Järgnevalt lisasin uuritavale ainele boraatpuhvrit (pH=8,4), esialgu väiksema koguse. · Järgnevalt segasin gradueeritud katseklaasi segu 5 minuti vältel, et ensüüm lahustuks. Selgelt lahust seejuures ei tekkinud, sest uurisin tehnilist ensüümipreparaati, mis lisaks ensüümivalkudele sisaldab ka muid valke ja täiteaineid. · Hiljem viisin katseklaasis oleva lahuse sobiva mahuni, milleks oli 5 mL ja lisasin katseklaasile korgi ja loksutasin seda, et ensüümi kontsentratsioon lahuses ühtlustuks. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine · Võtsin 50 mL lahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin pipetiga 25 ml 2%-list kaseiini lahust, mille pH oli reguleeritud ensüümile sobivale väärtusele. Asetasin katseklaasile korgi ja asetasin eelnevalt soojendama pandud vesitermostaati 30°C juurde 10ks minutiks soojenema.
Cu(II) ioonidega triloon B kompleksi taastekke. Töö käik · Ensüümist valmistati 10ml 20x lahjendusega ensüümi lahust gradueeritud katseklaasi. (0,5ml ensüümi + 9,5ml atsetaat puhvrit). Katseklaasi sisu segati 5min vältel ettevaatlikult. · Võeti 50ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteeriti 25ml substraati, milleks on 7% sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH = 4,8. Katseklaasile pannakse kork ning asteatakse 10 minutiks vesitermostaati 30±1C juurde. · Võeti kolm 250ml koonilist kolbi, kuhu pipeteeriti 10ml komplekslahust. · Kui substraat saavutas termostaadis õige temperatuuri lisatakse 0,5ml uuritavat töölahust, loksutatakse läbi ja pipeteeritakse kiiresti 0,5ml töölahust ühte komplekslahusega kolbi ning käivitatakse stopper.
suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Töö käik Tegin oma vedela invertaasi preparaadist 40 kordse lahjenduse. 10 ml lahuse kohta 0,25ml invertaasi. Kasutasin automaatpipetti 250 mõõduga, millega viisin mõõdetud invertaasi gradueeritud katseklaasi ja lisasin 10ml märgini puhverlahust. Loksutasin ühtlase konsentratsiooni saamiseks. Lisasin 50ml-sse katseklaasi 25 ml substraati, milleks on 7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH väärtusega 4,8. Katseklaasile panin peale korgi ning asetasin vesitermostaati 30 juurde soojenema. Panin valmis kolm 250ml koonilist kolbi, igaühesse lisasin pipetiga 10 ml komplekslahust. Substraadi soojenemisel 30-ni lisasin sellele 1 ml uuritavat invertaasi töölahust. Lahuse loksutasin läbi ja pipeteerisin kiiresti 1ml lahust ühte kolbidest(0-proov). Substraadi panin tagasi vesitermostaati. 10 minutit hiljem peale ensüümireaktsiooni algust lisasin 1 ml lahust teise kolbi (I-proov).
Uurisin vedelat preparaati, seega lisasin 0,25 ml vedelat preparaati pipetiga gradueeritud katseklaasi, millele lisasin atsetaatpuhvrit (pH=4,8) kuni lahuse maht oli 10 ml. Seega teostasin 40 x lahjenduse. Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin lahust kontsentratsiooni ühtlustamiseks. 2. Võtsin 50 ml mahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml substraati, milleks oli 7% sahharoosi lahus atsetaatpuhvris(pH=4,8). Katseklaasile panin korgi peale ning asetasin 10 minutiks vesitermostaati 30±1C° juurde. 3. Võtsin kolm 250 ml koonilist kolbi, kuhu pipeteerisin 10 ml komplekslahust, milleks oli Cu(II)-triloon B kompleks. 4. Kui substraat saavutas termostaadis vastava temperatuuri, lisasin 1 ml uuritavat töölahust, loksutasin läbi ja võtsin lahusest 0-proovi ehk pipeteerisin samast lahusest koonilisse kolbi 1 ml töölahust ja käivitasin stopperi. 5
3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll Töö käik 1. Kasutades analüütilist kaalu, kaaluda ära 9,5 mg tahket invertaasi väiksesse keeduklaasi. 2. Kanda üle invertaasi gradueeritud katseklaasi ja panna katseklaasi 2,4 ml atsetaatpuhvri lahust. 3. Klaaspulga abil läbi segada lahus kuni tekib ühtlane hägusus ja suspensioon (tükid võivad sees olla). 4. Gradueeritud katseklaasile panna kork peale ja ettevaatlikult läbi loksutada katseklaasi sisu. Ensüümi ja puhvri vaheline seos tahke invertaasi puhul on 1 mg tahket invertaasi ja 4 ml puhverlahust. Ma võtsin 9,5 mg tahket invertaasi ja 2,4 ml puhvrit. m(tahke invertaas) = 9,5 mg V(puhverlahus) = 2,4 ml 2. Ensüümireaktsiooni läbiviimine Vajalikud töövahendid - 50 ml katseklaas kuhu pipeteeritakse sahharoosi lahus ja kuhu pannakse ensüümi preparaat.
