Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad siidi rabedaks. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke.
igal seemnel võib olla kuni 7000 katvat kiudu Kiu looduslik värv on valge või kreemikas, see imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära, on väikse elastsusega ning soojusjuhtivus on halb Kasvu piirkond Puuvillataimed kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel Suurimad kasvatajad on India, Hiina ja USA (ka suurim eksportija) Kasutus alad Tänapäeval tekstiilitööstuses enim kasutatav looduslik materjal Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks Puuvillast tehakse froteed, teksariiet, lõnga ja seda segatakse teiste materjalidega (kunstsiid) T-särgid, aluspesu ja sokid on valmistatud puuvillast Kalavõrkude, telkide, kohvifiltrite, püssirohu valmistamisel kasutatakse samuti puuvilla Mehhikost on leitud maailma vanimad puuvillakiud, umbes 7800 aastat vanad Keskmine T-särk kaalub 150-200 grammi, seega kulub vastava koguse puuvilla kasvatamiseks keskmiselt 1500-2000 liitrit vett. Kui
· Esimesed tõendid puuvilla kasutamisest pärineva Mehhiko haudadest ja need on u 7000a vanad. · Puuvilla hakati kasvatama u 6000a tagasi Indias, Egiptuses ja Hiinas. · Kuni 19.saj oli puuvill luksuskaup. Valmimine · Selleks et puuvill saaki kanda jõuaks, on vaja pikka kasvuaega piisava soojuse ja niiskusega. · Külvi aeg on veebruarist juunini. · Varem koristati vili käsitsi, kuid nüüd tehakse seda enamikes riikides masinatega. · Puuvill kedratakse lõngaks või niidiks, millest valmistatakse vajalikke tooteid. Omadused · Kergesti pestav. · Imab hästi niiskust. · Kuumusele vastupidav. · Kergesti kortsuv. · Ei elektriseeru. · Vastu ihu meeldiv. Pildid
Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Ühekordne lõng Staapelkiududest staapelkiududest kedratud lõng, korrutamata. Ühekordne lõng Peen, väikese filamentkiududest tugevusega, kuuluvad kompleksniitide ja köisikute koostisse. Kordistatud lõng Koosneb kolmest lõngast, mis on ühendatud ilma keeruta. Kahekordne lõng Saadud kahe lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel, ...
Ehituse järgi Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Ühekordne Kedratud, lõng korrutamata. Staapelkiudude st Ühekordne Pidev üksikkiud lõng (monokapron,metall filamentkiudud niit) est Kordistatud Koosneb kahest või lõng mitmest korrutamata lõngast. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. 2x korrutatud Saadud kahe lõnga lõng ühendamisel kokkukeeramise teel, lihtkorrutatud. 3x korrutatud Saadud kolme lõnga lõng ...
Peamised kasvutingimused +10C ja 500-700 mm sademeid aastas. Külluslikus niiskuses annab suurema saagi. Suuremad kasvatajad on Indoneesia, Tsaad, USA, Türgi, Sudaan, Albaania. PUUVILL Puuvilla korjamine on aeganõudev, sest kuprud valmivad eri aegadel. Peale riide tootmise kasutatakse seemneid ka õli tootmiseks. Kasutatakse enamasti riiete valmistamiseks. Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. KIUDKULTUURID Kiudkultuuride alla kuulub ka vähemtuntud sisalagaav, ramjee, kenaff, kanepipalm, kiubanaan. Kiudkuluuridest valmistatakse tugevat nööri, köit, kalavõrku ja ka paberit. Enamik neist kultuuridest on üheaastased taimed. Kõik nad kasvavad lähistroopilises kliimas
ja millest nad enda ümber kookoni kerivad. a.i.4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. a.i.5. Seejärel keritakse niit lahti a.i.6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Milliste omadustega on siid? kauni läikega, nahasõralik, ilma staatilise elektrita, jahe, tõrjub mustust, kerge pesta. 2. Kirjelda märkide abil siidi hooldamist. 3. Mida soovitatakse siidist riiete kandmisel silmas pidada? Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke. 4. Kuidas on hea siidist riideid kuivatada
Lühikestest STAAPELKIUDUDEST staapelkiududest kokku LÕNG keerutatud ühekordne lõng. Pikk peenike ja väikse FILAMENTKIUDUDEST tugevusega üksikniit LÕNG (mononiit). Kordistatud lõng koosneb kahest või enamast KORDISTATUD LÕNG lõngast, mis on omavahel ühendatud ilma keeruta. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. Saadakse kahe lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel. Tugevus on suurem KAHEKORDNE ühekordsete lõngade KORRUTATUD summaarsest tugevusest. On ühekordsest longest ühtlasem, ei keerdu vabas olekus lahti ega teki aasu. S...
Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siidi hooldamine Siidi hooldamisel tuleb arvestada kiu tundlikkusega mustuse ja higi suhtes. Pestakse kohe, ei jäeta mustana seisma. Siidi hooldamine: soovitavalt vedel siidile mõeldud pesuaine või -pesupulber Kui soovitakse kasutada masinpesu, siis valitakse õrn madala temperatuuriga pesuprogramm, mis lõpeb vee nõrutamisega. Soovitav kasutada loputusainet. Siidi ei leotata, pestakse kohe puhtaks. Pestakse rohkes vees, kus on eelnevalt lahustatud pesuaine
kliimas külma ja niiske ilmaga. · Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi toodavad siidiussid. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad siidi rabedaks. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke. Siidi hooldamisel tuleb arvestada kiu tundlikkusega mustuse ja higi suhtes. Pestakse kohe, ei jäeta mustana seisma
● Kasvatatakse lähistroopilises kliimas ● Kiu- ja õlitaim ● Tahab head mulda ● Tuultolmleja ● Keskmiselt 1.5 m pikkune ● Üks tugevamaid kiudaineid ● Kanepivarres on kiudu kuni 25% ● Tehakse laevaköisi, nööre, kotte jne Kanep (Cannabis sativa) Puuvill (Gussypium) ● Troopilisel ja lähistroopilistel aladel ● Suurimad tootjad on Hiina, ● India ja USA. ● Külluslikus niiskuses annab suurema saagi ● Kuprud valmivad eri aegadel ● Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks ● Kasutatakse enamasti riiete valmistamiseks ● Seemneid kasutatakse ka õli tootmiseks Puuvill (Gussypium) Džuut ehk kalkuta kanep ● Pärit India idaosast ● Kasvab kogu troopikas ● Peamiselt Aasias ● Talub õhu kuivust, vajab soojust ja niiskust, ei talu külma ● Üheaastane taim ● Kasvab 125 päeva ● Tehniline kiud – 1.5-2.5 m ● Kerajas kupras on umbes 30 tumepruuni seemet ● Seemet külvatakse 6-12 kg hektari kohta
omandab kauni läike. Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu. Hoiduda tasuks ka kriimustamisest, hõõrumisest ja tugeva-toimelistest keemilistest ainetest. Siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib väga intensiivse päikesevalguse käes. Niiskena ei tasuks siidist esemeid väänata, sest ei tohi unustada seda, et siidikiud on küll tugevad, aga äärmiselt peened SIID OTSE LOODUSE VARALAEKAST Siidi väga õhuke kiud saadakse siidiussidelt, mis kedratakse siidniidiks ja kootakse kangaks. Siidi pind on pehme ja sile ning tema koostis on sama mis inimese nahalgi. Ta laseb nahal hingata ja samas ravib õrna ja ärrituvat nahka. Töötlemata siid sisaldab veel veidi serisiini, mis mõjub parandavalt allergilisele nahale. Siid hellitab õrna nahka ja tema puudutus on värskendav. SIIDIMÜTSI SALADUS Siidimütsist on saanud "loodus-beebide" kehaga suhteliselt suur, seega ka firmamärk
