Naised olid isa või oma abikaasa eestkoste all. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased. Ühiskond oli korporatiivne. Tekkisid gildid, tähtsaim oli linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild, vallalisi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, käsitöölised olid Väikegildis. Keskaja lõpupoole kujunes välja talupoegade sunnimaisus ja hiljem lausa pärisorjus. Linna
· Tavapärane oli ka saksastumine 5. Gildid ja vennaskonnad · Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) · Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu · pakkus vajadusel abi ja toetust · hoolitseti leskede ja orbude eest · Gildide hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild · Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond · Käsitöölaste tsunftid ( ühe ala käsitööliste seisuslik ühing keskajal ) koondusid tavaliselt Väike-Gildiks · Gildid olid staatuslikud organisatsioonid 6. Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli teisejärguline · Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala · Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms
Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Hiliskeskajal kuulus harilikult iga linna ülem- või keskklassi täiskasvanud mees mõnda ametialasesse ühendusse. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pak kusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivimaa linnades oli gildide hulgast tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrasid valiti tavaliselt üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing Mustpeade Vennaskond. Lisaks vöeti mustpeade hulka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai tast enamasti Suurgildi liige. Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus
· Liivimaal oli rahvus rohkem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. · Kui sa olid rikas ja hea tööpeal olid "sakslane" Gildid ja vennaskonnad · Gildid, tsuntftid · Gildid kaitsesid oma liikmete huve · Korraldasid seltsielu · Pakkusid häda korral abi ja toetust. · Aitas kaasa oma liikmete korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest · Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild Suurgild · Suurgild kõige tähtsam linna kaugkaupmehi ühendav gild. · Ainult sealt valiti raehärrasi Mustpeade Vennaskond · Vallalised kaupmehed · Vallalised kaupmeheselllid · Ajutielt Liivimaal viibivad võõrasmaa kaupmehed ja laevnikud. · Kui Mustpea abiellus sai temast enamast Suurgildi liige. · Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Väikegild · Käsitööliste gild · Püha Kanuti Gild enam väljaõpet nõudvate käsitööalaste esindajatele.
Inimsed said linnas: tegekeda käsitöö/kaubandusega, vabastatud tollimaksust, kas linna metsi, heina/karjamaid. Linna valitses raad. Raehärrade kohustused aasta kaupa kahes vahetuses. Toomemäel kehtisid omad seadused, sekkuti kodaniku isiklikku ellu(pulmade suurus,külaliste arv, ehete väärtusrõivakorraldused.), pandi piir priiskamisele. 12. Gildid ja vennaskonnad. Korporatiivne, gildid kaitsesid liikmete huve, abistasid ja toetasid. Suurgild kaugkaupmehi ühendav gild. Mustpeade Vennaskond vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ühenduses. Käsitöögildid olid katuseorganisatsioonid nim. Väike-Gildiks. Traditsioonid tugevdasid liikmete ühtekuuluvust. 13. Käsitöö ja kaubandus. Käsitööharud(rahuldasid kohaliku elanikkonna vajadusi) Tsunftid( õpikojad,turu kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend. 14. Vana-Liivimaa kirikukorraldus.
raehärra- Rae liige, kelle staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires. Valiti kaupmeeste seast ja iga raehärra pidi täitma mingit raeametit. tsunft- Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. gild- Kaupmeeste või tsunftide ühendus. Juhtis oldermann. sedööver- Meistritöö, mis tuli tsunftil valmistada, et saada meistriks. Suurgild- Kaugkaupmehi ühendav gild. Liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. Mustpeade Vennaskond- Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendus. Kui mustpea abiellus, sai tast Suurgildi liige. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit ehk kaubanduslik ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.
