Saksa hospidalist sai Saksa Ordu. Rüütlid said tegeleda seal sõjapidamisega. On pühendatud jumalale. 4. RISTISÕJAD LÄÄNEMERE ÄÄRES Tulemus : Albert: Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. Läti Henrik: ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (11801227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor Valdemar II: Lembitu: Eestlaste vanem, malevate juht. Hukkus koos Kaupoga Madisepäeva lahingus Tulemused: Liivimaa jäi teistele alla ja inimesed allutati ristiusule Isikud: ALBERT- oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. VALDEMAR 2 LEMBITU- Eestlaste vanem, malevate juht. Hukkus koos Kaupoga Madisepäeva lahingus HENDRIK- ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (11801227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor. Meinhard- esimene piiskop, rajas kiriku ja linnuse
Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Tõelise hoo sai sisse Liivimaa ristisõda kui Üksküla piiskopiks pühitseti Albert . Albert-Bremeni toomhärra, kes 1199.aastal Üksküla piiskopiks pühitseti . Tema tulekuga hakkas alles pihta põhiline sõjategevus Liivimaa ristisõjas. 1201-Riia linnast sai piiskopkonna keskus. 1202 Loodi Mõõgavendade ordu alaliselt kohal viibiv eliitväeosa. Liivlased alistati 1206-1207.aastal. Osad Liivlased võideti enda poole, koos Liivlaste vanema Kaupoga. Liivlaste jaoks polnud ristiusustamine eriti probleem, sest majandusliku kahju see ei toonud(juba varemalt olid osa liivlastest Plotski vürsti maksualused). Naaberrahvaste kallaletungi korral võidi arvestada mõjuka liitlasega ning riia linna rajamine ning elav kaubandus tõotas tuua kõikidele majanduslikku kasu . 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid.Relvastatud vastupanu nad ei osutanud. Muistne vabadusvõitlus 1208 aastal jõudisid ristisõdijad eestimaa pinnale. 1210
Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik keskkond tahab suurema turvalisus ja paremad kauplemis võimalused. Liivlaste alistamine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõõgavendade ordu juhrimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda pool võita osa liivlasi ja nende vanema Kaupoga. Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206.-1207. aastal. Pärast seda toimus ulatuslik ristimine ja liivlaste aladele ehitati kiriku ja seati ametisse preestrid. Hiljem oli liivlaste ja uute võimude vahel suhteliselt hea vahekord. Kuna ka maksud polnud väga kõrged, siis polnud põhjust mässamiseks. 1208. aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu
liivlaste olulisimaid juhte. Tema nimi Caupo võib olla germaanipärane mugandus mõnest liivi nimest või ka tuleneda otseselt germaani nimest Jakob, Jacobus, mis talle näiteks ristimisel võidi anda. Kaupo esimene otsene mainimine leiab aset 1200. aastal, kuid on oletatud, et Kaupo võis juba 1191. aastal ristitud saada. Selle aasta all on Henrik oma kroonikas nimetanud ühe haavatud Turaida liivlase ristimist. Teda on hiljem samastatud Kaupoga, kuigi see on suhteliselt kaheldav, sest Henrik, kes hiljem Kaupot korduvalt nimeliselt mainis, tundis teda ilmselt küllaltki hästi ja seega oleks võinud teda juba ristimise puhul Kaupoks nimetada. Siiski on suur osa ajaloolasi leidnud, et Kaupo võidi 1191. aastal ristida ja tema ristijaks hilisemat Eestimaa piiskoppi Theoderichi, kes haavatud liivlase kroonika järgi ka tõepoolest ristis. Kaupo annab oma pojad piiskop Albertile pantvangideks. 1200
Nemad kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivlaste ja latgalite alistumine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõgavendade ordu juhtimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda poole võita osa liivlasti koos nende vanema Kaupoga 1206-1207. aastal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. Maksud olid kõigil ok, ja olid oma eluga suhteliselt rahul, sest Riia linna rajamisega oli oodata majanduse edevdamist. 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati Jersika ja Koknese ning edasi suunati pealöök põhja Eestlaste vastu.
