esemete värvumine. Antud laboratoorne töö keskendub ühe mehaanilise teguri, hõõrdumise, mõjule värvuse püsivusel. Antud laboratoorses töös uuritakse materjali värvuse hõõrdepüsivust hõõrudes uuritavat materjali vastu valget testriiet. Peale katsetamist toimub materjali värvuse muutuse hindamine hall-valge etalonskaala järgi ning värvuskoordinaatide mõõtmisel kolorimeetriga. 2. Töö käik 2.1. Töö vahendid 1. Katsetatav materjal 2. Valge testriie 3. Käärid 4. Hõõrdeseade 5. Hall-valge etalonskaala ja hall etalonskaala 2.2. Tegevuskava 1. Lõigata uuritavast kangast välja kaks katsekeha mõõtmetega 150x120 mm 2. Võtta valge testriide karbist kaks katsekeha. 3. Teostada proovi ja testriide värvuse mõõtmine kolorimeetriga. 3. Kuiva hõõrde puhul: Kuiv testriide proov kinnitada hõõrdeseadme „sõrme“ külge ja kinnitada klambriga.
135 136 135.7 5875 2454.8 2393.3 136 245.5 245 245.3 298.6 410.5 727.4 245.5 104 Ekstruuder polüstüroo 104.1 103.7 69.4 55.1 1259.5 103.1 10.6 10 10.5 76.2 104.4 729.9 10.8 70.3 70 70.1 801.2 1377.8 581.5 69.9 43.3 43.8 43.7 189.56 1563.1 121.3 44 19.5 21 20.3 294 291.1 1010 20.5 Column K Katsetatav Proovikeha mass (g) Ruumaala Tihedus Poorsus % materjal Õhus Vees cm^3 kg/m^3 93.7 58.4 35.3 2654 1.0% 103.02 64 39 2642 1.4% 71.31 44.4 26.9 2651 1.1% 63.8 39
Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Liiv - purdsete, mis koosneb mineraalide osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva põhi koostisosad on kvarts. Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumist lükatakse silindrilt kuhi maha ja kaalutakse kaalul. Puistetihedus arvutatakse valemiga nr. 1. 4.2 Liiva terade tiheduse määramine
Lastakse 2 minutit settida. Liiv jääb põhja, savi jääb vette hõljuma. Sogane vesi valatakse sifoontoruga liivalt ära. Seejärel uus vesi peale, segatakse. Lastakse 2 minutit settida, seejärel valatakse vesi pealt ära. Protsessi korratakse seni kuni vesi on läbipaistev. Kuivatatakse liiv püsiva kaaluni G2[g]. Leiatakse savi sisaldus liivas valemiga (%) Liiv on betooni jaoks sobiv siis, kui savisisaldus ei ületa 5%. 5. Liiva terastikulise koostise määramine Katsetatav täitematerjal kuivatatakse püsiva massini temperatuuril 105±5ºC. Kaalutakse 1 kg liiva ja sõelutakse läbi standardsõelte komplekti. Sõelad võivad olla Ø 5,0-2,5-1,2-0,6-0,3-0,15 mm (Saksa DIN või GOST sõelad) Ø 4,0-2,0-1,0-0,5-0,25-0,125 mm (EURO sõelad) Sõelumisel liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele ehk liiv fraktsioneeritakse. Ühele sõelale jäänud liiva kogust nim. sõeljäägiks. Sõeljäägid kaalutakse ükshaaval ja arvutatakse järgmised näitajad:
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume
U R (2) I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. TOITEALLIKAS Katsetatav traat I D F U Liugkontakt VOLTMEETER Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, Siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U
U 2 I ) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. TOITEALLIKAS Katsetatav traat I D F U VOLTMEETER Liugkontakt Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, Siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U (3) R
1. Töö eesmärk Tutvuda erinevate isolaatoritega. Isolaatori omadusega, mõõtmetega, katsetamisviisidega tööstusliku sagedusega pingel ning võrrelda ettenähtud nõuetega. 2. Põhimõtteskeem Joonis 1. Isolaatorite katsetamise seadme põhimõtteskeem üksikute isolaatorite katsetamisel, PR pingeregulaator, T 100 kV trafo, Rk kaitsetakisti, U1 voltmeeter kõrgepinge mõõtmiseks, O katsetatav objekt (isolaator). 3. Katsetatud isolaatorite joonised Joonis 2. Liini rippisolaator. Lahendustee märgitud paksu joonega. Mõõdetud lahendustee 21cm. 3 Joonis 3. Läbiviikisolaator . Mõõdetud lahendustee katses kastuatud isolaatori puhul 15cm. toimus kõige
