Valguse ja õhu juurdepääs ning hea väljavaade on katusekorruste võtmeküsimus nii töö kui ka eluruumides. 4 Ajalugu Eesti esimesed katuseaknad pärinevad tegelikult juba 1850. aastast: sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal. Kaasaegsed katuseaknad tõi paarkümend aastat tagasi Eestisse VELUX ja nad on siin väga tuntuks saanud. Eesti ilmastikuoludes tuleks eelistada kald- ja viilkatuseid, seda ka uusehituses. Katuseakende kasutamine säilitab kõige paremini meil traditsiooniliste viilkatuste kuju ja välisilmet ning on ka nägusaks kujunduslikuks elemendiks. 5 Materjal Funktsioonilt on katuseaken tavaline, ainult et katusel paiknev aken. Katuseaknaid valmistatakse peamiselt puidust ja plastist, Katuseaknaid on erinevatest materjalidest, rääkimata suurusest, otstarbest ja energiasäästlikkusest
Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusiivsus nii asukoha kui interjööri poolest mängib oma osa. Samuti on arhitektidel üha enam kogemusi ja häis ideid ning tõusnud on ka ehituskvaliteet.
Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusiivsus nii asukoha kui interjööri poolest mängib oma osa. Samuti on arhitektidel üha enam kogemusi ja häis ideid ning tõusnud on ka ehituskvaliteet.
taluma suurt seespidist niiskust. Sinna sobib plastprofiilist raamiga aken, mis on seest jäigastatud metallarmatuuriga ja ei vaja hooldust.Tasuks jälgida terve maja või korteri akende kooslust -- kui maja aknad on plastraamidega, oleks ilus, kui samast materjalist oleksid ka katuseaknad. Hüdroisolatsioon Katuseaken on tavaline aken, mis jääb oma asukoha tõttu ilmastiku meelevalda ning peab taluma vihma, lund ja päikest. Seetõttu on kõik katuseakende raamid kaetud pealt ilmastikukindla alumiiniumplekiga.Väga oluline on katuseakna ostmisel valida aknale sobiv ääriseplekk, millel on tähtis roll akna ilmastikukindlaks muutmisel. Ääriseplekk valitakse vastavalt katusekattematerjalile -- on see siis sile kate või profiilis, katusekivi või bituumenkate, oleks siiski hea nõu küsida asjatundjatelt. Turvalisus Katuseakna turvalisust suurendavad nii klaaspakett kui ka sulustus. Klaaspaketti on nii
need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Louvre Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Seda on lammutatud, suurendatud, täiendatud, lisatud tiibhooneid jne
Loire jõe orgu kerkis ridamisi losse: Francois I jahiloss Chambord (tänapäeval presidendi suveloss); Chenonceaux' loss, ehitatud sillana üle jõe, kaaristu; Amboise; Blois; AzayleRideau. · Lossid erinesid Itaalia palazzodest * Olid veel gootipärase põhiplaani & masside jaotusega, kuid reness. detailide & dekooriga: katus oli kolmnurkne ning sageli olid katusel tornikesed * eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks · Fontainebleau: Pariisist lõuna pool asuv kuningate jahiloss, rikkalikud sisekaunistused, itaallastest sisekujundajad Primaticcio & Rosso panid aluse maneristlikule Fontainebleu koolkonnale. · 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot' juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust. Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused
Ainult viljakeha eemaldamisest ei ole kuigipalju kasu. Enamasti on viljakeha "jäämäe veepealne osa", konstruktsioonide taga on seen arenenud juba nii suureks ja võimsaks, et nüüd on vaja paljunema hakata. Viljakeha tekkimine on selle märgiks. Vammi otsimist tuleb alustada kohtadest, kus niiskus võib olla sattunud hoonesse. Näiteks lekkivate vihmaveetorude ja vihmaveerennide juurest, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu seina; oma osa on ka lekkivatel katustel, katuseakende, korstnaümbruste, rõdude, treppide jt. väljaehitiste ühenduskohtadel. Majas tuleks tähelepanu pöörata vee- ja kanalisatsioonitorudele, köögi- ja dussinurkadele, aga ka külmaveetorude ümber tekkivale kondensatsiooniveele. Keldris on tavaliselt vammis süüdi puudulik hüdroisolatsioon ja immitsev maaniiskus, märgatavalt suurendavad vammiohtu vanad lekkivad roiskveetorud. Majavammi olemasolust annavad teada tugevasti niiskunud ja küünega katsudes pehme puit,
