Sekretäri eetikakoodeks Sekretär/juhiabi on · On informeeritud oma töökohustustest, täidab neid korrektselt ja õigeaegselt ega ületa oma võimupiire · Jääb igas olukorras usaldusväärseks, tasakaalukaks ja väärikaks · Peab kohtlema juhti, kliente, külalisi ja teisi kaastöötajaid tolerantselt ning abistama neid vajadusel · Olema korrektne, süsteemne juhi ajakava planeerimisel, et ei tekiks kohtumiste kattumisi ning kõik kohtumised oleksid kirjas · Sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev Sekretär peab meeles, et · On konfidentsiaalne firma, juhi või kaastöötajate kohta käiva infoga · Hoiab oma välimuse puhta ja korrektse, et tõsta ja hoida firma mainet · Inimesed on erinevad, ja nendega tuleb suhelda erinevalt, seal juures jääda viisakaks ning sõbralikuks isegi kõige kannatamatute klientide või juhtide puhul
Sama protsessi "ülalt alla" nimetatakse ülesannete delegeerimiseks. · töökoha funktsioonid, vastutuse ja kompetentsi; Ülesanded ja kompetents peavad olema kooskõlas ning selget piiritletud · põhilised nõuded ja juhised tööülesannete otstarbekaks täitmiseks; vältimaks kattumisi (konflikte) ja `valgeid laike' ning mitte liiga kitsas: · töökoha täitjale esitatavad kvalifikatsiooni- ja kutsesobivusnõuded. vastasel juhul peab kõrgem tasand pidevalt sekkuma, juhitavale aga ei ole Plaani ja kirjelduste olemasolu ning kvaliteet väljendavad O arengutaset. täit vastutust, samuti võimalust initsiatiivi ja loovuse ilmutamiseks. Ettevõtluse alused - A
ilma juurteta ei saa olla tõelist lille. - Lev Tolstoi. Kui vaadata Jumaliku käsu teooriat, siis religioon on eetika aluseks. Nad on väga tihedalt seotud. Religioon täiendab eetikat- seda saab arutleda küsimuse juures, kas usklikul on kergem või mitte. Religioonist saab tuge. Või religioon ja usk on sõtlumatud, kui vaadata Autonoomia teesi. See muidugi ei tähenda, et moraalil ja usul ei võiks olla mingeid kattumisi. See on tänapäeva seisukoht. Ajalooliselt olid nad vägagi seotud. 10. Milles seisned jumaliku käsu teooria? Mis on Eutyphroni dilemma? Teoloogid on kümne käsu alusel töötanud välja jumaliku käsu teooria. Sellest tuleneb et ,,moraalselt õige" tähendab ,,see, mida Jumal käsib" ja ,,moraalselt halb" on ,,see, mida Jumal keelab". Teooria järgi pole moraalinormid mitte inimestevahelise kokkuleppe või tunnete alusel sündinud, vaid tulenevad Jumala tahtest
12 11. Tööülesannete tõhusam määramine 12. Ümberpaigutamise otsused 13. Töösuhete lõpetamine 14. Plaanide hindamine 15. Värbamise ja valiku protseduuride valiidsuse tõstmine 16. Juhtimisotsuste õigsuse kontroll Personali hindamise tsükkel: Vastutusvaldkonnad, eesmärgid ja standardid: Vastutused: NB! et vastutustes poleks kattumisi; et olulised valdkonnad oleks kaetud; et vastutus oleks tööga sobiv. Eesmärgid (püstitatakse iga vastutusvaldkonna sees): tegevus: tulemus; ajaline eesmärk, soorituse standard. Standardite kindlaksmääramine: väljundi vahetud mõõdud: kvaliteet, kvantiteet, maksumus, aeg. Pädevuse all võib silmas pidada ka kompententse. Kompententsid: Kompententsid sisaldavad soorituse edukuse seisukohalt olulisi oskusi (tööanalüüs ütleb, mis on olulised oskused, teadmised jne
ühiskursuste läbiviimist; · ühtne õppeinfosüsteem, mis vastaks kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide vajadustele; · ühtsed ja kättesaadavad õppematerjalide andmebaasid; · haridustehnoloogiakeskus, kust on võimalik vajalikke õppematerjale tellida; · e-kursuste, elektroonsete õppematerjalide sidumine riiklike õppekavadega (abiks algajatele õpetajatele, väldib kattumisi); · selgelt reguleeritud omandiõiguste küsimus. 2. Kooli juhtkonna toetus · juhtkonna IKT- ja haridustehnoloogiaalane pädevus; · juhtkonna moraalne toetus ja e-õppe tunnustamine (nt konkursid jms); · motiveeriv e-õppe tasustamis- ja koormuse arvestamise süsteem; · hea juhtkonna, haridustehnoloogilise toe ja õpetajate vaheline koostöö ning infovahetus. 3. Infrastruktuur ja toimivad tugistruktuurid