kiud keemiakontserni Du Ponti'i poolt, kes registreeris spandeksi kaubamärgi Lycra all 1961. aastal. Elastaankiu laialdane kasutuselevõtt tõi kaasa murrangulise arengu esmalt pesu- ja sukatööstuse, hiljem ka kergete ja pealisrõivaste tootmises. Elastaankiude kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt.[ 3.] 6 TOOTMINE Kiupolümeeri tootmine on keeruline ja mitmeastmeline protsess. Kiudu kedratakse tavaliselt kuivketrusmenetlusega, kuid saab kasutada ka sulatus-ja kuivketrusmenetlust. Protsess nõuab täpsust ja on kallis. [ 5.] Elastaani toodetakse enim firmas Du Pont Ameerika Ühendriikides, selle kaubamärki Lycra kasutatakse peaagu kiunimetusena. Du Pont'i kiutehaseid on ka Argentiinas, Brasiilias, Suurbritannias, Hollandis, Kanadas, Hiinas ja Singapuris. Veel toodavad elastaani Bayer ja Fillttice. Need kolm firmat toodavad umbes 90% maailma elastaanitoodangust. Ka Jaapanis,
linasele. Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupiltaoline tselluloosilahus pressitakse läbi peente aukude (filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, millest koostatakse kangas. Tehiskiudude tootmine on suhteliselt odav. Tähtsamad tehiskiud on: viskooskiud atsetaatkiud/triatsetaatkiud vask-ammoniaakkiud (kupro) modaalkiud lyocell-kiud Tehiskiudude omadused Tehiskiud ei hoia eriti sooja, katsudes tunduvad jahedana. Imavad väga hästi niiskust ning siis on kiud nõrgad. Õmblemine on suhteliselt tülikas kuna on libeda ja hargnevad. Viskooskiud
Tallinna Teeninduskool 031M Meelika Kärner Eva Reimets TEKSTIILIKIUD ÕPIMAPP Tallinn 2009 Sisukord 3. Puuvill 4. Lina 5. Lambavill 6. Viskoos 6. Polüamiid 7. Polüester 8.Akrüül 9. Elastaan 10. Atsetaat 2 Puuvill Puuvill on pehme kiuline materjal , mida saadakse puuvillapõõsalt. Puuvillakiud kedratakse niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. Puuvill on tänapäeval rõivaste valmistamisel enim kasutatav looduslik materjal. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga. Puuvilla põletamisomadused: Süttib kergest, põleb kiiresti ja peaaegu täielikult, tekitades põlemisel samasugust lõhna kui pabergi. Järele jääb kerge hõljuv hallikas tuhk. Pärast leegi kustutamist jääb kiu ots hõõguma ning säde
ANGOORAVILL (WA) Angooraküülik Inglise-, prantsuse-, saksa- ja satiinangoora Angooravill rineb kõigist teistest villadest: tooted on väga-väga pehmed, vill on täiesti sile. Üks kergemini vanuvaid villasid. Kõige keerulisem hooldada, karvad kukuvad kergelt ära. Kiud väga libedad, peened, kerged. Väga soojapidav. Hea niiskusimamisvõime: võib imada iniskust kuni 60% massist ja ei tundu seejuures märjana. Ainuke looduslik kiud, mida kedratakse kohe pärast pügamist. Kasut: segades teiste villadega (lambavilll) nt ravipesu, vilt, rõivad. MOHÄÄRVILL (MW) Angoorakits Kallis ja raskesti kättesaadav kiud. Väga pikk kiud, iseloomuliku läikega. Värvus: valge, vahel hallikas või pruunikas, harvem must. Tugev, vastupidav, elastne, mittekortsuv, ei elektriseeru, lihtne puhastada. Lihtne värvida. Soojapidav, niiskusthülgav, raskesti süttiv. Ei vanu nii kergelt nagu vill.
