Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi "emamaa" huve: Eesti
monument kunagise hansalinna võimule ja vaimule. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Juba enne olid Aasia kaubad jõudnud läbi araablaste vahenduse Euroopasse, kuid muidugi tunduvalt kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi. Enamus kaubateedest läkski nende kontrolli alla. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest. Läänemere muutumine suureks kaubateeks sai alguse eelkõige Lübecki taasrajamisest 1159.aastal. Samas sai sellest linnast ka hansakaubanduse tähtsaim koht. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit
Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi "emamaa" huve: Eesti
toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Niipalju linnu ei kuulunud kunagi Hansa liitu korraga, tavaliselt oli hansalinnu neid seal umbes saja ringis. Hansa liidu keskuseks oli Lübeck
Kirjutati rangelt ette mida tohib kanda üks või teine seisus · Aadlikke haavumine, kui alandati maarentniku seisukorda Põllumajandus · Teravilja kasvatus, sissetulek · Rukis · Tööloomad härjad, lehmi peeti vähe · Põllud jagati ribadesse(talude vahel) · Kivide rohkus, algas talumaadel · Külvpinna laiendamine · Väetamine: · Saagikuse suurenemine · Kolmeväljasüsteem (mõisas ja talus) Linnaelu · Eesti linnade kaubateedest kõrvalejäämine · Kaubandus toimus Venemaa ja Inglismaa vahel · Sadamalinndaktiivse majandusliktegevus SISSE VÄLJA sool teravili tubakas kanep kirjutuspaber tökat puuviljad lauad Linnaelu · Narva · Tallinn säiltas oma positsioone · Ebasoodne Tartu olukord · Linnade iseseisvus kadus riigivõim hakkas tegema ettekirjutisi · Roosti riiki hakati nimetama "viljaaidaks"
anti õigus kaevata rentniks kohtusse kuni kuningani välja; keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmise ja maade mõisastamine 13. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks?-Kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametike linnavappidega. Muutus tänu asehalduskorra kehtestamisele 14. Miks toimus 17.sajandil Tartu ja Viljandi linna allakäik?-Tartu ja Viljandi jäid põhilistest kaubateedest eemale. Pärnust Viljandisse läbi Tartu viinud jõgi ei olnud maa kerkimise tõttu laevatatav 15. Miks arenesid kiiremini just Narva ja Tallinn?-Narvast kulges kaubatee piki Narva jõge Novgorodisse, Pihkvasse ja Moskvasse. Tallinna kaudu vahendati Venemaalt Lääne-Euroopasse laevamaterjali, karusnahka ja metsasaadusi. Tallinnasse veetud sool,vürstid toimetati edasi Soome ja Venemaale 16. Mis olid Rootsi ajal peamised välja- ja sisseveoartiklid Eesti- ja Liivimaal?-
Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades ja rüüsteretked venisid vahel aastatepikkuseks; kulusid veel mõned aastad ning osa viikingeid, nagu näiteks need, kes olid jäänud pidama Normandiasse ja Põhja-Inglismaale, sulasid kohaliku rahva sekka ning võtsid omaks kohaliku keele. VIIKINGIAEGNE EESTI Kuigi viikingid rajasid oma kolooniad praegusele Venemaale ja ka Soome lääne- ja idarannikule, ei suutnud nad kanda kinnitada Baltimaades. Ometigi pidi enamik tähtsatest kaubateedest kulgema piki siinset rannikut või jõgesid. Küllap oli siin põhjuseks skandinaavia kroonikates kirjeldatud "idatee meeste" aktiivsus, mis ei lasknud Rootsi viikingeil siia omi kaubakeskusi rajada. Ohtlikuks muutusid eriti Saare- ja Kuramaa meresõitjad Skandinaavias tekkinud riigikestele 11. ja 12. sajandil, mida vahest romantiliselt nimetataksegi Eesti (resp. Läti) viikingiajaks. Selgeimat tunnistust läbi Eesti voolanud rikkustest annavad maapõue peidetud hõbeaarded, mille
