inglise keel, mille väljendeid kohtab üha rohkem ka tavakeeles. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm on koguni ette pannud viia magistri- ja doktoriõpe üle inglise keelele. Sellele järgnes elav diskussioon. Möönati, et see oli võib-olla vajalik teatud aladel. Tartu Ülikooli semiootikaprofessor Kalevi Kull oli absoluutselt vastu, sest Eesti kultuur elab edasi üksnes siis, kui õpetab oma noortele eesti keeles (Postimees 18.10.). Andres Herkel rõhutas, et Eesti identiteet on keelekeskne ja küsis: "Mis saab siis, kui eestikeelne mõttepõhi ja kultuurivundament kaob, kuidas siis säilitada oma erinevus, mis on suuresti olnud meie senise edu alus?" Vaevalt on eesti keele staatus ja seisund kunagi olnud nii hea kui praegu, taasiseseisvunud Eesti riigikeelena ja ühena ELi ametlikest keeltest. Aga Tallinna ülikooli sakslasest Eesti ajaloo professor peab oma Tartu kolleegidele ettekande inglise keeles! Olen aastaid jälginud Eesti võrgulehtede kommentaare ja
aktiivsest poliitilisest tegevusest ja lahkus Peterburi ning rahvuslikus liikumises tekkis nn Suurlõhe. Ent juba 1882. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit oli 1880. aastal tabanud tabanud halvatus, tekkis 1880. aastate alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. 10. Mida tähendab eesti kultuuri keelekesksus? kultuur on keelekeskne. Meie kultuur oleneb meie keelest ja meie keel hoiab eesti kultuuri alles ning selle hääbudes hääbuks ka eesti kultuur Valdava osa eestu kultuuri eelloost moodustab suuline kultuur suuline kultuur on pärimuslik kultuur ning see pole kuhugi kadunud Suulises kultuuris domineerib mnemotehniline pärimus. See pärimus fikseeriti rituaalidesse, rahvaluulesse jne. eesti kultuur on keelekeskne kultuur ning see tähendab ka seda, et peab
See on ühe keele suur narratiiv. Nagu see oli ka eesti keelele ja eesti keeles. 5. Kirjakultuuri kujunemisest. Eesti keel kui eesti vaimsuse kandja: Eestlaseks olemise kõige määravamaks komponendiks on tõenäoliselt eesti keele valdamine. Vähemusrahvuste integreerimine toimub Eestis eelkõige ühise keele kasutamise nõude kaudu just poliitilises ja mingil määral ka majandussfääris. Eesti kirjakultuuril on eriline roll eesti kultuuri eestilikkuse määramisel. Eesti kultuur on keelekeskne. Eesti keel on suust-suhu kantud, eesti kultuur on suuline kultuur. Eestlased-maarahvas vahendasid kuni 18.sajandini kultuuri eesti keele keskkonnas. Eesti keel rõhutab sümbolina eesti kultuuri erilisust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil, kuid K. J. Petersoni luule või Fr. R. Kreutzwaldi loodud rahvuseepos ei tekkinud tühjale kohale. Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, tekkis ja arenes eesti kirjakultuur, kujunes välja eesti kirjakeel.
loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes (olemus, oluline), tekib Märgil on kindel tähendus, impersonaalne lõputu substantiivne jada, iseseisev Põhilised loogika, matemaatika, Loom. keeled, kirjandus, legendid, uurimisvald- loogikakeskne inglise (keelekeskne) konnad kõnekeel Märk kui triaad Märk kui diaad Uuritakse isoleeritud Vaadeldakse subjekt-subjekt kommunikatiivsete suhete plaanis, märke kui objektide mitte isoleeritult, vaid keele struktuuri moodustavate omavaheliste denotatsiooni vahendeid, suhete plaanis subjekt-objekt suhete plaanis Uurib märki kui maailma tunnetamise vahendit.
sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu kui zanr peab paratamatult oma ülesandeks seadma kirjanduskaanonite loomise Annus. Nn traditsioonilise lähenemise kriitika: keelekeskne, baltisaksa kirjanduse väljajätt, ärakasutamine. Baltisaksa kirjandus just kui kaoks niipea, kui tekib eestikeelne kirjandus. Mis on kaanon? · Eeskiri, reeglid, norm. · Religioonis: pühaks tunnistatud teoste kogum. · Muusikas: laul, milles kõik hääled laulavad üksteise järel sama viisi. Tiit Hennoste: · Teadlike valikute tulemus. · Kaanon ei ole objektiivne lähub ideoloogiast. · Kaanonit püütakse säilitada. · Kaanon on võrk suhteid.