Ordu(Mõõgavendade ordu) . Mõõgavennad kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks(spartalik elukorraldus, religioossne motiveeritus, tugev distsipliin) . 4. Ordu allutati küll piiskopile, kuida kujunes Riia piiskopiole ohtlikuks konkurendiks. Liivlaste alistumine · Mõõgavendade ordu saatis iga kevad Liivimaale laevadega ristisõdijaid. · Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos liivlaste vanema Kaupoga. · Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206-1207. Siis toimus ulatuslik ristimine, ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. · Hiljem kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllatki heaks: 1. Maksud ei olnud eriti koormavad 2. Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused 3. Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega naaberrahvaste kallaletungide korral 4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi
Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpul võtsid ka eestlased kiviheitemasinad kasutusele, õppides tundma sakslaste relvastust. Sakslastel olid sõjameesteks elukutselised sõjamehed, kuid eestlastel olid talupojad, kes polnud kunagi võidelnud põhimõtteliselt. Sakslastel olid ka lisaväed. Järeldada saab seda, et eestlased jäid sõjaliselt alla. 3. Liitlaste puudumine, keerulised suhted naabritega Liivlased tegid Kaupoga koostööd, latgalid tahtsid eelnevate kannatuste eest eestlaste kätta maksta. Idaslaavlased olid kord ründajad ja kord liitlased, nende peale ei saanud loota (nad olid liitlased ainult raha eest). 4. Mitu vallutajat Sakslased, taanlased (1219), rootslased (1220), idaslaavlased. Lõpuks, jagati Eesti mitmete võimude vahel. 5. Vastasel oli olemas katoliku kiriku heakskiit ja toetus, mis kajastus moraalsel toel. Vastastele anti patud andeks. Alad ristiti
Vabadusvõitluse lõpus võtsid eestlased samuti kiviheitemasina kasutusele, õppides alles siis tundma sakslaste sõjatehnikat. Sakslased olid elukutselised sõjamehed, eestlased olid lihtsad talupojad, kes olid sõjalises olukorras esmakordselt. Sakslastel oli võimalus lisavägedele. Kõik nimetatu tingis eestlastele sõjalise allajäämise. 3. Eestlastel olid keerulised suhted naabritega (võimalikud liitlased). Liivlased tegid oma vanema Kaupoga, kes oli ristiusu pooldaja, koostööd. Latgalid tahtsid eestlastele kätte maksta (eestlased olid eelnevalt latgalite suhtes olnud agressiivsed). Idaslaavlased olid kord liitlased, teinekord vastupidi (olid nõus võitlema vaid tasu eest. Kui midagi pakkuda polnud, ründasid venkud hoopis meid). 4. Eestlased pidid võitlema mitme vallutaja vastu: sakslased (ühelt poolt piiskop ja tema sõdurid, teiselt poolt Mõõgavendade Ordu liikmed), taanlased (saabusid 1219),
taanlaste vägi, kes üritas sinna edutult linnust rajada. Aastal 1200 jõudis koos 500 ristisõdijaga Liivimaale piiskop Albert, kes ehitas Väina jõe suudmesse Riia linna (1201) ning asutas Mõõgavendade ordu (1202). 1203. aastal ründasid Riiga suunduvad saksa ristisõdijad Ojamaal (Gotland) Taanist rüüsteretkelt naasvaid saarlasi. Mõõgavendade ordu abiga alistati ja ristiti Väina ning Koiva ääres elanud liivlased, eesotsas Turaida (Toreida, Koiva ääres) kuningas Kaupoga, samuti latgalid ning Beverini kuningas Talibald Talavast. Ordu alistas lisaks ka võndlased (eestlaste sugulashõim) ning rajas Võnnusse (Cesis) oma peamise tugipunkti (1207). 2. LÄTI HENRIK JA SAKSLASTE ESIMESED RÜÜSTERETKED NING ÜMERA LAHING Pildil: Ordurüütlid.Mõõgavendade ordu pitser ja vapp. Kõige rohkem teavet muistse vabadusvõitluse kohta on meieni jõudnud tänu Henriku
tuua abivägesid juurde) <- eestlaste sõjaline allajäämine. Mitu vallutajat (sakslased 1208, rootslased 1220, taanlased 1219, eestlased pidid jõudu killustama, Eesti alad jagati 2 vallutaja vahel). Puudus eestlaste ühistegevus (riik puudus, maakondade vahelised sidemed nõrgad, ühistegevuse alged kujunesid aja jooksul, nt Otepääl, sellegipoolest maakonnad alistati ühekaupa). Keerulised suhted naabritega (liivlased võtnud ristiusu vastu koos juhi Kaupoga, latgalidega varasem vaen ja ristiusku nad, idaslaavlaseed liitlane/vastane, Baltikumi rahvad vallutati ükshaaval). Katoliku kiriku toetus teistel (võimsaim poliitiline jõud Euroopas, paavst kuulutas siinsetele aladele ristisõja eestlaste ristiusustamiseks). arutlus, miks eestlased kaotasid muiste vabadusvõitluse. Ristiusustati nkn, vahet pole kas idast või läänest (katoliku/õigeusu), läänemere idarannik tundus kerge saagina kuna kahe usu vahel.
