Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH (aq) + CuSO4 (aq)→ Cu(OH)2(s) + Na2SO4 (aq)
CH3COOH jt) kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused: 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke. 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest) 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke. 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed – kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu)
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu
Eksperimentaalne töö nr 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli elektrolüütide lahuses toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide tasakaalustamine. Sissejuhatus Redoksvõrrandeid võib esitada kahel viisil- molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid nt 2NaOH + CuSO4 Cu(OH)2 + Na2SO4. Täpsimini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses
Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke: BaCl2 (aq) + Na2SO4 (aq) BaSO4 (s) + 2NaCl (aq) Ba2+ (aq) + SO4 2 (aq) BaSO4 (s) 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest): Na2CO3 (aq) + 2HCl (aq) 2NaCl (aq) + H2O (l) + CO2 (g) CO32 (aq) + 2H+ (aq) H2O (l) + CO2 (g) 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke nõrga happe teke: H2SO4 (aq) + 2KCN (aq) K2SO4 (aq) + 2HCN (aq) H+ (aq) + CN (aq) HCN (aq) nõrga aluse teke NH4Cl (aq) + NaOH (aq) NaCl (aq) + NH3 H2O (aq) NH4+ (aq) + OH (aq) NH3 H2O (aq) vee teke NaOH (aq) + HCl (aq) NaCl (aq) + H2O (l) OH (aq) + H+ (aq) H2O (l) 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad
Eksperimentaalne töö nr. 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid.
LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoks- reaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus: Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu
o vesi H2O ning muud vähe dissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) o kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool (ülaltoodud näites vasakul 2*(–1) + 2 = 0, ka paremal laeng puudub). Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Eksperimentaalne töö Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk
ei astu (selles näites SO42–ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH–(aq) + Cu2+(aq) →Cu(OH)2(s) Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq– ühend lahuses, s– tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l– vedelik, g– gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas
Eksperimentaalne töö Töö ülesanne Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis), loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam
4 Ca3(PO4)2 2(+1) -2 3(+2) 2(3-) Oksüdatsiooniastme leidmisel tuleb silmas pidada järgmist. 1. Ühe ja sama keemilise elemendi aatomite vahel moodustunud kovalentne side on mittepolaarne, sest ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale aatomile. Kumbki aatomitest ei loovuta elektrone ega võta neid juurde - moodustunud side ei anna aatomile oksüdatsiooniastet. Seega võrdub kõikide lihtainete oksüdatsiooniaste nulliga. 2. Side samade aatomite vahel (O-O, CC ja S-S) on kovalentne ja mittepolaarne ega muuda nende elementide oksüdatsiooniastet, seetõttu on vesinikperoksiidis (H-O-O-H), etüünis (H-CC-H) ja divesiniksulfiidis (H-S-S-H) on hapniku, süsiniku ja väävli oksüdatsiooniaste -1. 2 3. Kovalentse polaarse sideme korral on elektronegatiivsemal elemendil negatiivne
Ni oksüdeerub alates 500kraadi C NiO tekkega, halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid Kuumutamisel reageerib ka teiste mittemetallidega Reageerib lahjendatud hapetega Leelistega ei reageeri Konts. HNO3 toimel passiveerub Sulamid: Ni-Cu; Ni-Cr Alumiinium (Al) el. Nr 13 (3;8;2) aatommass 26,9815 Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm3 Sulamistemp. 660 kraadi C Väga hea korrosioonikindlus Hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool Lahjend, hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H = 2Al+ 3H2 Külmas konts. Lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimerl tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al+6HNO3(konts.)= Al2O3 + 6NO2+ 3H2O Reageerib leelistega Sulamid duralumiinium (Al- Cu- Mg Mn) Silumiin (Al- Si) Magneesium (Mg) el. Nr 12 (2:8:2) aatommass 24,312 Tihedus 1,74 g/cm3 Sulamistemp
2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel: Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv Elektronide arv väliskihil P F Jätka tabelit: Na, Si, S, Ne, Fe, V, As, H. 2 Aine ehitus ja keemiline side. 2.5 Aineosakesed. Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal. Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone: Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon: Na - 1e ® Na+ Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada
YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostanud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eksperimentaalne töö Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk. Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektroni, nimetatakse redutseerijateks, see aine ise seejuures oksüdeerub. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid:
on lahustunud aine moolide arvu suhe lahuse summaarsesse moolide arvu moolimurd = n1 / (n1+n2) n1- lahustunud aine moolide arv n2- lahusti moolide arv lahusesMool on aine hulga ühik. Tegemist on SI- süsteemi pohiühikuga. Tähistatakse: mol. Mooli mõiste aluseks on aine hulga määratlemine aine osakeste arvu kaudu. Vorrelda voib tosinaga. Tosinas on 12 eset, asja jne. Mool sisaldab samuti kindla arvu osakesi.MOOL on aine hulk, mis sisaldab 6,02 1023 vastava aine osakest (molekulid, aatomid, ioonid). 6,02 1023on Avogadro arv ( NA).Näited:1) 1 mol Fe sisaldab 6,02 1023 Fe aatomit;2) 1 mol H2 sisaldab 6,02 1023 H2 molekuliKuna 1 mol ainet sisaldab alati kindla arvu osakesi, on iga aine ühel moolil kindel mass molaarmass. MOLAARMASS on ühe mooli aine mass grammides. REDOKSREAKTSIOONIDEsineb kahte tüüpi keemilisi reaktsioone. Ühtedes ei muutu reageerivate ainete koostisse kuuluvate elementide oksüdatsiooniaste, näiteks:
Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm)
Eksperimentaalne töö Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Eksperimentaalse töö käigus tehakse 12 katset erinevaid ioone sisaldavate lahustega. Töövahendid: katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: erinevaid ioone sisaldavad lahused. Sademete teke Katse 1 0,5...1 ml 0,2 M Na2SO4 lahusele lisatakse tilkhaaval BaCl2 lahust.