Alliksaar ja Üdi - poeetiliselt erinevalt lahendatud. See pole nii rangelt kõlaluule. Eraldi teemaks muutunud jüriüdilik siire. - see tähendab "Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati" - meile öedakse midagi ära, tekib tunne, et isa tahab kodus istuda, tekib paus, saame teada,et isa ei ihka kodus istuda alati. Keel pole pelk vahend, vaid kõike korraga, omamoodi luuletuste objekt. Keelekeskne modernismi esiletõus, on täheldatud mitmete autorite puhul. Keeleluule see on mingismõttes modernismi tuumosa. Kas modernism tavalises mõttes? Jääb lahendamata. 70ndate põhinäiteks postmodernismi puhul Mati Unt. Üdi luuletab ridadest "rästikud read". Variante ja lahendusi veel. Kui püüda tuuma kirjeldada, siis rõhutada mis tuleb värsitehnilisel tasandil välja, totaalne vabadus raudses puuris
Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Ilukirjanduslikkus e kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Kujundlik kõne on mitmetähenduslik. Kirjandusteose sõnum avaneb tõlgenduslikus e HERMENEUTILISES ringis. ! Poeetika tundmine õpetab mistahes ala keeletarvitust läbi nägema --> aitab osaleda loovalt kultuuris, aga ka vältida poliitilise häma või reklaami meelituse õnge minemist. LÜÜRIKA Kõnekujund- troop- sõnade ebatavaline seostamine
puudutab ka nt rahvuslikke märke. See on ka aega, kus tuleb suuremaid ümbermõtestamisi identiteedis – ma pole eesti kirjanik vaid võru kirjanik jne. Fregmentariseerumine ja žanriline avatus – kui tekst muutub avatumaks, muutub ka teksti terviklikkus ja žanr. Iroonia – iroonia puhul võib öelda, et see oli tugev ka 70ndate/80ndate kirjanduses, kuid see võimendub veelgi. Keelekeskne modernismi esiletõus Relismi ja uusromentika taandumine Alates 1986ndast aastast on selgeid märke luule muutumisest, kuid proosa puhul on see vaieldav. Kuskil 90nda aasta paiku tuleb proosa järele. Hasso Krull (s 1964) 1986 Mustvalge (pseudonüüm Max Harnoon) 1993 Luuletused 1987-1991 1996 Trepp (www.eki.ee/kodud/krull/) – üks esimesi hüpertekstuaalseid näiteid. 2004 Meeter ja Demeeter – eepos kasutab pärimuslikku ainest,
kirjutama ulmekirjanduse varianti, mis tegeleb minevikuga: alternatiivne ajalugu. 20052009 Frenchi ja Koulu sari sekkumine minevikku, koomiline mäng. 2010 jj Apteeker Melchiori sari suur menu. Detektiivkirjanduse tõus. Draamakirjanduse uus tõus: Jaan Tätte, Urmas Vadi (2014 Kus sa oled, Juhan Liiv?). Urmas Vadi proosa. Neverland ja 2012 Tagasi Eestisse Luule kaks suunda: Kalju Kruusa (Jaanus Valk; s. 1973) keelekeskne eksperimentaalne, kuid samas lõbus eksperimentaalne luulelaad. Kasutab õ asemel y-tähte. 1999 Meeleolu; 2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi ja 2015 Äädikkärbsed. Erakkonna autorid olid sajandivahetusel ka: Kristiina Ehin (lüüriline ja traditsiooniline laad. 2005 Kaitseala sisuliselt värssidega põimitud päevik. Dokumentaalsuse lisakiht. Lauri Sommer (Kago; s. 1973) - haakub rohkem traditsioonilise laadiga. Dokumentaalse taustaga proosaraamatud: 2010 Kolm yksiklast , 2012 Räestu
