See tähendab, et keeled jaotatakse mittekattuvatesse kategooriatesse, mis praegusel juhul on geneetilised grupid. Stratifikatsioon ei tee mitte ainult uurimist efektiivsemaks, vaid aitab luua ka suure lingvistilise varieeruvusega valimeid. Stratifikatsioon on ainult võimalik, kui kõik keeled on kategoriseeritud väga põhjalikult (siin ja ka edaspidi jätame kõrvale 16 keelt, mis Ruhleni käsitluse põhjal on kategoriseerimata). 1.2.3. Geneetilised keelepuud ja lingvistiline mitmekesisus (slaid) Korduvalt on maininud, et eesmärgiks on toota valim, milles keeled oleksid võimalikult erinevad. Esiteks võetakse kõik keeled erinevatest keelkondadest, kuid sellel juhul ei saaks valimis olla üle 27 keele. Seega, kui me kasutatakse sellest suuremat valimit, on probleem kahepoolne: (I) Mitu keelt igast keelkonnast peaks valimis olema? (II) Kas keeled võivad olla geneetiliselt seotud?
Keelkond Keeled Keelkond Keeled Indoeuroopa prantsuse, armeenia, läti, Hiina-Tiibeti hiina, jaapani iiri, kreeka, vene, inglise Soome-ugri eesti, ungari, udmurdi, Nigeri-Kongo mari, komi Afroaasia heebrea, araabia Austroneesia Altai aserbaidžaani, türgi Isolaatkeeled baski, korea, jaapani 6. Analüüsi Uurali keelepuud (lk 54) ja vasta järgmistele küsimustele. (3p) a) Mis on handi keele kaks kõige lähemat sugulaskeelt? Ungari ja Obiugri. b) Millal kujunesid välja läänemeresoome keeled? u 2000 aastat tagasi. c) Millised keeled on skeemi põhjal kõige hiljem välja kujunenud? Niidumari, Mäemari, Ungari, Mansi. 7. Analüüsi lk 61 tabel 4 põhjal, milliste Uurali rahvaste juures on emakeeleoskus pigem kõrge ja milliste juures pigem madal. Millega võib emakeeleoskuse protsenti seletada
Ainult üksikud küsitud, siis pärineb see näitaja eelmisest rahvaloendusest 1989. aastal. soomeugri keelte uurijad Soomes, Eestis ja Ungaris peavad Tabeli arvud näitavad, et uurali rahvaste hulgas on selliseid, keda ähvardab joonisel 3 esitatud mudelit tõenäolisemaks kui traditsioonilist lähitulevikus hääbumine. Võib üsna kindlalt öelda, et vadja, isuri ja eenetsi keelepuud, viidates arheoloogilisele ja geneetilisele tõendusma- keel surevad sellel sajandil välja, sest nendel keeltel ei ole alla 30-aastaseid terjalile. Üldlevinud seisukoha järgi aga ei saa arheoloogia ja kõnelejaid. 60 61 Rahva arv Emakeeleoskus Kuid uurali keeli mitte ainult ei sisuga tekste. Need faktid viitavad asjaolule, et Põhja-Euroopa
Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): Tüpoloogiline (struktuuri järgi) Aasia 2165 (32%) Areaalne (piirkond) Aafrika 2011 (30%) Sotsiolingvistiline (keele staatus ühiskonnas) Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) Ameerika 1000 (15%) Euroopa 225 (3%) Genealoogiline o Keelte sugulus ja põlvnemissuhted o Keelepuud o Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest. Tüpoloogiline o Keelte liigitus struktuuri järgi: o analüütilised ehk isoleerivad keeled o aglutineerivad ehk afiksaalkeeled o flektiivsed ehk fusioonikeeled o polüsünteetilised keeled Keelte päritolu teooriad
• Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena) Genealoogiline liigitus • Keelte sugulus – ja põlvnemissuhted • Keelepuud • Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest. • Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, nt baski keel ja korea keel 5 Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide
keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%) • Aafrika – 2011 (30%) • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) • Ameerika – 1000 (15%) • Euroopa – 225 (3%) Keelte liigitamine: • Genealoogiline • Keelte sugulus – ja põlvnemissuhted • Keelepuud • Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest. • Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, nt baski keel ja korea keel • Tüpoloogiline • Keelte liigitus struktuuri järgi: • analüütilised ehk isoleerivad keeled • aglutineerivad ehk afiksaalkeeled
Mille alusel keeli liigitatakse? Keelte erinevad liigitusalused on genealoogilised (sugulust ja päritolu silmas pidades), areaalsed (kasutuspiirkonna ja keelekontaktide alusel), sotsiolingvistilised (kasutust ja staatust ühiskonnas silmas pidades) ja tüpoloogilised (struktuuri ja sõnavara omadusi silmas pidades). Nimeta genealoogilise liigitusaluse meetodeid. Rekonstruktsioonis püütakse tütarkeelte erinevuste ja sarnasuste võrdlemise teel selgeks teha algkeel. Keelepuud tehakse eesmärgiga leida omavahel suguluses olevad keeled, mis jagatakse keelerühmadesse ehk harudesse. Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille puhul on suguluse tõestamine võimalik. Nii on umbes 160 keelerühma, kuid andmeid tõlgendatakse ümber, mistõttu see ei ole kindel. Genealoogilise liigituse puhul kuuluvad samasse rühma need keeled, mis on pärit samast algkeelest. Indoeuroopa keeled on kõige tuntumad, sest sellest on kõige rohkem andmeid.
