pea meetrikõrgune fontään. Norra allikad toidavad oma veega Põltsamaa jõge ning piirkonna teisi jõgesid. Vargamäel leiame Anton Hansen Tammsaare mälestuspaiga, mis sümboliseerib tema suurteost ,,Tõde ja Õigus". Taastatud rehielamutes ja kõrvalhoonetes on avatud püsiekspositsioon, piirkonda rajatakse ka järjest uusi temaatilisi vaatamisväärsusi. Vargamäelt viivad matkarajad Kõrvemaale üle Kautla, Seli ja Kakerdaja rabade. Laugaste vahel looklevad matkarajad, maalilised rabajärved ning kõrgemad luiteharjad rabades pakuvad rännuelamusi tundideks. Valgehobusemäe juures Kõrvemaal arendatakse suusakeskust, suvel on samas mõnusad matkarajad. Mäe tipule püstitatud vaatetornist avaneb üüratu vaade kümnete kilomeetrite kaugusele üle Järvamaa rabade, metsade, voorte ja asulate. Kautla-Seli soode ala
Eri piirkondades. Otepää metsavendadel ühinenuna 12 salka (Karl Talpak). Otepääl võeti võim enne sakslaste tulekut. Rühmade tegevus oli koordineeritud, laagriõppused ja lahinguteks valmistumine. Tartu Partisanide Pataljon 1000 relv meest + 75 ohvitseri, kapten Talpak, liikusid edasi Tallinna vallutamisele hiljem. Põhja-Eestis moodustasid kohalikud koos Soomest tulnud eestlastega ,,Erna" grupi, kolonel Ants Kurg. Tulid 10. juulil paatidega Soomest randa ja liikusid edasi Soosaarele Kautla asunduse lähedal. Kogunes 500-2000 inimest. Juuli-augusti vahetusel siin ägedad lahingud. Saksa vägede koosseisus läbi lahinguid major Hans Hirvelaane pataljon.Kokku Saksa vägedega kaasa ca 1500 meest. Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941 Tartus alanud vastupanuvõitlejate väljaastumine Nõukogude okupatsiooni vastu. Juuli alguses läbisid Tartu sakslaste eest taganevad Punaarmee üksuste voorid. Põgenevad
- Olen junalta poistumassa ja pyytän apua! (Olen rongilt maha minemas ja palun abi) - Anteksi! Pääsenkö täälta asemaaltta vanhan kaupunkin kautla keskusta? (Vabandage! Saab vanalinna kaudu keskusesse?) - Kyllä (Jah) - Teillä täyty mennä sieltä suora, sitten pikaisen vasemalle ja sen jälken raatukseltta taas pikaisen vasemalle, sitten olet suora keskustassa. (Te peate minema sealt otse, siis natuke vasakule ja see järel raekojaplatsilt jälle veidi vasakule, siis oled otse keskuses) - Kiitoksi! Mutta pyytän viela apua. Mitän keskustta pääsen Stocmannille? (Tänan! Aga palun veel abi
ja vabaõhurestoran Suurvanker ülisuurele plaanvankrile ehitatud kõrts, mille spetsialiteediks kalaroad. Albu mõisa värvikate maalingutega peahoone on suveperioodil avatud ka turistidele, kehakinnitust pakub Albu Toiduait. Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Tapa, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, aitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi (Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi) Põhja-Eesti maastikuvaldkond: 1. Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon 2
Lapual. Sõda lõppes enne kui nad rindele jõudsid. Võib arvata, et eestlasi võitles Soome rindeväeosades, kuid nende kohta puuduvad arhiivides andmed. Eesti vabatahtlikest moodustati 1941.a. algupoolel luuresalk ERNA (tinglik nimetus), mis sai eriväljaõppe ja saadeti juulis 1941 Eestisse, Punaarmee tagalasse. Salk saatis raadio teel luureandmeid Soome ja Saksa väejuhatusele. Kautla küla ümbruses pidas ERNA 31. juulil 1941 koos metsavendadega raske kaitselahingu NKVD ja hävituspataljonide üksustega. Päästeti metsas sõjapaos olnud tsiviilelanikud. 942.a. algul koondati 23 eestlast Soome kaugluuresse. Mehi õpetati välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse. Ainult eestlastest koosnev 13-meheline luuresalk 4 hukkus ülesannet täites 1942. a
Juuni 1941 Suur edu oli sakslastel baltikumi suunas Peale suur-küüditamist 14. Juunil põgenesid paljud inimesed metsadesse Tekkisid suured metsavendade grupeeringud Osad metsavennad jätkasid võitlust saksa armee vastu Nõukogude aktivistidest ja vabatahtlikest moodustati hävituspataljonid Getter on taun Ma ka vist Suurim kokkupõrge metsavendade ja hävituspataljoni vahel toimus Kautla metsades Okupatsiooni võimud viisid läbi sundmobilisatsioone e. Sunniviisiliselt armeesse võtmist Punaarmee jättis Tallinna maha 1941 august 22 Uus okupatsioon Eestlased võtsid sakslasi vastu kui vabastajaid Sakslased ei lasnud eestlastel oma riiklust taastada Eestlaste rahustamiseks loodi piiratud volitustega eesti omavalitsus Eestis kehtestati natsi terrorirežiim ( eestis hukati sellel ajal u 7000
Lääne-Virumaal. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus(Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda - Aegviidu ning Matsimäe -Voose oose ning paljusid väikevoore. Kõrvemaa Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede
ruutkilomeetrit. Ulatus põhjapiirilt Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunapiirini Tallinna- Tartu maantee lähistele on ligikaudu 36 km, ulatus läänepoolseimast punktist Põhjaku raba 8 servas Roosna-Alliku soo idaservani on ligikaudu 16,5 km. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo ), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. Kaitsealal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg, siin asub ka mitmeid metsise mängukohti
Meresüstamatk Kolga lahe saartele Haabjamatk Soomaal Seto söömaaeg Jalgrattaretk Läänemere Soome lõunapiiril Süvahavva Loodustalus - looduse keskel, kahe jalaga maas Aastal 2008 Loodusmatk Soeginina pangal Meresüstamatk Rammule Räätsamatk Koitjärve rabas Rabamatk Ohepalu rabas ööbimisega elektrita Linnumäe Loodustalus Loodusmatk Harilaiul Estonia In Spring (Eesti kevadel) Päev Altja kalurikülas Ringkäik vanas vesiveskis Loodusretk Katri pangale Rabav rabamatk Kautla rabas koos elamussaunaga 3. Roheline Võti Roheline Võti - see ongi meie viis näidata oma külalistele, kuidas saavutada harmoonia kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemise vahel. Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal ning tänase seisuga on märgisega liitunud 22 majutusettevõtet. Rohelise Võtme koordinaatoriks Eestis on EASi turismiarenduskeskus. 3.1 Rohelise Võtme eesmärgid Eestis on:
ida euroopa langes NL mõjusfääri maailm polariseerus nl ja usa vahel algas aatomi ajastu Eesti ja eestlased II maailmasõjas 22 juunil 1941 puhkes Nl ja saksamaa vahel sõda 7. juulil 1941 saksa väed jõudsid eestisse keskeesti s seisis rinne paar nädalat nõukogude võim moodustas hävituspataljone kes viisid ellu põletatud maa taktikat hukkus lligi 2000 inimest hävituspataljonidele astusid vastu metsavennad suurim kokkupõrge metsavendade ja hävituspataljonide vahel oli kautla ümbruses soomest tulnud luuregrupp „erna“ kaitses kohalikke elanikke 28 august 1941 punaarmee lahkus tallinnast kroonlinna mindi 197 laevaga millest uppus 53 21. oktoobriks 1941 oli eesti sakslaste poolt vallutatud algas saksa okupatsioon sakslased ei olnud huvitatud eesti riigi taastamisest loodi eesti omavalitsus mille juhiks sai Hjalmar mäe saksa okupatsiooni ajal hukati eestis 7000 eesti vabariigi kodanikku neist eestlasi oli 5000
9. juuli lossis ja selle ümbruses 84 inimest, Tallinna lähedal Kosel 78 inimest. 9.–15. juuli Märjamaa lahing, sakslaste liikumine Pärnu-Tallinna suunal pandi seisma. 10. juuli Põhjarannikule jõudis Soomest esimene osa Erna salgast. 12.–13. juuli Põltsamaa lahing, sakslaste pealetung Viljandist Põltsamaale peatati. 30. juuli Sakslased alustasid Kesk-Eestist põhja suunas üldpealetungi. Kautla lahing; metsavennad ja Erna mehed NKVD-laste, hävituspataljonlaste ja 31. juuli miilitsa vastu. Sakslased jõudsid Kunda ja Võsu vahel Soome laheni, lõigates Eestis võitleva 7. august punaväe kahte ossa. 8. august – 4. Punaväelaste pommitusretked Saaremaalt Berliini kohale. september 28. august Sakslased vallutasid Tallinna. 8. september – 3. Sõjategevus Lääne-Eesti saartel. detsember 15
Piirkondades, kus rinne kiiresti lähenes ei jõutud moodustada suuremaid võitlusüksusi ega baaslaagreid. Kesk-Eestis peale rinde peatumist tekkisid suuremad metsavendade rühmitused. 3) Relvastus ja varustus: Piirkonniti oli relvastuses suur erinevus. Viljandi metsavennad olid hästi toidetud, Virumaal metsavennad pidid nägema suurt vaeva toidu hankimiseks. Erna rühm: Põhja-Eestis koondas kohalikke metsavendi enda ümber Soomes eesti vabatahtlikest moodustatud "Erna" grupp. Kautla laagrisse kogunes 500-2000 inimest. Laager killustati lahingute tõttu. Talpaku pataljon: 1. juunil Karl Talpak Otepää kooliõpetaja läks perekonnaga metsa. Ta suutis lühikese ajaga luua sidemed 12 metsavendade salga vahel (200 meest). Rühmade tegevus oli kordineeritud. Peeti öiseid laagriõppusi ja valmistuti hoolikalt lahinguteks. 5. juulil õhiti lõhkemata Saksa lennukipommi abil Paluperas rong, milles asusid hävituspataljonlased
relvastatud rühmitusi, moodustades lõpuks 1000-mehelise Tartu Partisanide Pataljoni, mis osales Tartu lahingutes. Üks osa pataljonist, Kapten Talpaku Kompanii (pildil) osales koos sakslastega sõjategevuses kuni Tallinna hõivamiseni. Põhja-Eestis koondas metsavendi 10. juulil 1941 Salmistu rannas dessandiga Soomest maale tulnud eesti vabatahtlike "Erna" grupp kolonel Henn-Ants Kure juhtimisel. Läbi vaenlase tagala liiguti Harju-, Viru- ja Järvamaa piiril asuvale soosaarele Kautla lähedal. Sinna koonati erinevatel andmetel 500-2000 metsavenda, kes pidasid juuli-augusti vahetusel ägedaid lahinguid punavägedega. Laager killustati ja vastupanu sellisel kujul neil hääbus. Hirvelaane pataljon tegi saksa vägede koosseisus Eesti vabastamislahinguid kaasa (Hans Hirvelaan). 1941. aasta 2./3. augustil asutas Hans Hirvelaan relvaüksuse Eesti vabatahtlike kompanii. 12. augustil otsustati seda suurendada veel ühe kompanii võrra ning üksust
annaabi.ee 