õlitamine rõhutab aastaringide mustrit veelgi. • Termotöötlus läbib kogu puitu, siis jäävad kriimud ja vigastused vähem märgatavad kui peitsitud või lakitud põrandail. • Termotöödeldud puidust põrandalaudade paigaldamise järel tuleb puhastada pinnad tolmust ning kanda peale naturaalne puiduõli või -vaha. • Reeglina ei ole õlitada ja vahatada vaja sagedamini kui kord aastas. Taaskasutatud puitpõrand Vaip • Vill on loodusvara, mis kedratakse niidiks ja mida saab siduda , mis tahes värviga. • Värvitud villa saab siis kududa vaibaks. • See on üks esimesi materjale, mida kasutatati põrandakattena, see on väga vastupidav ja võib kesta sajandeid. • Saab erinevate värvide ja mustritega. • Vill on looduslikult plekikindlam • Pehme kõndida ja mugav istuda • Puuvilla ja džuudi kiudaineid saab ka kasutada vaiba tegemisel. Polüester Berber vaip • See on valmistatud ümbertöödeldud
Tehis- ja sünteeskiudained Tehiskiudude lähteaineks on looduslikud pollumeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheskis tavalises lahuses, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupitaoline tselluloosilahus pressitakse läbi väga peente aukude (filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks.Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, millest kootakse kangast. Nii valmistatakse tehissiidi. Tehiskiudainete alla kuuluvad ka atsetaatsiid, tsellvill, viskoossiid. Tsellvill Tsellvill ehk puitkiudvill on puitmaterjalil põhinev kas tselluloosist, paberist või puitkiust valmistatud isolatsioonimaterjal. Viskoossiid Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu tselluloos. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Samuti kortsub kergesti
hakatakse kiudu moodustama- see tuleb ainult lähteallikast eraldada. Sünteeskiudude puhul tuleb see molekul kõigepealt sünteesida madalmolekulaarsetest ainetest. Sünteeskiude liigitatakse molekuli valmistustmehhanismi ja kiuketrusmenetluse järgi. Lähteaineteks on nafta, kivisüsi, maagaas. Toimub kiu ketrus, mis sisuliselt sarnaneb oma olemuselt juba tehiskiudude ketrusele. Sünteeskiudude ketrus toimub põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt valmistatakse kiumolekul ja seejärel kedratakse molekulimassist tekstiilkiud. Eksisteerib kolme erinevat sünteeskiudude ketrusmenetlust: sulatis-, kuiv- ja märgketrus. Aramiidi saadakse kuivketrusega. Inglisekeelses kirjanduses nimetatakse tehis- ja sünteetilisi kiude tihti naturaalseteks ja sünteetilisteks polümeerideks. 5 ARAMIIDKIUDUDE OMADUS JA EHITUS Armamiid on modifitseeritud polüamiid, kus kiumolekulis on lineaarse süsinikahela asemel aromaatsed süsinikringid. Taoline ehitus lisab kiule termilist püsivust ja mehhaanilist
Tehis- ja sünteeskiudained Tehiskiud Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalsed lahused. Siirupitaoline tsellulooslahus pressitakse läbi väga peente aukude mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uusesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, milest kootakse kangas. Nii valmistatakse tehissiidi. Sünteeskiudained Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineteks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüetüleeni saamisega. Saadud ternoplastne polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahusest või sulatisest