185,5 312 44 102,5 141,5 19,5 26 Klaasvill 101,5 101,7 140,5 141 21 20,3 294 291,1 1010 101 141 20,5 Tabel 5-2 Ebakorrapärase keha ruumala ja massi määramine Proovikeha mass Katsetatav Ruumaala Tihedus Poorsus Prk nr (g) materjal % Õhus Vees cm^3 kg/m^3 1 93,7 58,4 35,3 2654 1,0% 2 103,02 64 39 2642 1,4% 3 71,31 44,4 26,9 2651 1,1%
Seejärel määrati kipsitaigna normaalkonsistents. Kipsitaigna normaalkonsistents on mingi kindel hulk vett, mida konkreetne kips vajab, et saada kindla konsistentsiga segu. Kipsi omadused sõltuvad lisatava vee hulgast, sellepärast kasutaksegi mõistet normaalkonsistents, mida määratakse Suttardi viskosimeetriga. Erineva veehulgaga saab erinevad tulemused. Mida rohkem lisatakse vett, seda väiksem on saadava tehiskivi tugevus. Tugevust suurendatakse vee väljakuivatamisega. Katsetatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 50% algsest kipsi massist ehk 150 g, siis tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 106 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents saadi 55% ehk 165g g vett, mis tekitas koogi 180 mm, mis on väga hea tulemus. Kolmandana määrati kipsitaigna tardumisaegasid. Tardumisaega mõjutab samuti kipsi jahvatuspeenus ja vee kogus. Katsetatav kips hakkas tarduma 20 minuti pärast alates taigna kokkusegamisest
EAUI 31 Artjom Fjodorov 177465 Tanel Tuisk Tallinn 2018 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse, terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi. 2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed. Sõelatud liiv puistati 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10cm kõrguselt, ülehulk eemaldati. Täidetud nõu kaalutati. Täpsema puistetiheduse näitaja saamiseks katset kordati uue liiva hulgaga.
24 15 25 15,63 24 15 5. Järeldus Antud katses kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 51% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,6 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 16,5 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 18 minuti ja 48 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel (50oC), oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevus olid suuremad (5,74 N/mm2, 15,63 N/mm2) kui selle katsekeha omad, mis kivistus toatemperatuuril (2,79 N/mm2, 3,86 N/mm2). Sellest järeldub, et mida kõrgemal
LIIVA KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata liiva puistetihedust ning liiva terade tihedust. Samuti määrata liiva niiskusesisaldus ja terastikuline koostis 2. Katses kasutatud materjalid Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt
Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 Puistetiheduse määramiseks puistatakse killustik 10cm kõrguselt 10l anumasse ning kaalutakse. Katsetulemused kantakse valemisse nr.1. Katset kooratakse kaks korda, vajaduse korral ka kolmandat korda. 4.2 Näivtiheduse määramisel kaalutakse katsetatav killustiku hulk õhus. Kaalutakse ka katsenõu mass koos veega ja katsenõu mass koos vee ja killustikuga. Saadut tulemused kantakse valemisse nr.2. 4.3 Killustiku veeimavuse määramiseks kaalutakse täitematerjal õhus ning see järel 7 päeva jooksul pindküllastunud täitematerjali mass õhus, peale mida arvutatakse otsitav suurus valemiga nr.3. 4.4 Killustiku tühiklikkuse määramisel kasutatakse eelnevalt välja arvutatud puistetihedust ja näivtihedust