Institutsioonid reguleerivad majandusagentide vastastikuseid suhteid. Siia kuuluvad formaalsed piirangud (seadused); informaalsed piirangud (käitumisnormid, tavad); piirangute järgimist tagav sunnimehhanism. Nüüdisaegse majandusteooria järgi erinevad institutsioonid organisatsioonidest selle poolest, et nad on raamistikuks, milles viimased toimivad. Seejuures ei ole see eristumine sugugi mitte absoluutne ning esineb olulisi kattumisi. Nii näiteks võib riigi keskpanka käsitleda insti-tutsioonina selles mõttes, et oma tegevusega reguleerib ta kommertspankade käitumist turul, seab teatud nõudeid, täidab kontrollfunktsiooni ning kujundab sellega olulisel määral mängu-reeglid nende tegevuseks. Samas on aga keskpangal ka organisatsiooni tunnused. Tema tegevus peab toimuma seaduste raames, vastama teatud (majandus)poliitilistele eesmärkidele, mis for-muleeritakse osaliselt ka väljaspool keskpanka jne.
Hea ja halb riigi huvi teooria. Halb - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Hea - tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid enda anti- machiavellistideks, hoolimata sarnasustest. Nende vahele paigutasid tarkuse - oskus laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel - nimetasid end antimachiavellistideks, kuid kattumisi ju. Machivelli teooria söödavaks tehtuna. Anti-machiavellist nt. prantslane Michel Montaigne (1533-1592), flaamlane Justus Lipsius (1547-1606) Montaigne'i essee "Kasulikust ja auväärsest": "Kui mingi ettenägematu asjaolu või ootamatu riigi hädavajadus sunnib valitsejat murdma oma sõna või lubadusi või kalduma kõrvale oma tavapärastest kohustest, siis peab ta omistama selle hädavajaduse Jumala tahtele. See pole patt, sest ta loobub omaenda eesmärgist
mis on määratud juhtkonna poolt. Vastutus võib olla: · nominaalne (täpselt ette nähtud), · reaalne (administratiivne, juriidiline, majanduslik), · psühholoogiline (vastutustunne). Tööülesannete ja sellega kaasneva vastutuse ebaselge määratlemine tekitab soovimatuid tagajärgi. Juht peab andma selgeid ja üheselt mõistetavaid töökorraldusi ning selgitama tööga seonduva vastutuse suurust. See aitab vältida vastutuse kattumisi ja tühimikke (Türk 2001). Organisatsioonis eristatakse järgmisi vastutuse vorme: 1) Üldine vastutus (general responsibility)- töötaja on vastutav ülesande täitmise eest teiste isikute kaudu, kes omakorda vastutavad oma tegevuse eest. 2) Konkreetne vastutus (operating responsibility) töötaja vastutab konkreetse ülesande täitmise eest. 3) Spetsiifiline vastutus ( specific responsibility)- töötaja vastutab spetsiifilise ja piiratud mahus tööülesande täitmise eest
lisaks ekraanil näidatavale kujutisele säilitada infot ka nn. tekstuuride kohta. Tekstuurideks nimetatakse 3D-graafikas nii-öelda mustreid, millega kaetakse suurema realismi saavutamiseks pindu. Tekstuuri näiteks võiks tuua fragmenti telliskiviseina kujutisest, millega 3D- graafikakontroller katab iseseisvalt programmi poolt raamina etteantud maja seinad ja salvestab tulemusena saadud pildi videomällu (kaadripuhvrisse). Loomulikult peab ta seejuures arvestama perspektiivi, kaugusi, kattumisi jne. Seni hoiti tekstuure koos kujutise ja infoga kauguste kohta (z-puhver) videokaardi mälus, mille suurendamine on aga kulukas. Seetõttu võiks tekstuure hoida arvuti põhimälus, kust siis 3D-kontroller neid lugeda saaks. Seni oli takistuseks PCI liiga väike läbilaskevõime, mis praegu levinud 33 MHz taktsageduse juures on maksimaalselt 133 MB/s ja sedagi tuleb jagada veel teiste PCI seadmetega (näit. kõvakettaga).