HNO3 toimel passiveerub. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida kasutatakse kütteelementides. 12. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · hõbevalge · tihedus: 2,7 g/cm³ · sulamistemperatuur: 660 °C · väga hea korrosioonikindlus · hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Omadused · reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 · hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool · lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 · külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O · reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH = 2[Al(OH)6]3 + 3H2 Alumiiniumisulamid · duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) · silumiin (Al - Si) 13
koos. c) Redoksreaktsioonis redutseerija loovutab elektrone, mille tulemusena tema oksüdatsiooniaste kasvab. d) Redoksreaktsioonis oksüdeerija liidab elektrone, mille tulemusena tema oksüdatsiooniaste kahaneb. e) Kui elemendi oksüdatsiooniaste kahaneb, siis element oksüdeerub. f) Kui elemendi oksüdatsiooniaste kasvab, siis element redutseerub. 2 5. A-osa Millised alljärgnevate elementide aatomid käituvad redoksreaktsioonis tavaliselt redutseerijana, millised oksüdeerijana? Valik: Ca; He; O; Li; Ne; F; Na Redutseerijana käituvad: ................................. Oksüdeerijana käituvad: .................................. B-osa Toetudes A-osas tehtud valikutele, täida järgnevad lüngad. Tüüpilised redutseerijad on .................... . Keemilistes reaktsioonides .................... nad välisel elektronkihil paiknevad elektronid. Selle tulemusena tekivad neist ..........
6. Elementide keemiliste omaduste sõltuvus perioodilisustabelist (metall, mittemetall, väärisgaas ehk inertgaas, redutseerija, oksüdeerija, siirdemetallid, elektronvalemid, ruutskeemid) aatomnumber = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv aatommass ~ massiarv (A) = tuumaosakeste arv (prootonid+neutronid) perioodi number = elektronkihtide arv A rühma number = väliskihi elektronide arv Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu ja seetõttu massiarvu poolest. Rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule: · suureneb aatomi raadius ehk väliskiht kaugeneb tuumast ja · väheneb tuuma mõju väliskihi elektronidele on hõlpsam loovutada elektrone kasvab elementide metallilisus. Elemente võib elemente liigitada selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: selemendid (IA, IIA)
Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele). Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape,
Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus. ALLOTROOPIA on nähtus, kus üks keemiline element võib esineda mitme lihtainena (näiteks C allotroopsed teisendid on teemant, grafiit, fullereen, karbüün). 2. OKSIIDID OKSIID on ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Keemiliste omaduste poolest liigitatakse oksiide: aluselised- ehk metallilised-, happelised ehk mittemetallilised-, amfoteersed- ja inertsed oksiidid. 2
toimel passiveerub. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida kasutatakse kütteelementides. 12. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • hõbevalge • tihedus: 2,7 g/cm³ • sulamistemperatuur: 660 °C • väga hea korrosioonikindlus • hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Omadused- • reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 • hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool • lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 • külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 13
2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 Na: 1s22s22p63s1 f-elemendid s-elemendid d-elemendid p-elemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.-a. arvutamine: I VII -II
2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 Na: 1s22s22p63s1 f-elemendid s-elemendid d-elemendid p-elemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.-a. arvutamine: I VII -II
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest,