7 põhi 5,6 2,9 100 5.5 Läbind Li %-des sõelal i. Li = 100 - Ai [%] Tabel nr 5. Läbind Li %-des sõelal i. Sõela ava[mm] Li [%] 4 99,7 2 93,7 1 70,4 0,5 37,8 0,25 11,5 0,125 2,9 Graafik liiva sõelekõvera kohta on toodu lisa 1. 5.6 Huumusesisalduse määramine Tabel nr 5. Huumuse sisalduse määramine Katse Katsetatav materjal Katseproovi värv 24 Betooniks kõlblik / nr. h möödudes mittekõlblik 1 Liiv (puhas) Heledam etanoolist Kõlblik 2 Liiv (+ lehed, muld, ookkad Tumedam etanoolist Mittekõlblik Liiv katses nr. 1 on betooni valmistamiseks kõlblik. 6. Järeldus Katsetatud liiva keskmine puistetihedus tuli 1563 kg/m3 puistetihedus ei ole normitud. Samas,
8-16 41,6 400 10,4 Selle tabeli andmete järgi on muljumiskindluse näitaja Dp 1200. 6. Järeldused Katsetatud killustiku muljumiskindluse näitaja on 1200 (muljumiskindlus 10,4%). Plaatjaid ja nõeljaid terasid oli kogu massist 7,3%, kuna plaatjate ja nõeljate terade hulga järgi hinnatakse killustiku sobivust, ning lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%, siis katsetatav killustik on raskebetooni jaoks sobilik. Killustiku tühiklikkus on 48,7%, killustiku terade tiheduseks 2590,6 kg/m3. Killustiku veeimavus on 1% killustiku massist. 7. Küsimused 1. Killustiku valimisel betooniks tuleks vaadata, et kõikide killustiku omaduste tase oleks kõrge. Eelkõige on vajalik valida sobiva terasuurusega killustik, sest oluline on terad betoonis pakkida võimalikult tihedalt, kuid vähima tsemendi ja vee kuluga. Mida tugevam on killustik,
6 0,125 25,2 12,6 96 4 7 PÕHI 8 4 100 0 - Tabel 5. Terastikuline koostis Graafik 1 RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava liiva piirid ning meie saadud liiva terastikuline koostis. 4.4.5 Huumussisalduse määramine Katse nr Katsetatav materjal Katseproovi värvus 24h möödudes1 1 Liiv Etalonist heledam 2 Liiv + okkad + muld Etalonist tumedam Tabel 6. Huumuse sisalduse määramine Liiv on betonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest, seega on 1.
Kaalumis- ja tõstmisnõud Materjali kirjeldus Killustiku saadakse looduslike kivimaterjalide purustamise ja peenestamise teel. Killustik on raskebetooni täitematerjal, mida segatakse tsementtaignaga betooni valmistamisel. Terasuurus varieerub 5…70mm vahel. Tsemendi, vee ja täitematerjali segamisel kattuvad täitematerjali terad tsementtaigna kilega, mistõttu terad omavahel kokku ei puutu (Otsman). Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. Katsetatav killustik kuivatatakse püsiva massini temperatuuril 105-110C. Töö käik Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks võetakse anumat, mille suurus sõltub killustiku terade suurusest. Antud töös kasutati anumat mahuga 10liitrit. . Materjali puistatakse anumasse kuhjaga, tasandakse ja kaalutakse. Killustiku puistetiheduse arvutakse valemiga (1). m1−m ρOpK = (1)
Mida pehmem on proovikeha, seda sügavamale tungib otsik ja seda suurem on jälg. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodiga käsutatakse vastavat hüdraulise või mehhaanilise pressi (joon. 1.13.), mille abil surutakse uuritava materjali pinda karastatud teraskuul. Kuuli läbimõõt D on 10;5;2,5;2 või l mm, jõud F on 9,8...29430 N ehk 1.... 3000 kgf Joonis 1.13. Mehaaniline Brinelli press Joonisel on kujutatud mehaaniline press. Katsetatav proovikeha või detail asetatakse töölauale l, tõstetakse käsiratta 10 pööramisega üles ning surutakse vastu otsikus asuvat kuuli 2. Nii antakse kuulile eelkoormus 100 kgf. Kui käivitatakse elektrimootor vabastab vastav ekstsentrik 7kangisüsteemi. Vihid 8 langevad alla ning survejõud (lõppkoormus F) antakse kangide süsteemi 5- 4 kaudu edasi kuulile 2. Lõppkoormuse hoideaeg on kõvematel metallidel 8-10, pehmetel 30-60 sekundit
1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1.