Bros Music alt maxisingel "Noise". Aasta algusest Euroopas läbilööki üritanud N-Eurot kroonis edu. Kui esimene üleeuroopaline singel "Noise" jõudis näiteks Saksamaal saja läbimüüduima seas 66. kohale, siis tema uusversioon kunagisest Bad Boys Blue menulaulust "Lover On The Line" platseerus 35-ndal nädalal kohale number 31. Vähe sellest, kolm nädalat juhtis menuk telekanali Viva edetabelit Club Rotation, neljandal nädalal oli see vaid koha võrra langenud ning siiani kedratakse eetris N-Euro seksikat videot, milles lööb kaasa hulk tantsutüdrukuid. Viiendal nädalal (09.09.2006) oli video taas #1. Kontsertidel on laval ainult kaks tantsijat ja nemad on Eestist Sandra Palm ja Lilian Laurits, kes teevad ka järgmises videos kaasa. Praegu antakse klubides enam kui 40minutilisi kontserte, kus esitatakse peamiselt Clyde Wardi ja N-Euro enda laule. Kavas on teha plaaditäis uut musa. Marekil on selleks produtsentide grupp, kuhu kuuluvad Renee Meriste,
Tehis- ja sünteeskiud Tehiskiudude lähteaineks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupitaoline tselluloosilahus pressitakse läbi väga peente aukude(filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks ning millest kootakse kangas. Nii valmistatakse tehissiidi. Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüeteeni saamisega. Saadud polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahustes või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi
juppid asendada uute põrandalaudadega. 4. Vaip Vaip on pikka aega olnud lemmik materjal enamikus kodudes. Sellel on pehme kõndida, mugav istuda ja seda saab erinevate värvide ja mustritega. Kahjuks vaiba tegemisel on tavaliselt kasutatud lunduvaid orgaanilisi ühendeid või toksiine, mis on kahjulikud ühiskonnale ja tervisele. Kuid sellel on ka olemas keskkonnasõbralik võimalus. Arvestades, et vaibad on valmistatud villast. Vill on loodusvara, mis kedratakse niidiks ja mida saab siduda , mis tahes värviga, ja seejärel luua kootud vaip. See on üks esimesi materjale, mida kasutatati põrandakattena, see on väga vastupidav ja võib kesta sajandeid. Seda on ka kerge hooldada, kuna vill on looduslikult plekikindlam. Mõnes perekonnas villased vaibad on antud edasi põlvest põlve muutes selle ühe pere pärandi hulka kuuluvatest esemetest. Puuvilla ja džuuti kiudaineid saab ka kasutada vaiba tegemisel. 5. P.E
Vill on tulekindel. Kuigi villa ohustavad koid, sisaldab see mingil määral lanoliini, mis kaitseb putukate eest. Villa saab taaskasutada ning säilitab isolatsiooniomadusi ka peale märgumist. Tegelikkuses on vill pehme, soe ja hingav ning imab hästi niiskust. · VILLA SAADAKSE LAMMASTE PÜGAMISEL · LAMBAVILL ON VALGE, HALL VÕI MUST · PÜGATUD VILL PESTAKSE, KUIVATATAKSE, KRAASITAKSE HEIDEKS · HEIE KEDRATAKSE · KETRAMISEL SAADAKSE LÕNG · SOE JA PEHME · IMAB PALJU NIISKUST, KUID EI TUNDU ISE MÄRJANA · KERGESTI PESTAV · VENIB JA KORTSUB · PÕLEB AEGLASELT, LEVITADES PÕLENUD KARVA LÕHNA · EI TALU PESEMISEL JÄRSKU TEMPERATUURI MUUTUST, TÕMBAB KOKKU · PÄIKESEVALGUS KAHJUSTAB VILLA KIUDU ...LÕNGAST KOOTAKSE JA HEEGELDATAKSE SOKKE, KINDAID, MÜTSE, SALLE, KAMPSUNEID ...RIIDEST ÕMMELDAKSE MANTLEID, KLEITE, PÜKSE, JAKKE
valmis tegema, sest siis pidada toidukraam ette lööma, ja aastal otsal. (Jõelähtme) * Kui toomapäeval seapead süüakse, siis kasvavad sead heasti. (Helme) * Tuumapäe tehakse orste - siis Must-Toomas paneb rasva ligi. Saavad hästi rasvased orstid. (Viljandi) * Enne toomapäeva sai leib lahti leikatud, mis pühiks tarvis oll, seni kui pärast kolmekuningapä, siis võis jälle leikada. (Karja) * Kui toomapäeval kedratakse, ei kasva linad, ei sigine lambad. (Haljala) * Toomapäevast saadik ei tohi enam tuuleveskit lasta ega ka käsikiviga jahvatada, sest siis pidada lambad teisel suvel ümber hakkama käima. (Karja) * Kui toomapäeval pesu pestakse, siis pidada pesu hästi valgeks minema. (Vigala) 7 * Toomapäiv olli korstnite puhastamine. Aeti latsi üles, et: "Minge, vahtke, Must-Toomas tare harja pääl!" (Rannu)