2) LAGEDE HOOLDUSKORISTAMINE · 3) SEINTE HOOLDUSKORISTAMINE · 4 ) MÖÖBLI HOOLDUSKORISTAMINE · 5 ) KAASTÖÖTAJATE JUHENDAMINE · MÄRKUSED- PUHASTUSTEENINDAJA TÖÖÜLESANDED ON JAOTATUD VASTAVALT PÕHJAMAADEVAHELISE KORISTUSTÖÖDE STANDARDILE INSTA 800 ( INTER NORDIC STANDARDIZATION WORK 800 ). PÕRAND - PÕRANDAPINNAD , PÕRANDARESTID, PÕRANDAKAEVUD, UKSEKÜNNISED, TREPPIDE HORISONTAALSDED JA VERTIKAALSED PINNAD JM . LAGI . LAEPINNAD , KATTEPLAADID, VALGUSTIAVAD, KATUSEAKENDE PIIDAD , LAEPALGID, VENTILATSIOONIAVADE VÄLIMISED OSAD, LAES OLEVAD TORUD , LAERESTID , LUUGID JA LAELAMBID JM. TÖÖKESKOND JA ERIPÄRA · KUTSE EELDAB VALMISOLEKUT TÖÖTADA OSALISE TÖÖTAJAGA, SAMUTI PUHKEPÄEVADEL, RIIKLIKEL PÜHADEL JA VARAHOMMIKUSEL, HILISÕHTUSEL VÕI ÖISEL AJAL. PUHASTUSTEENINDAJATE TÖÖGRAAFIKUD VÕIVAD OLLA ERINEVAD. HOTELLIDES, KAUPLUSTES, HAIGLATES JA TEISTES ASULATES VÕIB OLLA VAHETUSEGA TÖÖ.
Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Chambord Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot' (1510-1578) juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust. Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd,
vapid ja reljeefid. Prantsuse kunst 16. sajandil 18. Kirjuta lahti Loire'i oru lossid. Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Blois loss- sinna õue ehitatud keerdtrepp kannab Francois I nime. Fontainebleau loss- seal kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Kunst 17. sajandil 19
Uushoonestamise selgeks reguleerimiseks on riigi Muinsuskaitseinspektsiooni ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tasandil vastu võetud dokument Tallinna vanalinna muinsuskaitseala uushoonestamise põhimõtted. * vanalinna hoove ei tohi täis ehitada ega katustada * vanalinna majade väliskuju ja -ilmet ei muudeta * pööningukorruseid võib välja ehitada vaid tingimusel, et olemasolevat katusekuju ei muudeta. Hoone tänavafassaadile uute katuseakende või uukide lisamine ei ole aktsepteeritav. LISAKS: maja säilimise tagamine on omaniku, mitte kellegi teise kohus! Heaperemehelik omanik ei jäta oma elamu katust parandamata põhjendusel, et muinsuskaitse ei luba tal majale rõdukesi lisada või katusekorrust piljardiruumiks ümber ehitada. Kõige kindlam on veel enne, kui vanalinnas tegutsemisega alustada, teha esimene käik Tallinna Kultuuriväärtuste Ametisse - Raekoja platsi serval seisvasse iidsesse kaupmeheelamusse
Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot' (1510-1578) juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust. Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd,
kaunis erinevalt: seespool olevatel pindadel on vööde simsid teise ja kolmanda korra akende vahel, äärmistel pindadel aga täidised, siin peale selle veel kaks laia pilastrisarnast eendit. Nagu öeldud, on selles kavandis ilmne varaklassitsismi (Louis XVI stiili) vormikõne. Ühtluse puudus fassaadi liigendises, peened sambad ja suur vahe nende vahel, rusteeritud postamendid sammaste all, madal talastik, ümmargune aken viiluväljal, lõpuks katuseakende kujundus need kõik on motiivid, mis võõrad rangele, antikiseerivale klassitsismile. See üldiselt mitte just väga õnnestanud projekt lükati tagasi ja juba märtsi lõpul esitas Krause kaks uut projekti, mis aga pole säilinud ning ka heakskiitmist ei leidnud. Järgmine säilinud projekt on 21. aprillist 1803 (2. joon.). Fassaadi kujundus pole siin mitte ühtlasem kui esimeses projektis, kuigi ehitis paistab palju pidulikumana selle 7
Kaupade teisaldamisel eri tasapindade vahel tuleb tasapinna servale paigutada ääris ja võimaluse korral kindlad käetoed. 16. AKNAD , UKSED, VÄRAVAD Uste ja väravate asukoht, mõõtmed ja materjal valitakse nende kasutusotstarbele vastavalt Aknad, läbipaistvad või valgust läbilaskvad pinnad seintes, vaheseintes, ustes ja väravates peavad olema kaitstud purunemise eest tuleb need märgistada või tõsta sellise pinna silmatorkavust. Avatavate akende ning katuseakende avamine ja sulgemine peab olema turvaline. Avatuna ei tohi aknad olla ohtlikud. Päikesepoolsed aknad peavad olema valgust reguleeriva kattega. Aknad ja katuseaknad tuleb projekteerida nii, et nende puhastamine ei oleks ohtlik. Uksed ja väravad peavad olema nõuetekohaselt konstrueeritud ja vajaduse korral varustatud turvaseadmetega. Põhilistel liikumisteedel ja mõlemas suunas avatavatel ning pöördustel ja- väravatel peab olema läbipaistev ava.