*Kuidas andmeid kogutakse? (rahvaloendus aga emakeelt ei küsita nt Rootsis ja Prantsusmaal) *Allika ustavus (arvamus v mitte?) *Allikate võrreldavus? 1. Mandariinihiina 873 000 000 2. Hispaania 320 000 000 3. Inglise 309 000 000 4. Hindi 180 000 000 5. Portugali 177 000 000 6. Bengali 171 000 000 7. Vene 145 000 000 8. Jaapani122 000 000 9. Saksa 95 000 000 10. Wu-hiina 77 000 000 Keelte liigitusalused *Genealoogiline sugulus ja päritolu.keelepuud, ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse ryhma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest. *Areaalne kasvupiirkond ja kontaktid *Sotsiolingvistiline kasutus ja staatus ühiskonnas * Tüpoloogiline keele struktuuri ja sõnavara omadused Miks peaks neid liigitama? Liik kui abivahend keelte kirjeldamisel, keelte paljususega
prantsuse keele tekke lugu). Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi:Aafrika ; Euraasia ; Kagu-Aasia ja Okeaania ; Austraalia ja Uus-Guinea ; Põhja-Ameerika ; Lõuna-Ameerika Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled struktuur alusel maailmas jagunenud on. Sotsiolingvistiline liigitus - lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Genealoogiline (sugulus ja päritolu, keelepuud) - sugulus- ja põlvnemissuhete järgi liigitamine ehk geneetiliselt liigitamine. Nt ladina keelest-portugali, hispaania, katalaani, prantsuse, itaalia, sari, rumeenia.ladina keel allkeel, teised keeled tütarkeeled. Keele suguluse kõhta väited pärinevad nende võrdlemisest. Võrreldakse grammatikat,põhisõnavara.tänu nendele võrdlemistele on ammu teada faktid keelkondadest ja nendevahelistest suhetest. Sugulaskeelte sarnasus võib tegelikult olla
bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10.wu-hiina 77 175 000 Keelte liigitusaluseid 1. Genealoogiline (sugulus ja päritolu) 2. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) 3. Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) 4. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) 1. Genealoogiline liigitus · Keelte sugulus ja põlvnemisuhted · Keelepuud · Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. · Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest. Võrdlev-ajalooline meetod · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni)
uurimise vahendina. 3. Keelte liigitamise peamised kriteeriumid (genealoogiline, tüpoloogiline ja piirkondlik klassifikatsioon). Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Genealoogiline liigitus: · Keelte sugulus ja põlvnemisuhted · Keelepuud · Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. · Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest. Seotakse omavahel need keeled, mida arvatakse põlvenevat ühisest algkeelest. Maailma keele rühmitatakse keelkondadeks eelkõige suguluse alusel. Algkeele ,,Järglased" on tütarkeeled, samaaegsed tütarkeeled on sõsarkeeled.
veetlev leedi" · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) tüpoloogiliste jaotuste aluseks võivad olla grammatilised elemendid, nt sõnajärg (see on kõige levinum ja seda uurivad keeleteadlased esimesena), aga ka häälikud. Kasutatakse tüpoloogilist andmebaasi (nt WALS). Genealoogiline liigitus · Rekonstruatsioon algkeele põhisõnavara ja struktuuri väljaselgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. · Keelepuud tehakse keelte sugulus ja põlvnemissuhete alusel; seal on esindatud keelkonna alfkeel tüvena ja sellest arenenud keelerühmad e harud. Nt soomeugri/indoeuroopa · Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Paljude keelte kohta on võimatu tõestada, kust ja kuidas nad pärinevad, kuid sellise jaotamise alus ongi just see, et tõestamine on keeleteaduslike meetoditega võimalik (nt uraali keeled)
mõtlesid, et surnu on ohtlik. Kuna nöörkeraamika kultuur oli nii erinev, arvati, et nad on siia kuskilt sisse rändanud, võib-olla indoeurooplased. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid Suure rühma moodustavad soomeugri keelte kõnelejad, neid on 23m. Järgmise rühma moodustavad turgi keelt kõnelevad rahvad, keda on alla 10m. Kõige väiksem rühm on baski keele kõnelejad, keda on 660k. 19. sajandil üritasid rahva kujunemise lugu välja selgitada keeleteadlased. Keelepuud näitavad kuidas keeled ja rahvad on laiali läinud. Mingi keele kõnelejad võisid olla agressiivsed ja kui nad rändasid mingi teise rahva juurde, allutasid nood. Toimus assimileerumine. Arheoloogid vaatsid millal mingi kultuur on kuhugi sattund. Soomeugri kujunemise teooria - juba 19 sajandi keskpaiku tehti avastused. Mattias Castren kirjutas, et meie peame end tõsiselt harjutama mõttega, et oleme põlatud mongolite järeltulijad (soomlased).
annaabi.ee 
