Kaubamaja Astrid Reinla Kell kaheksa, kui kõik töötajad olid oma töö lõpetanud, sulges kaubamaja uksed. Tunni aja pärast ronis C-korpuse müügisalongis auto alt välja Hugo. Ta sirutas end ning suundus edasi B-korpusesse, kus oli hommikumantlite taga peidus tema sõbranna Kai. Kai ja Hugo olid ennast kaubamajja ära peitnud sellepärast, et nad tahtsid ühe öö poes veeta. Nad tahtsid proovida selga kõiki neid kauneid riideid mis ostmist ootasid. Kai ja Hugo arvates oli põnev, kui nad said kordki elus kanda kalleid ehteid, istuda luksusauto roolis ja mõelda, et üheks ööks on kõik asjad nende omad. Peale mitut tundi erinevate osakondade vahel seigeldes, tahtis Kai vaadata, mis on viiendal korrusel. Mõeldud, tehtud- Hugo ja Kai sammusidki viimasele kaubamaja korrusele
Terry Pratchett ,,Autojuhid" Tegelased: Arnold Co Angalo Grimma Gurder Torrit Rott Bobo Hertsog Dorcas Morki- Memm Masklin Ja teised noomid Kokkuvõtte: Elasid noomid, kes näevad välja nagu inimesed ainult palju väiksemad. Morki- Memm, Masklin ja teised tema sõbrad elasid õues. Ükskord said nad Veoauto peale ja sõitsid sellega Kaubamajja. Seal elasid teised Noomid, kellega nad said tuttavaks. Algul Kaubamaja Noomid ei uskunud, et nad tulevad Väljast, kuna nende arvates oli vaid Kaubamaja. Väljast tulnud Noomidel oli kaasas ,,Asi". Mis ütles, et nad peavad Kaubamajast lahkuma. Nad hakkasid õppima, kuidas juhtida autot. Nad said selle enam- vähem selgeks , aga nad ei saanud rohkem harjutada kuna Kaubamaja läks põlema. Sõitsid, juhtides autot paelte ja lippudega. Nad jõudsid oma sihtkohta enam- vähem tervena
kohta. Arvestati ainult neid vastuseid, mis olid kirjutatud ajakirjast väljalõigatud küsimustelehele. Millist üldkogumit kirjeldatud valim esindab ? a) Alla 25 aastaseid inimesi, b) ajakirja “Noorus” tellijaid, c) ajakirja “Noorus” ostjaid, d) ajakirja “Noorus” lugejaid, e) ajakirja “Noorus” tellijaid ja ostajaid. X 3. Sooviti uurida, milline jalanõu on Tartus kõige populaarsem. Selleks mindi kaubamajja ning märgiti üles kõik ühe päeva jooksul ostetud jalatsid. Kas koostatud valim on juhuslik ? Põhjenda. Valimi moodustamine oli juhuslik, kuna märgiti üles kõik ühe päeva jooksul ostetud jalatsid, mitte teatavat hulka tunnuste väärtuseid mingi katseplaani järgi. 4. Mõtle välja näide, kus terve üldkogumi uurimine on praktiliselt võimatu, küll aga saaks uurida valimi abil. Üldkogumi uurimist ei saa rakendada näiteks sel juhul,kui soovitakse teada saada terve Eesti
keda hüüti ka ,,Vanaks", täna oli ta eriti pahur, sest ei suutnud midagi välja nuputada. Tuli hommik, miss Marple sõi rahulikult oma hommikusööki, kanoonik Pennyfather sõitis Briti muuseumisse, ning leedi Sedgewick rääkis läbi akna uksehoidjaga, kellega tal nooremas eas armuafäär oli olnud. Loomulikult suutis miss Marple Bessi juttu pealt kuulata, aga seda ei teinud ta ainukesena... Peale seda sõitis Jane Marple taksoga Robinsoni ja Cleaveri kaubamajja. Samal ajal sõitis Elvira Blake oma sõbranna Bridgeti juurde. Ta palus Bridgetilt abi raha saamisel. Alguses Bridget keeldus, kuid peale mitmeid palumisi ta siiski nõustus kaasa mängima. Nende plaan oli selline: Elvira läheb juveliiri juurde, ning palub tal talle ehteid ette näidata. Samal ajal Bridget jookseb mõnele autole ette juveliiriäri ees, juhtub peaaegu avarii, juveliir tõmbab oma tähelepanu Bridgetile, Elvira haarab laua pealt mõne kalli ehe, ning läheb rahulikult minema