o kuivatatud püsiva massini 105˚C juures; o õhukuivasid; o vees immutatuid. Peale proovikehade survetugevuse määramist määrati veel nimetatud proovikehade f S ,W veesisaldus ja joonistati graafiliselt välja sõltuvus - W. Saadud survetugevused redutseeriti pärast 12%-lisele veesisaldusele. Selleks kasutati eelnevalt välja toodud valemeid. Katsetulemused on esitatud graafikul 1. Katsetatav puidu liik: MÄND Tabel 1. Niiskussisalduse määramine Proovikeha mass, [g] Niiskuse Keskmine Prk nr. Puidu olek enne peale sisaldus, niiskuse kuivatamist kuivatamist [%] sisaldus 4 5,6 5,2 7,70
46 25 15.63 56.4 47.4 28 17.50 3 28 17.50 6. JÄRELDUSED Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramisel kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 52% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,4 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 29 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 3 minuti ja 40 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel 60oC, oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevuse näitajad olid suuremad – 6,02 MPa ja 16,46 MPa, kui teise katsekeha omad, mis kivistus toatemperatuuril – 4,69 MPa ja 12,19 MPa. Sellest järeldub, et kips muutus
Sõel avaga 4,0 mm L4,0=100-2=98% Sõel avaga 2,0 mm L2,0=100-8=92% Sõel avaga 1,0 mm L1,0=100-30=70% Sõel avaga 0,5 mm L0,5=100-62=38% Sõel avaga 0,25 mm L0,25=100-89=11% Sõel avaga 0,125 mm L0,125=100-98=2% d) Liiva peensusmoodul FM=(2+8+30+62+89+98)/100=2,89~3 8.3 Huumusesisalduse määramine Tabel 8.3.1 Huumusesisaldus liivas Katse Katsetatav materjal Katseproovi värv 24h Betooniks kõlblik / nr. möödudes mittekõlblik 1 Liiv (puhas) Heledam etanoolist Kõlblik 2 Liiv + lehed, muld, okkad Tumedam etanoolist Mittekõlblik 7 Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest, seega on
grru"" hulka. Selleks kasutatakse veevajadust viihendavaid lisandeid. sellisteks lisanditena kasutatakse naiteks 0,1-0,3yo lubjataignat, liimilahust v6i muid spetsiaalseid lisandeid. Kolmandana miiiirati kipsitaigna tardumisaegasid. Katsetatav kips hakkas tarduma, ehk n6el vajus noela kukutamisel taignasse 37 mm siigavusele (algne 40 mm, ehk n6el vajus taignast tiiiesti lSbi; kivistumisel ndel vajus vabal kukku#sel jarjest viihem), kui taigna kokkusegamisest oli m66dunud 15 minutit ja 32 sekundit.
53. Mis on varingu kaldenurk? Kuidas seondub meretranspordiga? Varingu kaldenurgaks nimetatakse rõhttasandi ja puistlasti koonuse külgpinna vahelist nurka. See seloomustab tahkete puistlastide soodumust nihkuda. 54. Kuidas leida varingu kaldenurka laevatingimustes? Laeva tingimustes kasutatakse varingu kaldenurka leidmiseks rõhtsat vibratsioonivaba lauda, kartongi või paksemat paberilehte, (millele valatakse katsetatav materjal), malli ja kolmeliitrise mahuga koonilist nõud. Võetakse umbes 10 liitri jagu lasti, mis jagatakse kolme võrdse suurusega hunnikusse. Nõu täidetakse katsetatava ainega ja valatakse ettevaatlikult 2 liitrit lauale asetatud paberile nii, et moodustuks koonus. Ülejäänu valatakse mõne millimeetri kõrguselt algkoonuse tipule, liigutades nõud ümber koonuse tipu sel viisil, et ainekoonus tuleks sümmeetriline
kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: UR I (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. TOITEALLIKAS Katsetatav traat I D F U Liugkontakt VOLTMEETER 19 Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta
märkus postikulu katmise kohta. Kupongile palutakse kirjutada arvamus reklaamitava toote kohta, kavatsus osta või mitte ning mõned andmed kupongi tagastaja kohta. Pool ajalehe trükiarvust võidakse üllitada teistsuguse reklaamisõnumiga. Lugejate poolt kogu trükiarvust tagastatud kupongide hulk ja neile kantud arvamused võivad hinnata ühe või teise sõnumi eelistust. 4. Fooliokausta test Selle meetodi korral läheb intervjueerija tarbija juurde koju kaustaga, kus on nii katsetatav kui ka muud reklaamid. Inimesel palutakse need läbi vaadata ning vastata küsimustele (mis jäi meelde, mis oli huvitav). Nii saab mõõta reklaami võimet tähelepanu köita ning mõningal määral ka motiive ja hoiakuid. See võte on 23 mõeldud üksnes trükireklaami kontrolliks, kusjuures harilikut testitakse sõnumi lõplikku või peaaegu lõpetatud variant. 5
annaabi.ee 