Hugenottidel jäi õigus koguneda kogudustesse, olla riigiametis, alles väeosad ja kindlused. Louis XIV muutis hugenottide elu võimatuks.Inglismaal jõuti kompromissini, polnud suuri ususõdu, Henry VIII poolt moodustati anglikaani kirik.madalmaades vabadusvõitlus. 16. Rahvusvahelised suhted varauusajal: Euroopa jaoks suurim oht türklaste vallutused. Nad vallutasid Balkani ps ja 1529 jõudsid Viini linna alla. Türklaste mõjuvõim vähenes maadeavastuste tõttu(jäid kaubateedest kõrvale).Rahvusriigi ideed kandsid Prantsusmaa ja Inglismaa, universaalriik Saksa-Rooma keisririik. Universaalriigi idee tugevnes Karl V ajal, kes sai päranduseks Hispaania, madalmaad, Itaalia, Burgindia(tema valdustes ei loojunud kunagi päike). Ta poliitika nurjus- ei suutnud takistada protenstantismi levikut Saksamaal.Prantsusmaa ja Inglismaa survel jaotatakse troon poja(Felipe- saab Hispaania) ja venna(Fendinand-ülejäänud valdused) vahel.Võitis rahvusriigi idee
gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Niipalju linnu ei kuulunud kunagi Hansa liitu korraga, tavaliselt oli hansalinnu neid seal umbes saja ringis. Hansa liidu keskuseks oli Lübeck
Neli linna kuulusid ka Hansa Liitu (Tartu, Tallinn, Viljandi, Pärnu). Rootsi võimu ajal säilitasid linnaõiguse täielikult vaid Tallinn, Narva, Tartu ja Pärnu. Narva elas üle erilise õitsengu, kuna Rootsi võimud soovisid temast teha riigi teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti alevikeks. Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid raekorraldus jäeti neile alles. Linnade arengut takistas see, et: 1) Eesti linnad jäid kaubateedest eemale, sest transiit muutus ja nad ei osalenud enam aktiivselt väliskaubanduses. 2) Linnad läänistati ja muudeti alevikeks. 3) Tsunfti kord muutus karmimaks. 4) Sõdades saadud purustused olid suured. 8. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. eestipärane nimi saksapärane nimi
Esimene AS maksti dividende, algul kaupadega, hiljem rahas. Õigus ka kaubelda ja viia Jaapani sadamasse 2 laeva aastas. (Jaapan oli siis suletud riik) 13. Saksamaa majanduse mahajäämuse põhjused teistest riikidest 16. Sajandil. Kuna seal: · säilisid feodaalsed igandid (mineviku jäänus) · säilis poliitiline killustatus, mis süvendas majanduslikku mahajäämust · jäi pärast geograafilisi avastusi kõrvale peamistest kaubateedest · vähe oli manufaktuure, säilis tsunftisüsteem. 14. Tolliliidu moodustamise tähtsus Saksamaa majandusele 1834. aastal kujunes välja ülesaksamaaline tolliliit. Likvideeriti Tolliliidu liikmete vahel kõik tollipiirid (38 Saksa riigist ühines tolliliitu 18 riiki). Tolliliidu loomine aitas kaasa siseturu laiendamisele ja tööstuse kiiremale arengule. Tööstuse kasvuga kaasnes transpordi ja kaubanduse areng. Muutus ekspordi struktuur: 19