Elastomeerides kasutatakse näiteks tahma ja ränihiibi. Mida peenem on kiud, seda tõenäolisem on et selles poel varjatud defekte, seetõttu on ka kiud ülimalt peenikesed ja puntras kokku. Mida suurem pikkuse ja läbimõõdu suhe, seda parem koormuse ülekandmine. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Kiude kedratakse: märgketrus, kuivketrus, ketrus sulamassist, kuiv juga+märgketrus. Ketruse puhul põhimõtteliselt toimib asi nagu valupressi puhul, mass surutakse vormi, ehk siis avadesse ja see tõmmatakse sealt välja, seejuures see kohe avast välja tulles jahutatakse, mõnikord määritakse, siis võidakse veel venitada ja lõpuks keritakse või punutakse. Klaas tekib sobiva viskoosusega homogeense ja amorfse sulanud materjali
Villakiu pind on sile ja läikiv. Tänu nendele omadustele ja kiu peenusele tundub kiud pehme ja meeldivana. Angoora pehmust võib võrrelda kašmiirvilla omaga, ent ta on palju odavam. Angooravill on väga kerge kiud, seda just suure õhusisalduse tõttu. Angooravillal puudub säbarus, seetõttu ei ole seda hea kedrata. Sirged villakiud libisevad kergesti lõngast välja. Angooravill on ainuke looduslik kiud, mida kedratakse kohe pärast pügamist, ilma pesemata ja kraasimata. Angooravill vanub kergesti ja koiliblika tõugud võivad kiudu kahjustada. Tavaliselt on angooravill valge värvusega, kuid esineb ka muu värvusega kiudu: musta, kollakat ja halli. Naturaalselt värviline kiud on otsast tumedam. Valget angoorakiudu värvitakse villavärvidega või taimede abil. Värvimisel ei tohi temperatuur ületada 70˚ C, villa ei tohi pigistada ega väänata.
Teine kiht on koorkiht , millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus, samuti sõltub sellest kiu värvus. Kõige sisemine on säsikiht , millest sõltub kiu veeimavus ja soojusjuhtivus. (vt joonist 6) [3] Pärast villa pügamist kas käsitsi või siis elektrikääridega vill puhastatakse prahist, pestakse ja kuivatatakse. Pärast seda vill kraasitakse ehk hõõrutakse vill ühtlaseks kohevaks rulliks, mis kedratakse hiljem lõngaks. Villamolekul on nn polüpeptiidimolekul. [4: 129] (vt joonis 7) (Joonis 6 Villakiu ristlõike kujutis) (Joonis 7 Villakiu ehitus 1)mikrofibrill, 2)rakk, 3)makrofibrill, 4)algfibrill, 5)molekul) 5.2 Alpaka villa omadused Alpakavill on värvirohke - must, valge, hallikad ja pruunid toonid. Peruus on klassifitseeritud rohkem kui 52 värvitooni alpakavilla
1. Siidiliblikas muneb 400-600 muna, mis talvituvad 2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva mooruspuu lehtedest 3. Enne nukkumist eritavad siidiussid vedelikku, mis tardub ja millest nad enda ümber kookoni kerivad 4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest. Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on püütud riiet teha ka nõgesest ja turbast. 1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad
anda 3. Virnadevahelised läbikäigud peavad vastama projektis antud juhistele 4. Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,7 m 5. Vahekaugus kahe naabervirna vahel 0,2 m 6. Virnastamise kõrguseks ei tohi olla rohkem kui 2,5 m Trossid Trossid valmistatakse kõrgemargilisest terastraadist läbimõõduga 0,5 - 2 mm. Mille tõmbetugevus on 140-200 kg/mm2. Üksikud terastraadid kedratakse keermeteks. Keermed omakorda orgaanilisest materjalist südamiku ümber trossiks. Keermete arv trossis võib olla 6, 7, 8, 18 ja 34. Ehitus tõstevahentites kasutatakse 6 keermega kanepsüdamikuga trosse. Ehitusel kasutatavate trosside keermes on 19, 37 või 61 traati. Mida rohkem on traate samamõõduga keermes, seda painduvam on tross. Südamiku eesmärgiks on trossile painduvuse ja pehmuse andmine. Südamik on määrdeõliga immautatud. Tropid