Kattuv vastutus esineb siis, kui ühe ja sama tegevuse ja ülesande täitmise eest vastutab mitu inimest. Vastutuse kattuvus tekitab segadust ülesande täitjate vahel ning pingeid töösuhetes ja põhjustab konflikte. Vastutuse tühimikud kaasnevad olukorraga, mil mingite tööülesannete täitmist ja vastutust selle eest ei ole määratud ühelegi töötajale. Ebaadekvaatne tööülesannete jagamine tekitab vastutuse kattumisi ka niisugustes olukordades, mil mingite tööülesannete põhitäitjaks ja lõpuleviijaks on erinevad isikud. Tööülesannete ja vastutuse ebaselge määratlemine tekitab järgmisi ebasoovitavaid tagajärgi: · üks töötaja täidab ülesande, teine aga ignoreerib selle täitmist; · mõlemad töötajad osalevad ülesande täitmisel, dubleerides teineteise tegevust ja jõupingutusi; · kumbki töötaja ei tööülesannet ja ootab, et seda teeb teine;
Siia kuuluvad formaalsed piirangud (seadused); informaalsed piirangud (käitumisnormid, tavad); piirangute järgimist tagav sunnimehhanism. Nüüdisaegse majandusteooria järgi erinevad institutsioonid organisatsioonidest selle poolest, et nad on raamistikuks, milles viimased toimivad. Seejuures ei ole see eristumine sugugi mitte absoluutne ning esineb olulisi kattumisi. Nii näiteks võib riigi keskpanka käsitleda insti- tutsioonina selles mõttes, et oma tegevusega reguleerib ta kommertspankade käitumist turul, seab teatud nõudeid, täidab kontrollfunktsiooni ning kujundab sellega olulisel määral mängu- reeglid nende tegevuseks. Samas on aga keskpangal ka organisatsiooni tunnused. Tema tegevus peab toimuma seaduste raames, vastama teatud (majandus)poliitilistele eesmärkidele, mis for-
mõistesüsteeme ei puuduta, kuid võib mõjutada suhtumist terminite vormi valikusse, nt ei peeta praegu sobivaks selliseid varem tavalisi vorme nagu tagasikargamise vägi (pro elastsus) või arst-pediaater (pro lastearst. Mõisted moodustavad hierarhilise süsteemi Objektiivsel reaalsusel on klassikalise arusaama järgi hierarhiline struktuur, mida peegeldab mõistesüsteemi struktuur: kogu eriala kattev hierarhia. Ka erialad on vastavate mõistehierarhiate abil selgelt piiritletud ja kattumisi naaberaladega pole ette nähtud. Termini- süsteem moodustab mõistesüsteemiga samakujulise hierarhia, kus igale mõistele vastab eelistatavalt täpselt üks termin ja mõisteseostele vastavad tähendusseosed sõnade vahel. Nagu öeldud, on paljudel erialadel keeruline juba mõistete piirit- lemine. Kui see õnnestub ära teha, siis järgmine raskus seisneb jaotusaluste leidmises hierarhiate moodustamiseks: kas näiteks reisi-
kallale”, “Mu kodu on Roslagen Rootsimaa rand”, “Tango Notturno”, “Karjapoiss on kuningas” jt (Ojakäär 2000: 287). 88 Džässmuusikat viljelenud muusikute üldarv oli kindlasti märgatavalt suurem, sest ainuüksi eeltoodud fotodel on 28 muusikut, kelle isikut pole õnnestunud tuvastada, samuti pole mitme orkestri kohta peale nime midagi täpsemat teada. Siinjuures peab muidugi arvestama, et võib esineda isikkoosseisude kattumisi ja mõnigi kord ei pruugi me osata nime ja nägu kokku viia. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et siia loetelusse pääsesid siiski vaid professionaalid või oma tasemelt sinna lähedale küündinud muusikud. Nn tagamaa, mille hulka tuleks lugeda nii oma lõbuks mängivad ja püsivast muusikutööst mittehuvitatud pillimehed kui ka algajad noored muusikud, loetelus ei kajastu. Viimaseid ehk algajaid ei tohiks samas kuidagi alahinnata, sest nagu
annaabi.ee 