umbes kolmeteistkümnendast eluaastast alates on põdenud anoreksiat. Nende shokeerivate plakatite eesmärgiks oli teavitada ühiskonda kasvavast probleemist , mis on võitnud maad eriti ulatuslikult modellinduses. Reklaamindus on meedia üks alaliikidest ja sellel on samuti suur osatähtsus inimeste otsuste mõjutamisel. Keegi ei saa väita ,et nähtud toote reklaam ei manipuleeri tema alateadvusega nõnda, et järgmine kord kaubamajja minnes ei otsustata just tolle toote kasuks. Me oleme kõik massiteabele vastuvõtlikud. Isegi kõige naeruväärsemad katsed mingit asja müüa jätavad meie mällu maha oma jälje ning me pole enam suutelised langetama objektiivset otsust. Reklaam on kõikjal. Varsti tullakse majaseintelt ja prügikastidelt tualettpaberile ,toidunõudele või kasvõi hügieenisidemetele. Kõik selleks, et rahvaga manipuleerida. Asjad ,mida me tarbime , mõjutavad meie elu ühel või teisel moel
Kõik müügiks ? Ühel ilusal laupäeva pärastlõunal sõpradega suurlinna kaubamajja poodlema minnes ja seal tundide kaupa poest-poodi käies, riideid ning kosmeetikat valides ning lõpmatult pikkades järjekordades seistes, paneb mõtlema, kas meie ümber on kõik müüdav. Keegi ei tea enne, mida tunneb vaese inimese hing, kui tal endal on kotis viimased sendid. Sellises olukorras pannakse kõik müüki, ka kõige kallimad ja väärtuslikumad esemed - kas vanaema pärandatud kaelaehe, auto või enda keha või hing.
Huvitav fakt oli ka see, et paljud lapsed olid oma vanemad peavarjuta jätnud. Peale sissekirjutuse saamist viskasid nad vanemad korterist välja või müüsid eluruumi lihtsalt maha. Kodutu kannab kodu kotiga kaasas. Paljud kodutuist tahaksid oma eluaseme leida. Tugevad miinuskraadid sunnivad oma elust hoolivaid kodutuid sooja otsima. Kodutute öömajad on rahvast täis, supiköökide supp kaob kui kerisele, päeviti püüab eluheidik kaubamajja lume ja tuisu eest varju pugeda. Rõivaid saavad nad sotsiaalosakonnast. Firmasildist tähtsam on, et riie tuult peaks ja naha võimalikult sooja hoiaks. Häda on ka nendega, kes alkoholi pruugivad need öömaja ei saa, vaid jäävad lihtsalt tänavale ja külmuvad surnuks. Ainus tingimus, et peab olema kaine hirmutab paljusi päevakeskustest eemale.Paljud ei taha minna sotsiaalkeskustesse, sest seal koheldakse neid nagu nartse. Selle asemel valitakse tänav.
Seepärast me käisime ringi Louvre´i õues, kus seisid omamoodi klaaspüramiidid. Neid ma pildistasin ja sain päris head kaadrid. Louvre´i kavatsen ma kunagi hiljem oma elus kindlasti külastada. Hotelli sõitsime tagasi metrooga. Mulle meeldis Pariisis metrooga sõita, sest seal oli huvitav vaadata omamoodi huvitavaid inimesi. Viimane päev Pariisis ja kojutulek Meile reisiseltskonnale tuli hotelli järgi buss. Hotellist lahkusime kell 12.30 ning sõitsime kaubamajja. Osad eestlased, kes olid koos meiega samal reisil, tahtsid minna veel poodlema. Me jõudsime lennujaama umbes kella kolmest, registreerisime ennast lennule. Lennuk lahkus Pariisist kella viiest ning jõudis Tallinnasse seitsme paiku. Koju jõudsime üheksast. Me rääkisime terve tee oma reisist. See oli minu jaoks väga meeldejääv reis.