Elementide oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad reaktsioonid Redoksreaktsioonid - reaktsioonid, milles reageerivates ainetes muutuvad mõnede elementide aatomite oksüdatsiooniastmed. Kui vaadelda elektrone mingite tuumade juurde kuuluvatena, siis redoksreaktsioonis toimub elektronide ülekanne ühe elemendi aatomilt teise elemendi aatomile samaaegselt toimub oksüdeerumine e oksüdatsioon ja redutseerumine e reduktsioon (van. taandamine). Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Oksüdeerumine elektronide loovutamine. Oksüdatsiooniaste suureneb. Redutseerumine - elektronide liitmine. Oksüdatsiooniaste väheneb. Oksüdeerija liidab elektrone, oksüdatsiooniaste reaktsioonis väheneb. Redutseerija (van
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ YKI0031 Anorgaaniline keemia I LABORATOORNE TÖÖ 5 Redoksreaktsioonid. Metallide korrosioon Praktiline osa 1. Redoksreaktsioonid NB! Kirjeldada võimalikult täpselt toimuvaid muutusi, märkides ära reaktsiooniks võetud ja tekkivate ühendite värvused. Esitada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid ning tasakaalustamiseks vajalikud elektronide bilansid või vastavad poolreaktsioonide võrrandid. Märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Kirjutada oksüdeerija ja redutseerija juurde nende ühendite nimetused. Halogeenid Katse 1. Valada ühte katseklaasi ~0,5 mL KBr ja teise samapalju KI lahust. Seejärel tekitada lahuste pinnale jälgitav (~2 mm) tolueeni või pentanooli
Melhior Cu Ni Lauatarbed, ehted, mündid Jooteina ehk joodis Sn Pb Jootmistöödeks (tinutamiseks) 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD 1. Selgitada järgmisi mõisteid: keemia, puhas aine ja segu (näited, TV 1.2.), tihedus (TV 1.6.C, D), aine olekud (näited), füüsikalised ja keemilised nähtused (näited, TV 3.1.), keemiline reaktsioon, aatom, molekul, ioon (näited), keemiline element (TV 6.1.A), lihtaine (näited, TV 10.1., 10.3.-10.4.), liitaine (näited, TV 8.1.C, 11.1.), keemiline side, kovalentne side, iooniline side, oksiid (näited), hape (näited), alus (näited), leelis (näited), sool (näited), indikaator (näited), neutralisatsioonireaktsioon. 2. Segude lahutamine koostisosadeks. Tähtsamad laborivahendid. Põhilised ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel ja laboritöödel. Ohusümbolid. TV 2.1.-2.2. ja 4.5.- 4.6.
Selle lahuse osmootne rõhk 25 °C juures on 618,5 kPa. Arvutage lahustunud aine molaarmass. Lahendus. Valemi = icRT põhjal arvutame kõigepealt lahuse molaarsuse. Et i = 1, siis c = /RT . 618,5 kPa K mol c= = 0,250 M . 8,314 kPa dm 3 298K Arvutatu põhjal võib öelda, et 1 dm 3 lahuses on 0,250 mol orgaanilist ainet ja seega 0,1 dm 3 lahuses on 0,0250 mol orgaanilist ainet. Teades ühelt poolt lahustunud aine moolide arvu (0,0250) ja teiselt poolt selle aine massi (2,3 g) samas lahuse ruumalas, saab arvutada lahustunud aine molaarmassi m (g) M= . n (mol) 2,3g M= = 92,0g / mol . 0,0250mol 15 Näide 5. Arvutage 3,65% vesinikkloriidhappe vesilahuse keemis-
Pt: 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p 5s 4d 5p 6s 4f 5d Na: 1s 1 2s 2 2p 6 3s 1 felemendid selemendid delemendid pelemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.a. arvutamine: I VII II
Carl Wilhelm Scheele sai O2 ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides. Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H 3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. Mihhail Lomonossov -Massi säilivuse seadus keemil. reakts. soojuse kineetiline teooria 4) Flogistonivastase teooria etapp -XVIII saj. Antoine Laurent Lavoisier hapniku tegelik roll põlemis- ja oksü. Reaktsioonides, lihtainete uus tõlgendus, keemil. elemendi mõiste täpsustus, “aine säilivuse seaduse” eksperimentaalne tõestus, flogistoniteooria vastane võitlus, keemianomenklatuuri loomine jm. Claude Louis Berthollet kasutas esimesena kloori pleegitamiseks,. Massivahekordade uuringud. Martin Heinrich Klaproth Avastas U ja Zr , osales Ti ja Ce avastamisel. Uuris Sr, Cr ja Te ühendeid. Tõestas raudmeteoriitide Ni- sisalduse. IV KVANTITATIIVSETE SEADUSTE PERIOOD 1800 -1860
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