Murrang 90ndate alguses oli järsem, kui varasemad ja hilisemad muutused. Tekkisid vastuolud ja pinged. Uusi luuletajaid tuli juurde 00ndate alguses murrangujärgsetes meeleoludes peegeldatakse eelkäijad, mõned on inspireeritud eelkäijatest. Eesti-vene luule muutub arvestatavaks nähtuseks ja võru luule saab laiema kandepinna. Varem vabavärsi suurem levik (muutuse algus on 90ndate aastates). Üldine ettekujutus luulest on nüüdseks muutunud. Varem keelekeskne (post)modernismi esiletõus ja uusromantika taandumine, kuid mitte kadumine. Nüüd: seniste tendentside jätkumine, kuid postmodernistliku mängulisuse vähenemine (mängu luules on, kuid see ei ole totaalne ja kõikevalitsev mäng, nagu 90ndatel). Sünstees, traditsiooniliste väärtuste osaline tagasitulek 1990ndatel lükati Alverid ja Underid kõrvale, nüüd selgub, et alverliku ja underliku traditsiooniga on võimalik praegust luulet siduda. Estetiseeriv traditsioon ei kao
Substitsionaalne, tekib lõputu Bilateraalne märk on keeles substantiivne jada, iseseisev eelkõige, mitte kõnes Märgil on kindel tähendus, impersonaalne Põhilised loogika, matemaatika, Loom. keeled, kirjandus, uurimisvald- loogikakeskne inglise kõnekeel legendid, konnad (keelekeskne) Märk kui triaad Märk kui diaad Uuritakse isoleeritud märke kui objektide denotatsiooni vahendeid, Vaadeldakse subjekt-subjekt subjekt-objekt suhete plaanis kommunikatiivsete suhete plaanis, Uurib märki kui maailma mitte isoleeritult, vaid keele struktuuri tunnetamise vahendit. Erinevad moodustavate omavaheliste suhete märgitüübid eri astmed ja viisid plaanis Lingv
omaette väärtus, igal rahval on oma hing/väärtus(Volksgeist). Kuidas tekineb ja kujuneb kultuur?Klimaatilised, poliitilised, geograafilised tingimused. Mis ajendab einevaid kultuure lahknema/sulandunma/tekkima. Herder oli keeleprintsiibist rähtuv teoreetik: rahvakultuuri ei ole kunagi võimalik poliitiliste piiridega piiritleda. Herder kutsus üles hakata rahvaluulet koguma süstemaatiliselt. Rõhutas selle kultuurilist väärtust. Fichte oli ka väga keelekeskne, aga pani aluse saksa romantilisele rahvuspildile. Eriti kuulsad Napoleoni okupatsiooni ajal peetud kõned. Rõhutas just Saksamaa missiooni Euroopa kultuuropärandi kandmises, kuid seda pole võimalik täita ilma poliitilise võimuta ja seetõttu pidid sakslased looma rahvusriigi keelelisel pinnal. Herderi ,,Volkslieder", kus on eesti- ja lätikeelsed laulud, sai aluseks rahvaluule kogumisele üle Euroopa. Herderi keele- ja kultuurikeskne kontseptsioon rahvusest on väga põhjapanev
sõnapõhisel viisil, aga nimetada tulemust mõistepõhiseks. Vormiline mõistelisus Vormiliselt mõisteline valmissõnastik on järjestatud eriala mõistesüs- teemi alusel või esitatud mingis muus temaatilises järjestuses. See kõige lihtsamini tuvastatav variant on hästi teada leksikograafiaski (nt Bergenholtz ja Tarp 1995), kus ainult valmissõnastikest ja mitte nende koostamisest rääkides seda õigustatult ainsaks mõeldavaks mõistelisuseks peetakse. Oma mõju võib avaldada ka keelekeskne maailmapilt, Sõnastik kirjeldab siis muidugi keelt, üksnes mõni sõnastik teeb seda mittetähestikulises järjestuses. Maailma ja selle tajumise keelesõltumatu eksisteerimine ega keele vahendistaatus selle 114 Terminoloogia kirjeldamisel ei tule kõne alla. Eestis viimastel aastatel välja antud sõnastike hulgas leidub vormiliselt mõistelisi paar protsenti.
annaabi.ee 
