Enese määratud ekstravertsus pole ei meeste ega ka naiste puhul oluline prognoosija. Partneriefekti seisukohast mõjutab teise abikaasa abielulist kohanemist lisaks neurootilisusele vaid üks isikuomadus. Meeste avatus seletab ainulaadse variatsiooni naiste abielulise kohanemises ja nagu oodatudki, on seos positiivne. Välja tuleks tuua ka kaks uuringu kitsaskohta. Esiteks on uuring läbilõikeline. Sellest tulenevalt ei saanud me isiksuse ja abielulise kohanemise seose kausaalsust uurida. Pikemaajaline ülesehitus oleks võimaldanud meil kontrollida hüpoteesi, et abielu kvaliteet mõjutab seda, kuidas abikaasad iseennast näevad ja kirjeldavad. Teiseks kasutatakse metodoloogias käitumusliku mõõdiku asemel enese poolt antud hinnangute mõõdikut. See võib põhjustada võimaluse, et enese määratud vastustega küsimustik ei prognoosi abielusuhetes vastava isikuomadusega seostatud käitumist. Edaspidistes uuringutes peaks
puudub meil igasugune alus. Et usk reaalsuse seaduspärasse oleks Hume vaatevinklist põhjendatud, peab olema võimalik seda tuletada vahetust kogemusest, lõppkokkuvõttes muljest. Aga see pole Hume arust võimalik. Kui palju ka reaalsus ei kordaks ühte ja sama skeemi- päikesetõusu, piljardikuuli suunamuutusi kokkupõrkes teise kuuliga- jääb põhjuslik suhe alati varjatuks. Mis tahes hulk põhjuse ja tagajärje paare ei tutvusta meile midagi muud peale nende konkreetsete paaride. Kausaalsust ennast või põhjuse ja tagajärje p a r a t a m a t u t su h e t me ei kohta. Teisisõnu, kogemus sünnib kindlal hetkel. Siin on üks mulje- valge piljardikuuli veeremine punase kuuli poole-, siin on teine mulje- punase kuuli põrkumine ettepoole- ja need kaks muljet on teineteisest loogiliselt ja tunnetusteoreetiliselt sõltumatud ja kuna nad on sõltumatud, siis ei kohta me ka midagi paratamatut. ,, Kõik sündmused näivad olevat täiesti eraldiseisvad ja erilised
teineteisest sõltumatud. Ei ole mingit tagatist sellele, et reaalsus on olemas. On igati võimalik et välisilm eksisteerib, aga meil ei ole võimalik teada, kas see on nii või ei. Kogemus on üks ja see sama, sõltumata sellest, mis on nende aistingute taga. Hume´i mõttearendus on rangelt tunnetusteoreetiline. Hume tahab kindlaks määrata tunnetuse piirid. Kausaalsuse kriitika Põhjuse ja tagajärje suhe. Meil pole alust uskuda, et see mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus. Kausaalsust ennast või põhjuse ja tagajärje paratamatut suhet me ei kohta. Kogemus sünnib teatud hetkel ; tähelepanek teatud asja seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis sellele vastavad muljed. Me ise loome kausaalsuse. Iga meelelist tunnetust mittearvestav tuletus on põhjendamatu. Kui teadmine põhineb kogemusel ja sellest tuleneval vahetul muljel , siis ei saa meil olla mingit teadmist kausaalsuse olemasolust. Kausaalsuse usaldamine põhineb usul. Induktsiooniprintsiibi kriitika
- Plastilisus – isiksuseomadused kui avatud, keskkonna poolt mõjutatud süsteemid - Stressi tekitavad elusündmused - Sotsiaalne kogemus, sotsiaalsed oskused - Vananemina - Küpsedes inimesed kasutavad om aisiksust paremini - Inimesed tahavad muutuda – olla ekstreavertsemad ja meelekindlamad - Kas ja mida isiksus ennustab - Paljudes uurimustes on näidatud et isiksuseomadused seostuvad oluliste väljunditega aga pelgaltseos ei näita kausaalsust - Isiksuseomaduste seoste tugevust väljunditega on tihti alahinnatud nõrgaks - Seoseolulisust isiksus-väljundi vahel ei määra mitte niivõrd tugevus kuivõrd väljundi olulisus - Individuaalsed väljundid: psühholoogiline heaolu - Isiksuseomadused on parimateks ennustajateks; sugu, ,vanus, perekonnaseis, sotsmajanduslik staatus on mõõdukalt seotud - Kõrge neurootilisusega on rohkem negatiivseid emotsioon, ekstravertsetel rohkem positiiveid emotsioone
põhjuseks). Nt A, B ja C varastavad kassast raha. Vastutus ei ole solidaarne vaid igaüks vastutab oma osa eest. Kui üks poleks oma osa võtnud, poleks see mõjutanud teiste osade vargust (mis oleks ikkagi toimunud). 43 36. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Topeltkausaalsuse põhimõte - tuleb eristada vastutust tekitavat kausaalsust ja vastutust täitvat kausaalsust. vastutust tekitav kausaalsus on olemas juhul, kui eksisteerib põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja kannatanu õigushüve rikkumise vahel vastutust täitev kausaalsus eksisteerib juhul, kui esineb ka põhjuslik seos selle kahju tekitanu teo ja deliktiõiguslikult hüvitamisele kuuluva kahju vahel. Miks on kausaalsuste eristamine oluline?