5.Linnad ja kaubandus: Keskaegsed 9 linna- Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Eestis kehtisid Lüübeki linnaõigus Tallinnas, Narvas ja Rakveres, Riia linnaõigus Tartus, Viljandis, Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus Vana-Pärnu, Haapsalu. Gildid ja tsunftid- Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Hansa Liit- kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck, kontrollis Põhja-
Korraldasid väljaõpet, kaitsesid turgu ning kontrollisid hinda ja kvaliteeti. Tsunfti kuulumine oli kohustuslik. Tsunftiväliseid käsitöölisi nimetati tsunftijänesteks. Hierarhia: 1)Õpipoiss 2)Sell 3)Meister Sedööver-meistritöö GILD-keskaegne ametiühendus. Kaitses oma liikmete huve, korraldas seltsielu, pakkus vajadusel abi ja toetust, hoolitseti leskede ja orbude eest. Ühe linna tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildideks. Gildid hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade vennaskond. Kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda- Vahemeri kui Euroopa ja Põhja- Aafrika ühendustee ning Lääne-ja Põhjamere piirkond. HANSALINNAD- Lääne-ja Põhjamere piirkond. Eestis Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi. Koge-uut tüüpi laev, millega veeti kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ning rauda senisest märksa suuremates kogustes.
-kontrollisid hinda ja kvaliteeti *Tsunft piiras majanduse ja käsitöö arengut. Tsunftijänes- tsunftiväline käsitööline Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti hirearhia: 1.Õpipoiss (7.a) 2.Sell 3.Meister Sedööver- meistritöö *Ühe linna käsitöölaste tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildiks. Gild- keskaegne ametiühendus -kaistes oma liikmete huve -korraldas seltsielu -pakkus vajadusel abi ja toetust -hoolitseti leskede ja orbude eest *Gildidest oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ünedav Suurgild. *Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond. *Hansa Liit ühendas Läänemere ja Põhjamere kaubalinnu. *Hansa Liidu suur mõjuvõim piirkonnas avaldus selles, et see organisatsioon oli rikas, selle piirkonna kaubanduslik areng oli jõulisem. *Eesti kaubalinnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi *Vahemere kaubanduses domineerised Põhja-Itaalia linnad (Firenze, Genova, Veneetsia)
Seekide hoolealused olid vaesed inimesed linnast ja maalt, enamuses eestlased. Haigetega koos elasid kerjused, vigased, pimedad, kodutud ja vanadusnõdrad. Tallinna seeke külastas innaarst. Gildid Gildid olid kutseorganisatsioonid, mis kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid toetust.Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma staatust. Liivimaa linnades oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrasid valiti üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond. Nende hulka võeti ajutiselt ka võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Käsitööliste gildid olid Liivimaal nö katusorganisatsioonid, mis koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati käsitööliste gildi Väike gildiks. Tallinnas oli Püha Kanuti Gild
kriminaalasjus). b) Raha müntimise õigus c) Linna sissetulekute, heakorra ja kindluste eest hoolitsemine. d) Koolide ja kirikute eest hoolt kandmine. e) Priiskamise piiramine. · Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. · Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. · Liivimaa linnades oli tähtsaimaks kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärraks said tavaliselt vaid selle gildi liikmed. · Mustpeade Vennaskond koosnes vallalistest kaupmeestest ja kaupmehesellidest. Lisaks võeti sinna ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Mustpea abielludes sai temast tavaliselt Suurgildi liige. 3. Käsitöö · Tsunft oli grupp ühe erialaga tegelevaid käsitöölisi, selle raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti.
