + O2 III Amfoteerne oksiid+ HAPE =sool+vesi 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Amfoteerne oksiid+ALUS(leelis)+ vesi =kompleksühend 2 AgNO3= 2 Ag + 2 NO2 + O2 ) Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri IV Neutraalsed oksiidid ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. Neutraalne oksiid + O2 = kõrgema oksüdatsiooniastmega oksiid Rahvapärased nimetused: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas Alused Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e
KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid.
..............................8 2 SISSEJUHATUS Autor valis antud referaadi teemaks raud, kuna sellega puututakse kokku igapäevaselt. Samuti on raud Maa koostises üks levinuimatest elementidest. Referaadi eesmärgiks on saada rohkem teada rauast. Ülesanneteks on uurida, millised on raua omadused ja millised on tema sulamid. Töö koosneb ühest peatükist, milles räägitakse rauast üldiselt, selle omadustest ja selle kahest sulamist. 3 1. RAUD Raud on lihtaine ning ehedalt leidub rauda ainult meteoriitide koostises ja ka paljude ühendite koostises. Näiteks: vees, liivas, savides, mineraalides, taimedes, inimese veres, maasikates ja nõgestes. (Protonizer, 2007) Raua järjenumber on 26
Kordamisküsimused (õpik lk 150 176) 1) Selgita mõisteid: korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis
Rauapuru põlemine (Rauapuru).....................................................21 Lisa 10. Vase soojusjuhtivuse katse..........................................................22 Lisa 11. Alumiiniumpuru põlemine............................................................23 2 3 Sissejuhatus Vaske ja rauda hakati kasutama kõige varasemalt, hiljem tuli juurde alumiinium. Vasest tehti vanaajal palju ehteid, nõusid ja teisi kaunistusi. Rauda, aga kasutati suurem osaliselt relvade, turviste, tööriistade valmistamiseks, kuid tehti ka ehteid. Hiljem avastati tugevamaid raua ühendeid ja hakati tegema uuemaid ja paremaid relvi, tugevamad sõjavarustust ja muid asju. Aeg liikus edasi ja inimesed kasutasid rauda ja vaske juba rohkem, kuigi vase kasutamine ei arenenud nii kiiresti oli vask ikkagi tähtis metall
elemendid) 8) P-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub p-kiht (A-rühma elemedid) 9) D-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub d-kiht (B-rühma elemedid) 2. Nimetused, valemid, kasutamine 1) Kustutamata lubi – CaO ; niiskuse imamiseks 2) Kustutatud lubi – Ca(OH)2 ; + liiv ja vesi - lubimört 3) Lubjavesi - Ca(OH)2 lahus ; muldade lupjamisel, taimekaitsevahend 4) Peroksiid – oksiid, milles hapniku o-a on -1 ; kasutatakse kosmoses 2Na 2O2 + CO2 -> 2Na2CO3 + O2 5) Seebikivi – NaOH ; 6) Keedusool – NaCl ; maitsestamiseks, talvel teedel 7) Pesusooda – Na2CO3 * 10H2O ; pesupulber, klaasi tootmine 8) Söögisooda – NaHCO3 ; kergitusaine 9) Kips – CaSO4 * 2H2O ; meditsiinis, ehituses 10) Lubjakivi – CaCO3 ; ehituses 11) Katlakivi – CaCO3↓ ; 12) Boksiit – Al2o3 ; alumiiniumi tootmine
lähtuvalt selgitama, miks on erinevates ühendites just sellised keemilise elemendi oksüdatsiooniastmed. 14. Lahuse %-lise koostise ülesanne. 15. Metallide üldomadused 16. Metallide reageerimine mittemetallidega Metall+hapnik Metall+mittemetall 17. Metallide reageerimine happega 18. Metallide reageerimine alustega (amfoteersed metallid, mis need on?) 19. Metallide reageerimine sooladega 20. Metallide reageerimine veega (kuumutamisel ja ilma) 21. Metallide tootmine 22. Metallide sulamid 23. Mis on kulla proovi nr? 24. Saagise ülesanne. 25. Redoksreaktsiooni tasakaalustamine elektronbilansi meetodil. Mis on redutseerija? Mis on oksüdeerija? Mida näitab oksüdatsiooniaste? 26. Mis on korrosioon? 1. Keemilised vooluallikad on kuivelement, vask-tsink element, pliiaku ja kütuselement. Keemilised vooluallikad toimivad tänu oksüdeerumisele ja redutseerimisele, mille käigus vabanev energia muudetakse elektrienergiaks.
Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetallide kokkusulatamisel saadud materjal. Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt, mistõttu tulevad ka sulamitele erinevad omadused: · Erinevate metallide kristallid moodustavad mehaanilise segu. Sellisel juhul on sulami omadused vahepealsed sulatatavate metallide omadega võrreldes ja sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise
.....................................5 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag )................................................................................................................5 1.1.4 Vask ( Cu ).......................................................................................................................................6 1.1.5 Tsink ( Zn ).......................................................................................................................................6 1.1.6 Alumiinium ( Al ).............................................................................................................................6 1.1.7 Germaanium ( Ge )..........................................................................................................................7 1.1.8 Volfram ( W )...................................................................................................................................7 1.1.9 Titaan ( Ti ).................................................
..10-5 Ωm. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud olekus ka gaasid (plasma). Kuid harilikult käsutatakse elektrijuhtidena metalle ja sulameid. Juhid liigitatakse tavaliselt kahte liiki: suure erijuhtivusega elektrijuhid ja suure eritakistusega elektrijuhid. Esimest liiki juhte käsutatakse peamiselt õhuliini juhtmete ja trafode ning elektrimasinate mähiste valmistamisel. Siia kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium, erijuhtudel (kontaktide materjalina) ka hõbe, mis on parim elektrijuht. Teist liiki juhte käsutatakse enamasti reostaa-tide, täppistakistite, elektriküttekehade, hõõglampide jne. valmistamisel. Tuntumad seda liiki materjalid on manganiin, konstantaan ja nikroom. Põhilised elektrijuhte iseloomustavad suurused on eritakistus ρ või selle pöördväärtus - erijuhti-vus γ, eritakistuse temperatuuritegur ε, kontakt-potentsiaalid ja
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.)
Alumiinium Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 10.A Mis on alumiinium? Alumiinium (Al) on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis, III A rühmas, oksüdatsiooniastmeks ühendites on +III. Ta on hõbevalge hästi reageeriv pehme metall, tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Avastamine Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti ühe Hiina väejuhi 3. sajandi algusest pärit hauakambrist alumiiniumehteid. Viimaste spektraalanalüüsil selgus, et need sisaldasid 85 % alumiiniumi. Alumiiniumi nimetus tuleneb ladinakeelest sõnast alumen, s.t. maarjas. Maarjas oli aine, mida saadi toota hapete abil savist. Lõngu, kangaid ja sõjariistu immutati maarjases, et nende värvused muutuksid
...................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messing.......................................................................................................................................5 1.3 Alumiinium.................................................................................................................................5 1.4 Magneesium...............................................................................................................................6 2. MUSTAD METALLID....................................................................................................................7 2.1 Malmid........................................................................
.................................23 11) Kristallhüdraadid.............................................................................................24 12) Kasutatud kirjandus.........................................................................................25 Mis on keemia? Kas sa oled kunagi imestanud miks küpsetamine muudab mõne toore ja vintske toiduaine maitsvaks söögiks? Küpsetamine on väga hea näide selle kohta, kuidas keemiline reaktsioon muudab ühe aine teiseks. Keemikud kasutavad keemilisi reaktsioone, selleks, et valmistada plaste, ravimeid, värve ja paljusid teisi igapäevaelus vajalikke materjale. Nad uurivad ka, kuidas olemasolevaid aineid kokku pannes uusi saada. Keemikud on valmistanud umbes 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist umbes 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi elemente keemilisteks ühenditeks ühendades. Vanaaja keemikud arvasid, et on olemas ainult neli elementi: tuli, vesi, õhk ja maa
Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on
füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Millest on tingitud metallide plastilisus, hea soojus ja elektri juhtivus? See on tingitud sellest, et metalli väliskihil on üldjuhul 1-3 elektroni, mida on kerge loovutada ja seega on ta aktiivne metall ja reageerib kiiresti ja on kergesti töödeldav . Soojusjuhtivus on ainuke soojuse ülekandumise moodus tahkes aines. Soojuse liikumine materjalis sõltub viimase füüsikalistest omadustest. Tihe materjal nagu metall on hea soojusjuht - soojus levib selles kiiresti. Kergetes õhku sisaldavates ainetes on soojuse levik aeglane ja vilets. Metallide elektrijuhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga.
vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides
metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused. mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused. süsivesinik ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. alkohol ühend, mis sisaldab hüdroksüülrühma (OH) karboksüülhape ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (COOH) polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad ühesugustest väikestest molekuli jäänustest. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. keemiline element kindla tuuma laenguga aatomite liik. keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks. redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb)
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall.
Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase sulam tsingiga valgevask ehk
6. Mis on kõvadus? Nimeta 2 kõvat metalli. Missugused detailid peavad olema kõvast materjalist? 7. Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist? 8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