Kuningas pidas seda ähvarduseks ning mõistis Patkuli surma. Patkulil õnnestus aga põgeneda Poola kuninga koosseisu. Kohaliku aadli valitsust kärbiti, Maapäev õis tegutseda kindralkuberneri juhtimisel. Linnad ja kaubandus Rootsi ajal Linnade arv võrreldes Rootsi ajaga ei muutunud (10). Linnade tähtsus polnud aga sama. Kaks olulisemat linna olid Eesti aladel Tallinn ja Narva. Tartu, mis oli keskajal oluline, jäi uutest kaubateedest kõrvale ning muutus väikseks provintsilinnaks. Ka Pärnu kaotas oma tähtsuse. Narva tõusis esile tänu kaubandusele Venemaaga. Rootsi ajal Narva linna tähtsus kasvas. Olulised kaubad, mida sisse-välja veeti: Välja: teravili; lina ja kanep Vene päritolu, läbi Eesti Lääne-Euroopasse. Sisse: sool (Portugalist, Hispaaniast) raud (Rootsist) tubakas, paber, luksuskaubad Talupoegadega kauplesid nö. talurahva kaupmehed
aastal. *Sõjakad suhted oli eestlastel sel perioodil ka lääne suunal. 8 *Läänemerele olid ilmunud ka sakslased ning 1143. aastal alustasid nad oma esimese Läänemere-äärse linna Lüübeki rajamist, millega saksa idakaubandus sai kindla tugipunkti. *Peagi rajasid saksa kaupmehed endale ja oma uudsetele laevadele tugeva sillapea Ojamaal. Kaupmehed olid huvitatud Vene turgudele viivatest kaubateedest. *10.-11.sajandil võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi ja Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele, kuid otsest usku vastu ei võtnud. Kuidas see võimalik oli, pole siiani teada. *Sel ajal oli Eestis tõenäoliselt juba Skandinaavia ja Vene kaupmeeste pühakodasid, ning võõraste kõrval leidus ka ilmselt ristitud eestlasi. *Paraku võtsid sündmused 12.sajandi lõpul ja 13.sajandi algul eestlaste jaoks pahaendelise pöörde, mis lõpuks viis sunnilise ristiusustamiseni.
Need asjad, mis üle võetakse, on väga olulised. 13saj algab meil tõsine ajalugu, mis on ka kirja pandud. Linn saab keskaegkse Euroopa põhimudeliks. Linnas areneb ka õigus- tekib linnaõigus. Kodanik- linnas elab inimene, kes on erineva staatusega. Keskaegne linn Euroopas jääb maha antiigi suurtest linnades, idamaa linnadest, aga see pani Euroopa käima. 10-13 sajand Tavaliselt asuvad linnad teede ristumispunktis. On olemas turismimarstrudid, mis räägivad vanadest kaubateedest, keisriteedest. Linn tekib sinna, kus liiguvad kaubad-see paneb Euroopa liikuma.Sõja -ja kaubateed üldjuhul kattuvad. Paljud linnas asuvad jõgede ääres. Viikingite tõetera- ära ehita oma kodu sinna, kuhu pead minema vastuvoolu. Linnad ei teki mereranda. Linnade rajamise tarkus- jõe suudmesse, metest maismaa poole, et ei jääks tormi kätte, saaks oma laevad ära peita. Linnad sünnivad ajaloolise traditsiooniga kohas-turu, laada, kauba kohad. Linnad kujunevad kauplemiskohtades
Need asjad, mis üle võetakse, on väga olulised. 13saj algab meil tõsine ajalugu, mis on ka kirja pandud. Linn saab keskaegkse Euroopa põhimudeliks. Linnas areneb ka õigus- tekib linnaõigus. Kodanik- linnas elab inimene, kes on erineva staatusega. Keskaegne linn Euroopas jääb maha antiigi suurtest linnades, idamaa linnadest, aga see pani Euroopa käima. 10-13 sajand Tavaliselt asuvad linnad teede ristumispunktis. On olemas turismimarstrudid, mis räägivad vanadest kaubateedest, keisriteedest. Linn tekib sinna, kus liiguvad kaubad-see paneb Euroopa liikuma.Sõja -ja kaubateed üldjuhul kattuvad. Paljud linnas asuvad jõgede ääres. Viikingite tõetera- ära ehita oma kodu sinna, kuhu pead minema vastuvoolu. Linnad ei teki mereranda. Linnade rajamise tarkus- jõe suudmesse, metest maismaa poole, et ei jääks tormi kätte, saaks oma laevad ära peita. Linnad sünnivad ajaloolise traditsiooniga kohas-turu, laada, kauba kohad. Linnad kujunevad kauplemiskohtades
annaabi.ee 