Meistristaatusel ning tsunfti liikmeks astumisel oli aga hoopis suurem tähtsus – eeldas kodanikuõiguste omamist ja abiellumist. Kuna paljudele noortele sellidele oli kogu see protsess kulukas, otsustati naiseks võtta meistri lesk või tütar. 13. Kaubandus Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ning pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka liikmete matuste korraldamise juures, aitas orbe ning leske. Liivimaa gildidest oli tähtsaim kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrad valiti just selle gildi seast. Mustpeade Vennaskond ühendas aga vallalisi kaupmehi ning kaupmeheselle.Sinna võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid kaupmehi ning laevnikke. Käsitööliste gildid koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati neid Väikegildideks. Gildidel olid ka omad traditsioonid. Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli kombeks pidada aastas neli korda suurejoonelisi pidustusi. Tähtsad kaubad, millega Liivimaal kaubeldi, olid:
· Linnafoogt maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal b) Rae ülesanded · Sissetulekute kindlustamine (maksud, trahvid) · Heakord (hügieen, tänavad) · Kindlustuse korrashoid · Kirikute ja koolide eest hoolitsemine · Tõbiste ülalpidamine · Kodanike julgeolek (tuleohutus, öörahu, kohtupidamine) · Piirasid linlaste liigset priiskamist (pulmade suurus, rõivamood) 4. Kaubandus ja käsitöö a) Gild kaupmeeste kutseühing · Tähtsaim suurgild koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed · Mustpeade gild koondas vallalisi kaupmehi b) Kauplemine · Läände eksporditi teravilja, impordist tõi suuremat tulu sool · Kasu saadi transiidist Lääne ja Venemaa vahel 13-16 saj Hansa Liit, kuhu kuulusid ja Tln, Trt, Viljandi, Uus-Pärnu · Venemaale viidi soola, heeringat, kaleviriiet (puuvill) vürtse, veini · Venemaalt toodi karusnahka, lina jne c) Käsitöö · Tsunft käsitöömeistrite kutseühing
Jõukatel oli lauanõusid rohkem kui vaestel ning nende nõud olid hõbedast või vasest, vaestel savist ja puidust. Söögiks oli loomaliha, leiba, putru, kala (rasvane heeringas), joodi veini, mõdu, õlu ja piima. Gildid Gildid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu ning pakkusid häda korral abi ja toetust, aitasid kaasa liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Suurgild linna kaugkaupmehi ühendav, raehärra valiti liikmete seast. Mustpeade Vennaskond vallalisi kaupmehi ühendav, sinna kuulusid ka ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed. Juht mustanahaline. Nemad alustasid jõulukuuse Raekoja platsile toomist, uksed ja käepidemed. Väikegild käsitöölisi ühendav, jagunes: Püha Kanuti Gild väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajad (sakslaste) Püha Olavi Gild lihtsamate käsitööalade esindajad (eestlaste)
tööd), Inimsed said linnas: tegekeda käsitöö/kaubandusega, vabastatud tollimaksust, kas linna metsi, heina/karjamaid. Linna valitses raad. Raehärrade kohustused aasta kaupa kahes vahetuses. Toomemäel kehtisid omad seadused, sekkuti kodaniku isiklikku ellu(pulmade suurus,külaliste arv, ehete väärtusrõivakorraldused.), pandi piir priiskamisele. 12. Gildid ja vennaskonnad. Korporatiivne, gildid kaitsesid liikmete huve, abistasid ja toetasid. Suurgild kaugkaupmehi ühendav gild. Mustpeade Vennaskond vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ühenduses. Käsitöögildid olid katuseorganisatsioonid nim. Väike-Gildiks. Traditsioonid tugevdasid liikmete ühtekuuluvust. 13.Käsitöö ja kaubandus. Käsitööharud(rahuldasid kohaliku elanikkonna vajadusi) Tsunftid( õpikojad,turu kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend. 14.Vana-Liivimaa kirikukorraldus.
Peamiseks kõnekeeleks oli seega alamsaksa keel. Arvuliselt oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal eestlasi. Tegutsesid gildid ja vennaskonnad, mis haldasid kauplemist ja käsitööd. Gildid olid kaupmeestele üsna heaks toeks, sest gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu, andsid häda korral abi ja toetust ning isegi aitasid kaasa lähedaste matuste korraldamisel.Neist tähtsamad olid Suurgild( ühendas liivimaa kaugkaupmehi) Mustpeade vennaskond (vallalisi kaupmehi ning kaupmeheselle ühendas see ühing). Käsitööliste gildid olid Liivimaal üsna vaikseks jäänud ning need tegutsesid rohkem omaette. Käsitööliste gildid koondasid eri käsitööharud tsunftide alla. Tavaliselt nimetati käsitööliste gildi Väikegildiks. Liivimaal tegeldi tihedalt ka kaubandusega, sest Liivimaa tihedat kaubanduselu soosis hea geograafiline asukoht. Paljud eesti linnad ning suuremad Liivimaa linnad kuulusid Hansa Liitu, see
annaabi.ee 