müüa.Paljude kaupade valmistamiseks kulunud investeeringud on suuremad kui jaemüügi hind.Kas me jõuaksime samale tasemele Hiinaga ,nii heas kui halvas mõttes? Arvan,et ei jõuaks.Üks põhjustest on Hiina väga odav tootmine ,mis määrab ka kvaliteedi. Võrreldes nt. Eesti ettevõte "Sangariga",kelle särgid on Inglise kaubamajas "Harroldis" müügil,aga nii prezdiisne koht ,ei võtaks Hiinas valmistatud riideid enda kaubamajja müüki.Kvaliteedi määrab kindlasti liiga kiire toote valmistamise tähtaeg ja masstoodanguks mõeldud kaubad.Paljud rahvusvahelised firmad on tootmise toonud üle Hiinasse ,sest seal on odavamav toota,kuid see on tekitanud kvaliteetfirmade kaupade võltsimise.Orginaalfirmadele tekitab see paljusi probleeme ,sest nt.Hiinas valmistatud võltsingud on peaaegu et veatud.Eestil oli rõiva-ja tekstiilitööstuses halb aeg 2008 ja 2009 aastal,kui eksport langes märgadavalt,aga praegu 2010
nähtavaks jäänud. Ning järgmiseks natuke uurides ja asja muutes proovis ta seda sama iseenda peal ning näe mis juhtus, õnnestuski. Seejärel tuli ta siis oma vanast toast ära, pannes selle põlema, et jäljed kaotada. Kaasa võttis ta ainult oma 3 märkmikku, kus kõik kirjas oli olnud ja tsekiraamatu. Põgenemine oli suhteliselt raske, sest oli külm talvine aeg ja tema oli täiesti alasti ja paljajalu. Niisiis otsustaski ta kaubamajja sisse hiilida, et sel soojas magada, süüa ja riided varastada, kuid riiete saamine tal ei õnnestunud, sest ta tabati just sel hetkel kui ta oli sealt välja hiilimas. Kuna tal sealt ei õnnestunud endale riideid hankida otsustas ta minna Durry Lane´i tänava poodi, kus müüdi peaaegu kõike. Seal aga juhtus tal halb kokkusattumus poeomanikuga, niisiis pidi ta tolle mehe linast kotti kinni siduma, et sealt välja saada. Mees oli küll küüruga vanake, aga kuulmine oli tal väga hea
Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta enda hoole alla, kasvatades teda kui oma poega. *jakob teeb ühel jõuluõhtul, Elsa Abneri sünnipäeval viimasele abieluettepaneku, kuid saab eitava vastuse. *Elsa armub Villem Kansveisse, kuid sellest ei tule midagi välja. *Frank Abnerist saab meremees, kuid ühel järjekordsel retkel haigestub ta ning sureb. *Peeter Abnerist saab kunstnik ning ta kolib välismaale. *Elsa abiellub Gustav Beckmanniga ja nad saavad poja, kellele panevad
ega kedagi aga meedia kasutajaid tuleks harida, et nad oskaksid teavet kriitiliselt analüüsida, oleksid kursis seal leiduvate ohtudega. Meedia pakub inimese arengu seisukohalt tohutult võimalusi ja toetust, tuleb vaid seda võimalust kasutada osata ja tahta. Reklaamindus on meedia üks alaliikidest ja sellel on samuti suur osatähtsus inimeste otsuste mõjutamisel. Keegi ei saa väita ,et nähtud toote reklaam ei manipuleeri tema alateadvusega nõnda, et järgmine kord kaubamajja minnes ei otsustata just tolle toote kasuks. Me oleme kõik massiteabele vastuvõtlikud. Isegi kõige naeruväärsemad katsed mingit asja müüa jätavad meie mällu maha oma jälje ning me pole enam suutelised langetama objektiivset otsust. Reklaam on kõikjal. Varsti tullakse majaseintelt ja bussipaviljonidelt toidunõudele või töövahenditele. Kõik selleks, et rahvaga manipuleerida. Kõik tooted või teenused,mida me tarbime , mõjutavad meie elu ühel või teisel moel