NB! Suurenda pilte! a) Azay-le-Rideau' loss b) Ussé loss Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksnes nende abil võib prantsuse renessanss-stiilis losse kergesti eristada täiesti lameda katusega itaalia palazzodest. (Prantsusmaa kliima erineb Firenze kliimast; siin tuleb maju kütta, seega peab katus ka kõrged korstnad ära mahutama või peitma.) NB! Suurenda pilte! Chenonceau' loss Cheri jõe sillal Lossiarhitektuur arenes käsikäes aia- ja pargikunstiga. Tasapisi hakkas ka itaaliapärane
Redelid ja käiguteed peavad olema vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega ja kindlalt kinnitatud. - juhul kui katuseräästa kõrgus maapinnast ületab 8 m ja katuse kalle on suurem kui 1:4, peavad katusel ja käiguteede juures olema ankrud turvavööde kinnitamiseks - katusel paiknevad aknad, ventilatsiooniavad jms. mõõtmetega üle 60 x 60 cm peavad olema varustatud kaitseabinõudega, mis väldivad inimese läbikukkumise võimaluse. Katuseakende ja avade ümber peab olema vähemalt 35 cm kõrgune ääristus koos 50 cm kõrguse piirdega. - kõik katusel paiknevad piirded, käiguteed jms. peavad olema dimensioonitud nendele mõjuvatele koormustele. - käidavkatuse tarindus peab võimaldama temperatuurikõikumiste piires paiknevate kihtide takistamatut temperatuurideformatsiooni. - katuse külgnemised vertikaalpindadega peavad võimaldama katusekatte nihkumist seina suhtes temperatuurideformatsioonide toimel
õhukindlalt (hermeetiliselt) ühendatud. Klaaspaketi ühendusliistu õõnsus on täidetud mingi niiskust imava ainega (absorbendiga). See hoiab ära paketi sisepindade niiskumist. 17.3. Muud klaastooted Klaasplokid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Pikemate seinte puhul asetatakse vuukidesse sarrus. Profiilklaastooted. Nende sisepind on kergelt sooneline. Klaasprofiile kasutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katuseakende, teiste avade täitmiseks. Profiilidevahelised vuugid täidetakse mingi hermeetikuga. Klaastorud. Need on metalltorudest siledamad ja keemiliselt vastupidavamad. Puuduseks on see, et klaastorud on haprad. Klaastorusid kasutatakse seal, kus on tegemist mitmesuguste kemikaalidega. Klaastorud ühendatakse kummimuhvidega või äärikühenditega. Klaaskeraamika ehk sitall. Sitalltooted on väga tugevad. Sitallist on tehtud seina- ja põrandakatteplaate.
Trepi toestik on küll veel gooti pärane, neljakandilised kõrgele baasile toetuvad piilarid ja trepikäsipuude balustraad kõnelevad aga renessansi läbimurdest. Renessanssarhitektuurile iseloomulikku fassaadiliigendust näeb Chambord`i jahilossi arhitektuuris (1519-53), mille kolmekorruselise peaehitise ja nurgatornidega tiibhoonete mõjusamaks osaks on rikkalike kaunistustega kõrged katuseehitised (tornid, tornikesed, kõrged korstnad, katuseaknad) Huvi katuseehitiste, kõrgete katuseakende ja tornide vastu on iseloomulik ka hilisemale prantsuse arhitektuurile. Renessansitraditsioonide väljakujunemist võib jälgida ja Fontaineblau lossis, mille ovaalse siseõe poole väljuva fassaadi kujunduses on esmakordselt kasutatud kahekordse portikuse motiivi (1528, arh. G. Le Breton) Rikkalik ja väga renessansipärane on Fontaineblau interjöör, mille teostamisel oli suur os nn. Fontaineblau koolkonna esimestel meistritel, itaalia kunstnikel Primaticciol ja Rossol.
annaabi.ee 