Teine kiht on koorkiht , millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus, samuti sõltub sellest kiu värvus. Kõige sisemine on säsikiht , millest sõltub kiu veeimavus ja soojusjuhtivus. (vt joonist 6) [3] Pärast villa pügamist kas käsitsi või siis elektrikääridega vill puhastatakse prahist, pestakse ja kuivatatakse. Pärast seda vill kraasitakse ehk hõõrutakse vill ühtlaseks kohevaks rulliks, mis kedratakse hiljem lõngaks. Villamolekul on nn polüpeptiidimolekul. [4: 129] (vt joonis 7) (Joonis 6 Villakiu ristlõike kujutis) 9 2 1 5 4 3
Kilede ja pehmete õõnsate toodete saamiseks sobivad sitked polümeerid (PE,PP,plastifitseeritud PVC, PET, PA ). Vahtplastid on polümeeri ja gaasi komposiidid. Kiumoodustajad on polümeermaterjalid, mille pikkus ületab läbimõõdu vähemalt 100x. Looduslikud kiud - puuvill, vill, siid, lina. Modifitseeritud tselluloos-atsetaatkiud, viskooskiud jms. Sünteetilised kiud - PET, PA,PAN,PP,PUR...jne. Kiud saadakse vedela polümeeri surumisel läbi spetsiaalse aukudega plaadi ja kiud kedratakse pideva kiuna. - kilemoodustajad -(liimid, pinnakattematerjalid: lakid, värvid , polümeerpinded e. polümeerpulbrid, mis sadestatakse kuumale pinnale. 3. elemendiline koostis - orgaanilised - anorgaanilised - elementorgaanilised 4. ahelakuju - homoahelaga / C põhiahelas on ühte liiki aatomid - heteroahelaga / mitut liiki elemendi aatomid 5. elementaarlülide paigutuse ja iseloomu järgi - regulaarne / avaldab polümeeri omadustele kõige suuremat mõju - ebaregulaarne
Keemiliselt vähem püsiv kui lambavill. Kasutatakse segatuna lambavillaga kübaravildi tootmiseks. Kiud looduslikust kummist. Tooraineks kasutatakse kautsukit, mida saadakse roopilistest taimedest. Kiud on kerge, keskmiselt tugev ja väga elastne. Niiskuse, päiksevalguse ja oksüdeerumise mõjul muutub rabedaks. Paberlõng- Toodetakse kas paberist või vahetult tselluloosist. Liigitatakse: Paber- kiudlõng. Tsellulooslõng, kus tselluloos rebitakse ja kedratakse lõngaks. Ehtne paberlõng. Omadused sõltuvad kasutatud paberi omadustest. Kui puudus on väike tugevus ja tuleohtlikkus. 1.5 Sünteeskiud Keemilised kiud mida toodetakse tööstuslikult madalmolekulaarsetest lähteainetest. Valmistatakse kiumolekulid ja seejärel kedratakse molekulimassist tekstiilikiud, tavaliselt pideva tootmisprotsessina. Sünteeskiudude omadusi saab soovitud suunas muuta: Ketruslahusele lisaainete lisamisega kiu ehituse muutmisega ehk
mõni lastele sobiv tegevus, et täiskasvanud saaksid rahulikult keskenduda ja lastel ei oleks igav. Vanade töömeetodite tutvustamine kohandada nii, et tegevust oleks samas kohas igale raskusastmele ja sealsamas oleks tegevust kogu perele. Lapse jaoks võib väike nüri kivikirves olla huvitav mänguasi, millega tegeleda niikaua, kui isa proovib päris kivikirvega puud langetada. Ema võib samal ajal proovida, kuidas villast lõnga kedratakse. Nii ei pea perekond üksteisest eemalduma või teineteise järel igavledes ootama. Ekskursioonide kavandamisel muuta need huvitavaks ja kliente aegajalt tegevustesse kaasavaks. Kavandades täiskasvanutele sobivat ekskursiooni, tuleb lähemalt uurida lapsevanemate muresid seoses ekskursioonil osalemisega ja nõudluse täheldamisel pakkuda lapsevanematele võimalus jätta laps ekskursiooni ajaks kellegi teise hoolde.
annaabi.ee 