Nii lihtsalt võivad kaduda unistused. Tegelikult on igal inimesel teatud unistus. Kõik mida inimesed tahavad, ei olegi nii roosiline elu. Mina väiksena unistasin, et teismelise east saaksin endale roosa digikaamera; playboy voodipesu; sülearvuti kui ka koera. Sülearvuti sain ma kõige ennem, sest emal sai siiber, et ei lasknud teda arvutisse ja koolitükkide abiks oli ka tarvis lisaarvutit. Ja oligi nii, et ükskord läksimegi peale kooli kaubamajja ning sain ise valida missuguse arvuti tahan ning ema ostiski ära selle. Koeraga olid sellised lood, et ema ükskord õhtul tuli koju ja tal oli selline kaisukaru moodi mõmmi kaenlas. Ja siis ma koridoris karjatasin, et ,,ma pole enam väikene laps, kellel oleks vaja veel mänguasju juurde" ning kui tuppa tuli pani ta koera maha ja koer jookis ema tuppa ja siis ma sain aru, et ma sain endale chow-chow tõugu koera. Ning mingi ajapärast sain teise chow-chow koera veel
Kõik asjad on omavahel seotud, aga eriti firmad, kus väärtused on vajalikud, et püsida. Kaubamaja koduleheküljel on ilusti välja toodud nende 6 väärtushinnangut : loovus, tahe, koostöö, ausus, usaldusväärsus ja hoolivus. Swedbank-il seevastu on ainult 3 väärtust välja kirjutatud : lihtne, avatud, hooliv. Kas alati peabki mingil organisatsioonil olema punasega paberile kirjutatult paika pandud väärtused - mõned kindlasti peavad, mõned ei. Kui mina lähen Kaubamajja kliendina, tahan ma vahel abi saada mõne asja leidmiseks või lihtsalt soovitust. Abi ma peangi saama, kahjuks tihti antakse seda ka liiga palju, mis tundub pigem pealesurutuna, aga nad täidavad oma kirjutatud väärtusi, koostööd: suhe klientide ja teiste töötajatega; ausust : klientide ja koostööpartnerite vahel, õeldakse, milles saab aidata ja milles ei. Väga meeldib mulle Kaubamaja üks väärtus nimega loovus. Miks just see nii silma paistab minu jaoks
Põhjuseid ja võimalusi kõrgema hinnataseme kehtestamiseks on Toidumaailmal mitmeid Nagu Kaubamaja ise enda kohta koduleheküljel väidab, on nende eesmärgiks lisada inimeste ellu värvi ja rõõmu. Nende väärtuse loomiseks ning selleks, et kliendid saaksid tunda ennast võimalikult mugavalt, on neil üldine hinnatase kõrgem kui teistes samalaadseid tooteid/teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Toidumaailma põhiklientuuri moodustavadki Kaubamajja poodelma tulnud inimesed, kelle ostujõud on üldiselt kõrgem, mis lubab neil hea asukoha ning mainekuse eest rohkem maksta. Kuigi on teada, et Selver ning Kaubamaja Toidumaailm kuuluvad samasse ketti (Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarette), tunduvad hinnakujunduspõhimõtted olevat piisavalt erinevad. Selver peab enda põhiliseks missiooniks luua ja hoida kliendisuhteid. Sellise missiooni juures pole aga võimalik küsida kliendi käest maksimaalset võimalikku hinda, vaid