3-2-1-149-05. Kahju ühised põhjustavad vastutavad kahju tekitamise eest solidaarselt. Näide: A ja B hoiavad kannatanut kinni, C peksab. Solidaarne vastutus. Aga kui kolm kassapidajat varastavad kassast raha, siis ei ole kahju ühise põhjustamisega, sest igaüks varastas kassast oma osa. 36. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Topeltkausaalsuse põhimõte tähendab seda, et eristada tuleb vastutust tekitavat kausaalsust ja vastutust täitvat kausaalsust. Vastutust tekitav kausaalsus on olemas juhul, kui eksisteerib põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja kannatanu õigushüve rikkumise vahel. Vastutust täitev kausaalsus eksisteerib juhul, kui esineb põhjuslik seos selle kahju tekitanud teo ja deliktiõiguslikult hüvitamisele kuuluva kahju vahel. Näide: A lööb B-d, tekitades kehavigastuse. On olemas vastutust tekitav kausaalsus, sest on olemas seos A löömise ja B õigushüve rikkumise vahel. Kahjuhüvitise
Põhjuslikku seost välistavaks järelejõudvaks kausaalsuseks võib olla ka kannatanust endast lähtuv asjaolu. Nt A põhjustab B-le kehavigastusi, B jääb töövõimetuks, kaotab sissetuleku. A-lt m'istetakse välja perioodiline hüvitis B kasuks nt 500 kuus. Millalgi saab B nii vanaks, et tal oleks tekkinud töövõimetus vanusest tulenevalt ja oleks jäänud pensionile. See ongi see moment, kus B-st endast lähtuv asjaolu kujutab järelejõudvat kausaalsust ja A ei peaks enam vastutama B sissetuleku eest. Kahju tekitaja peab vastutama selle kahju eest, mis tekkis just tema käitumise tulemusena, mitte aga selle eest, mis võis olla tingitud kannatanust endast, muu hulgas ka tema tervislikust seisundist. 33. Mida tähendab teo õigusvastasuse tuvastamise kaheetapilisus ning kuidas jaguneb sellega seoses asjaolude tõendamise koormus? Kaheetapilisus tähendab seda, et esimeses etapis
entsefaliidist või varasest õnnetusest. • Toksilised efektid - väikeseid muutusi ajustruktuurides võib tekitada alatoitumine, uimastite kasutamine, kokkupuuted mürkidega. Kindlalt tõestatud nt elavhõbeda seos õpiraskustega. Tõenäoline link: Hg – õpiraskused – kriminaalsus; pärast 1970, kui autokütusest Hg eemaldati, kasvas kooliedu ja samas vägivaldsed kuriteod vähenesid – aga kausaalsust raske tõestada. Hormonaalsed mõjud arenguhäiretel: Geschwind-Galaburda teooria • Meestel on rohkem arenguhäireid - meessuguhormoonid mõjutavad aju arengut? • Planum temporale asümmeetriline – meestel vähem • Testosteroon lükkab vasaku poolkera arengu edasi ja parem saab rohkem areneda – sellest ka meeste eelis ruumilistes oskustes? • Ka immuunsüsteemi haigused, mida meestel ja eriti andekatel meestel, rohkem. • Teooriat testitud ka loomadel.