latgalid * Albert sai SaksaRooma riigivürstiks, sai Liivimaa lääniks * 1209. paavst nimetas Riia piiskopiks Tsistertslased tähtsamad ristisõdade idee kandjada ja kaitsejad. Kellele hea ja kuidas? * HamburgiBremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidripositsiooni PõhjaEuroopas * Saksa kaupmehed, paremad kauplemisvõimalused (Läänemere turg), meretee kiirem, ohutum * Saksimaa ja Vestfaali rüütlid, sooviti valdusi hankida Sakslased said enda poole osa liivlasi koos vanema Kaupoga. Teiste liivlaste vastupanu lõppes 120607.a siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja määrati preestrid. 1208 võtsid ristimise vastu latgalid. Edasi suunduti eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eelvõitluse aeg 12081212(5) 1208. ristisõdijad Sakala ja Ugandi maakonnas. 1210. võitsid eestlased Ümera lahingu Pingestusid suhted idanaabritega, nad korraldasid mitu sõjaretke. Ristisõdijad ja eestlased kurnatud ning puhkes ka katk, 1212
Kuna ristisõdijatel oli palju sõdureid ja latgalite ülikud andsid vastupanuta maa ära · 1143- Rajati Lüübeki linn · 1147-1149- Saksa aladel toimusid Vendide ristisõjad · 1186- Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks · 1198- Berthold tuli Liivimaale tagasi · 1199- Saab Albert missiooni endale (uus peapiiskop) Mõõgavendade ordu · Loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid · Sisuliselt tugevaim jõud religioonis · Liivlased koos Kaupoga pöördusid vabatahtlikkult ristiusku · Eestlaste muistne vabadusvõistlus o 1208 esimesed ristiretked Eestisse o 1210 Võnnu lähedal Ümera lahing, mille eestlased võitsid o 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu o 1215 Algas võitlus uue hooga ristisõdijad jõudsid juba Läänemaale ja Kesk- Eestisse o 1217 Otepää linnuse piiramine sakslaste kaotus. Sakala vanem Lembitu
läbirääkimistest. Mõne päeva pärast pöörduti linnusest saadud saagiga tagasi ja linnus ise pandi põlema. Võnnu piiramine ja Ümera lahing Otepää linnuse hävitamisele vastasid ugalased, võib-olla taas koos sakalastega, sõjakäiguga Bertoldi orduvendade tugipunkti, Võnnu linnuse, vastu. Linnuse piiramise neljandal päeval, kuuldes Kaupo juhitud liivlaste ja latgalite väe lähenemisest, piirajad taandusid. Võnnu orduvennad ühinesid Kaupoga ja asusid eestlasi jälitama. Ümera jõe ääres korraldasid need aga tagaajajatele varitsuse ja võitsid neid lahingus, tappes umbes 100 liivlast ja latgalit. Sõjakäik Soontaganasse Pärast Polotski vürstiga rahu sõlmimist ja nii oma seljataguse kindlustamist jätkasid liivimaalased sõda eestlaste vastu. Senine rünnakute põhisihtkoht Ugandi jäeti mõneks ajaks rahule. Järgmise sõjaretke organiseerisid 1210. aasta
kuid Berthold hukkus esimeses liivlastega peetud lahingus. Kaupo- liivlaste tuntuim vanem. Piiskop Albert- III piiskop, kes tahtis rajada Liivimaale kirikuriik, alustas Riia linna ehitamist. Lembit- Sakala vanem. · 1202.aastal asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu (Mõõgavendade ordu), mis kujunes ristisõdijate väe tuumikuks. · Liivlaste ja latgalite alistumine: Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos nende vanema Kaupoga. Siis toimus ulatuslik ristimine. 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid. Edasi suunati pealöök eestlaste vastu! · 1208. aastaks jõudsid ristisõdija Eesti, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonna. 1210.a.Ümera lahingu võitsid eestlased. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast kurnatud, kui puhkes katk ning 1212.aasta sõlmti Toreida vaherahu, kolmeks aastaks. 7. VABADUSVÕITLUSE II PERIOOD 1215 1220 · 1215
annaabi.ee 