Romaane ühendab tegevuspaik ja aeg(Tallinn XIX saj lõpust 1930.aastateni).Antakse sissevaade 3me ühiskonnakihi kujunemisprotsessi.Perekonnaromaan põimub isikuromaaniga,taustaks olustikukujutus."Tuli ja raud"räägib noorest talusulasest Jüri Säävlist,kellest saab tehasetööline.Tema iseaalidele ei jätku aga tööliskeskkonnas eluruumi.Ta on sügava eneseväärikusega inimene."Õige mehe koda"peategelane Jakob Kadarik on II põlve tallinlane,pärit käsitööliste perest.Saab tööle kaubamajja kus lõpuks on omanik.On visa,usin ja kaval.Pärast äri- ja perekondlikke katastroofe asub Jakob elama samasse agulimajja,kust ta romaani algul lahkus."Rohtaed"tähendab vaimu ja kunstikultuuri.Kihelkonnakoolmeistri poegJuulius Kilimit õpetab gümnaasiumis vanu keeli ja teeb oma tööd misioonitundega.Lähiümbrus aga kärbib mitmel viisil ta tiibu.Peategelane on õrnahingeline ja intelligentne. Kroonikate triloogia Kajastab sündmusi Euroopas keskaja lõpus ja see on kirjutatud
5 Missä on satama? Kus on sadam? ...lentoasema, lentokenttä? ...lennujaam? ...linja-autoasema? ...bussijaam? ...pysäkki? ...peatus? Varaisin matka. Soovin broneerida reisi. Varaus on tehty. Teie jaoks on koht olemas. Missä on hyttini? Kus asub minu kajut? Mitä tietä minun kannattaa ajaa? Millist teed mööda ma pean sõitma? ...keskustaan? ...kesklinna? ...hotelliin? ...hotelli? 4 ...satamaan? ...sadamasse? ...tavarataloon? ...kaubamajja? Missä voi tankata? Kus saab tankida? Miten pääsen hotelliin? Kuidas saan hotellini? Taksi Tilaisin taksin. Sooviksin taksot tellida. Mistä voin tilata taksin? Kust ma saaksin takso tellida? Osoite on Rüüli 6, huoneisto 2. Aadress on Rüüli 6, korter 2. Viekää minut satamaan. Palun viige mind sadamasse. Kuinka pitkä matka sinne on? Kui kaugel see on? Paljonko matka maksaa? Kui palju sõit maksab? Pysähtykää hetkeksi. Palun peatuge siin korraks. Ravintola Missä on lähin baari
sporditegijatele ja paar aastat hiljem tegi Erki omal fanclubi kus oli oodatud kõik tema fännid ja toetajad.(annaabi.com) 1996. Aasta märtsis peeti Stockholmis sise-EM. Eelnevalt Tallinnas peetud Balti matsil andis Erki välja ühe veksli. Kui diktor Erik Lillo küsis, mida Erki Stockholmist saada tahab,vastas Erki, et ainult kulda. Kui Erki asjupakkis ärasõiduks,tuli tal meelde et tal pole sinimustvalget lippu, võibolla tuleb ju auringile minna. Niisiis läks Erki kaubamajja ja ostis lippu ning pani selle teiste asjade sekka. (Erki Nool,autogramm) Kui võistluse algas, ei olnud auringist aurugi. Sprint oli enam-vähem, agakaugushüppes andis Erki tahasi ja sammuti kuulitõukes. Aga pärast teist päeval avaala, tõkkejooksus, mis läks Erkil uskumatult halvasti, nüüd tundus kuld olevat lootusetult kadunult, kuid kull päästis järgmisel jooksul Magnussoni ränk komistamine. Nüüd et medal kindel oleks tuli ületada teibas hüppes 5
18 19 ENNAST EHIB PEEGLI EES: KULLAKARVA RÕNGAD TA KÕRVA KÜLGE RIPUTAB VANEM ÕDE OMAETTE KAELA SÄTIB HÕBEKETTE SIIS VEEL TÄDI, VANAEMA - ENNAST EHIVAD KA NEMAD. MUL ON AASTAID ALLES VIIS POLE EHTEID – JA MIS SIIS. EHIN END, KUI OLEN SUUR PRAEGU EHIN KUUSEPUUD. 2000-10-09 LAPSESUU JÕULUD, LUMI, TULESÄRA RÕÕMUS RAHVAS OSTE TEEB KA MINA UNUSTASIN ÄRA, ET POJAL KINKI POLE VEEL KAUBAMAJJA KIIRELT SAMMUN SEE ON KINGIOSTJAID TÄIS UKSE JUURES AGA TAMMUB VÄIKE POISS, KES MÕTLIK NÄIB. ÜKS NAINE TEMA JUURDE ASTUB LAPSE EMA, ARVAN MA MU KÕRVU POISI JUTT SEAL KOSTUB JA HUVIGA JÄÄN KUULAMA : “KAS RIKKAID LAPSI JÕULUTAAT TEISTEST ENAM ARMASTAB?” “MIKS KALLIS POJA, ARVAD NII?” “TA NEILE ROHKEM KINKE VIIB” MIS KOSTIS EMA, MA EI TEA KUID SELLE ÜLE MURRAN PEAD KAS MINA OSKAKS VASTATA, KUI POEG PEAKS SAMA KÜSIMA 2000-10-10 TÄHTIS MEES