(koos L. White'ga) Algatas'neoevolutsionistliku', 'materjalistliku' lähenemise Ameerika antropoloogias 1940ndail. Steward (üksi) aitas areneda ökoloogilisel antropoloogial. Mängis olulist rolli Lõuna- Ameerika kui välitööpaiga vastu huvi arendamisel (samuti huvi 'talupoegade' ühiskondade vastu). 1920ndail õppis Berkleys koos A. L. Kroeberiga, kellega ta vaated väga ei ühtinud. 1930ndate lõpuks oli pühendanud oma karjääri sellele, et mõista 'kausaalsust/põhjuslikkust' kultuuris, otsides korduvaid regulaarsusi muutumisprotsessides kultuuridevahelise võrdluse abil. Jagas kultuurid 'tüüpideks' vastavalt nende elatusallikatele ja sotsiaalsele (ühiskondlikule) organisatioonile, mis oli tootmise ümber tekkinud. Need tüübid olid 'sotsiokultuurilise integratsiooni erinevad tasandid' (levels of sociocultural integration) Toetas tagasipöördumist kultuurievolutsiooni kontseptsiooni juurde ( aga erines siin nii Morganist kui Leslie White'st)
ARGUMENT: KUI….SIIS!!!!! Vabadus ja paratamatus on teineteist välistavad mõisted (3. tees ja antitees vabadusest lk 112). Nähtumuste maailm on paratamatus ja asjad iseendas maailm on vabadus. Mõlemad determineerivad ehk saab eristada kahte laadi põhjuslikkust, kus üks põhjus on looduslikus maailmas ja teine põhjus kuulub asjad iseendas maailma. Eristatakse põhjust ja tema põhjuse kausaalsusmääratlust – põhjuslikkus on arukategooria (kui A, siis paratamatult B ehk B sisaldab kausaalsust). Kõik toimub ajas; põhjuslikkuse kategooriale järgneb järgnevus. Loodusnähtused on järgnevad teineteisele. Vabadus kui põhjus on sekkumine teisest sfäärist. Mõistus kui vaba tahe ei allu looduslikule paratamatusele, aga saab sekkuda looduslikku maailma – selline sekkumine tundub spontaanne. Vabadusel pole mingit alust, mis teda paratamatult esile kutsuks. See, mis on vaba, peaks olema ajatu – toimingud on alalised; aga vabatahe on ajatu.
4.modaalsed kategooriad: 1)võimalikkus/võimatus, 2)olemas olev/olematu, 3)paratamatus/juhuslikkus. Kuidas tekib objekti mõiste? Kaemus+aja-ruumi kategooria. Mõistus seab kogemused lähtudes 12 kategooriast, tulemuseks empiirilised mõisted. Puhtad mõisted: meelelisuse paljad vormid, kategooriad omavahel seome. Aprioorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada. Kausaalsus. Locke: 2 sündmust, põhjuslik seos; tunneme ära jõu nende vahel. Hume: kausaalsust pole, sündmused järgnevad (=põhjus). Kanti meelest on Hume'il õigus. Kausaalsusprintsiip pole tuletatav aistingutest, vaid pärineb mõistusest. Inimene töötab vastavalt mõtlemisvormidele. Kõigis meie kogemustes on mõtlemisvormid sees. Näivuskiht (die Erscheinung) - see, mida vastu võtame, on paratamatu. Meil ei saa kunagi olla kogemust, mis pole vastavuses kausaalsusseadusega. Transendentaalne otsustusvõime. Kuidas teab mõistus, millal millist kategooriat kasutada
Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Olemas on palju erinevaid loogikaid, näiteks lauseloogika, matemaatiline, filosoofiline ja budistlik loogika. LÜÜRIKA – Algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetsest ja tunnest, mida esitati lüüra saatel. Lüürika kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav'); Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsust ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BC%C3%BCrika (16.09.2012) Ürgseim sõnakunsti valdkond. Ta sai alguse tantsu saatelaulust, kui sõnaline osa muutus määravamaks. Luule on hääleta laul. http://kirjandus2011.edublogs.org/luurika/ (16.09.2012) Linnriik - (kr polis) on väikeriik, mille valdused ei ulatu märkimisväärselt kaugemale ühe
Me kogeme kõike vaid nii, nagu meie ise seda ette kujutame, inimene kui subjekt on maailmast kui objektist eraldatud ning ei suuda maailma hõlmata (ratsionalism ja empirism väitsid vastupidi, et suudab küll). Saksa idealistid leidsid, et mõistus on subjektiivne ning meie arusaam maailmast kujuneb tahes- tahtmatult läbi meie subjektiivse teadvuse. Meie teadmised on vaid meie subjektiivne ettekujutus ning ei pruugi olla tõesed. Inimene ei saa mõista oma ajastut, asjadevahelist kausaalsust, ta saab mõista neid kui nähtusi, fenomene. Georg Friedrich Hegel (1770-1831) nõustub, et meie arusaamad on mõjutatud väliste tingimuste, ajaloolise ning sotsiaalse konteksti poolt. Inimeses toimub ideede dialektiline areng - inimese arusaamad arenevad ideelt sellega vastanduv idee suunas, millele järgneb süntees. Inimese teadvuse areng toimub teatud absoluutse vaimu (Geist) suunas. Hegel leidis, et kõige algelisemal sotsioloogilisel tasandil eksisteerib perekond, kus valitseb
annaabi.ee 