AUS aus dem Klub aus der Firma aus dem Kaufhaus seest klubist firmast kaubamajast BEI bei dem Opa bei der Oma bei dem Kind juures vanaisa juures vanaema juures lapse juures ZU zum Klub zur Firma zum Kaufhaus sisse klubisse firmasse kaubamajja juurde MIT mit dem Freund mit der Freundin mit dem Kind koos sõbraga sõbrannaga lapsega VON von dem Freund von der Freundin von dem Kind kellelt? sõbralt sõbrannalt lapselt kuskilt poolt NACH nach dem Kurs nach der Schule nach dem Konzert pärast pärast kursust pärast kooli pärast kontserti
Libahundi müüt, August Kitzberg, “Libahunt” (1912) oma-võõra vastandus, vabadus hukkumise hinnaga vs. võõrvõimu ees lömitamine, erinevuse mittesallimine. Aino Kallas, “Hundimõrsja” (1928) libahundiks olemine kui naise võimalus enese leidmiseks ja –teostuseks, looduse tung, väljaspool ük norme. Helga Nõu “Hundi silmas” (1999) Naine tumehallis karakullkraega talvepalitus hoiab salli näo ees ja põikab viimaks sisse suurde kaubamajja. Keegi ei tee temast välja ega pane teda tähele, ei näegi teda vist. Ta küll ei hiili ega püüa end sihilikult varjata, aga halli varjuna mõjub ta siiski, sulab kokku oma ümbrusega. Kes ei tea, ei oska teda näha. Ta teab, et ei kuulu tegelikult siia käibemaksu maksvate pereemade sekka, aga tema jaoks ei ole ühiskonnas parajat lahtrit. Kuhu ta kuulub, või kellele? Kes ta on?
Jälgimislehed – ankeedid, mida kasutavad jälitajad ostjate liikumisel müügipinnal. Jälgimislehe ankeeti uuendatakse iga projekti jaoks, kuid reeglina on seal uuritava territooriumi detailne kaart (sealhulgas uksed, vahekäigud, riiulid, väljapanekud, seinavitriinid jne.), ning ka detailne info ostjate kohta (sugu, umbkaudne vanus, riietus) ning kirjeldus, mida nad kaupluses teevad. Jälgimislehe näide: punases kampsunis ja sinistes teksades kiilakas habemik sisenes kaubamajja laupäeval kell 11.07. kõndis otse esimese korruse rahakottide väljapaneku juurde, võttis kätte või katsus neist kahtteist, vaatas nelja hinnalipikut ja valis neist ühe välja. Kell 11.16 liikus ta sealsamas lähedal rippunud lipsude juurde, näppis neist seitset ja luges kõigi infolipikuid, uuris kahte hinnasilti, kuid ei valinud neist ühtegi välja ja suundus otse kassasse. Enne kassat peatus hetke mannekeeni juures ja uuris sellel seljas oleva pintsaku hinnasilti. Kell 11
Näiteks hoiakute uurimiseks Kristiine Kaubamaja suhtes võiks teha järgmisi avaldusi: 1. Kristiine Kaubanduskeskus on üks atraktiivsemaid kaubamaju Tallinnas. 2. Teenindamine Kristiines on sõbralik. 3. Kristiines on lai toidukaupade valik . 4. Kristiines on toidukaupade hinnad suhteliselt madalad võrreldes teiste kaubamajadega jne. Tulemuste analüüsil liidetakse saadud punktid iga vastaja kohta ja rohkem punkte saanud vastajad suhtuvad sellesse kaubamajja ilmselt soosivamalt. Vastavalt saadud punktide arvule on võimalik tarbijaid nende hoiakute järgi jagada kolme gruppi: soosivad, neutraalsed ja mittesoosivad. 3.2 Kvalitatiivuuringud Ülevaadeldud kvantitatiivuuringud on struktuursed, suunatud suuremale valimile ning kuuluvad kirjeldavate uuringute hulka. Nende uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik esitada graafiliselt ja töödelda statistiliselt.
annaabi.ee 