on 4 mg 1 ml puhvri kohta, seega pean 5 ml lahuse jaoks kaaluma 20 mg ehk 0,0200 g esperaasi analüütilisel kaalul. Seejärel lisan väikese koguse puhverlahust ja segan klaaspulgaga, kuni ensüüm on lahustunud (kuna preparaat sisaldab ka täietainet, mis ei lahustu, siis selget lahust ei teki). Viin mahu 5 ml-ni ja loksutan lahuse läbi, et kontsentratsioon ühtlustuks. Võtan 50 ml-se katseklaasi ja pipeteerin sinna 25 ml 2%-list kaseiini lahust. Panen katseklaasile korgi peale ning asetan termostaati 30oC umbes 5-10 minutiks. Kuni substraat soojeneb, võtan 4 kuiva 20 ml katseklaasi ja nummerdan. Pipeteerin igaühte neist 3 ml 5%-list TKÄ lahust. Pärast kaseiini soojenemist alustan ensüümireaktsiooni. Pipeteerin kaseiinile 1 ml esperaasilahust, loksutan kergelt ja võtan võimalikult kiiresti 3 ml reaktsioonisegu, mis on 0-prooviks, ja viin esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi. Loksutan läbi ja jätan sademe settima. Kaseiini asetan tagasi
otsustasin selle kaalutis edasi töötada. Uue kaalu korral oli vaja võtta puhverlahust (boraatpuhver, pH=8,4) 6 ml. Paraku valasin seda graduleeritud katseklaasi liiga palju ning sain 10 ml lahust. Järjekordsel konsulteerimisel õppejõuga otsustasin jätkata väiksema kontsentratsiooniga lahusega. Kontsentratsioon pidi olema 2 mg/ml, minu katses oli 1,2 mg/ml. Edasi tehakse ettevalmistusi ensüümireaktsiooniks. 50 ml katseklaasi pipeteeritakse 25 ml 2%-list kaseiini lahust (substraat). Katseklaasile pannakse peale kork ning asetatakse see vesitermostaati 510 minutiks soojenema. Samal ajal võetakse 4 kuiva katseklaasi, nummerdatakse need ning pipeteeritakse igaühte 3 ml 5%-list TKÄ lahust. Kui kaseiini lahus on soojenenud, alustatakse ensüümireaktsiooni kaseiini hüdrolüüsi. Kaseiinile pipeteeritakse juurde 1 ml valmistatud alkalaasi töölahust. Reaktsioonisegu loksutatakse läbi. Fikseeritakse reaktsiooni alguse kellaaeg.
veega reageerimiseks. Lahus ei muuda ka värvi, sest ei teki aluseliste või happeliste omadustega ühendit, mis lisades fenoolftaleiinile muudaks värvust. Reaktsioonivõrrandid: Katse 3. Happe reageerimine metallidega Katsevahendid: 2 kuiva katseklaasi, vesinikkloriidhappe lahus, tikud, pird, Zn graanulid. Katse kirjeldus: Panime katseklaasi mõned tükid tsinki ja lisasime nendele 2cm³ vesinikkloriidhapet. Algab reaktsioon tsingi ja vesinikkloriidhappe vahel. Keeasime katseklaasile, milles toimub reaktsioon tagurpidi peale teise kuiva katseklaasi ja kogume veidi aega eralduvat gaasi. Seejärel süütame pirru ja asetame katseklaasi suudme juurde. Kirjeldame toimunut. Kirjutame reaktsioonivõrrandid. Katse tulemus: Toimub väike plahvatus. Analüüs: Tsingi reageerimisel vesinikkloriidhappega eraldub vesinik, mis on kergesti süttiv gaas ja seega toimubki väike plahvatus. Reaktsiooni võrrandid: Katse 4. Aluse reageerimine oksiidiga
Uue kaalu korral oli vaja võtta puhverlahust (boraatpuhver, pH=8,4) 6 ml. Paraku valasin seda graduleeritud katseklaasi liiga palju ning sain 10 ml lahust. Järjekordsel konsulteerimisel õppejõuga otsustasin jätkata väiksema kontsentratsiooniga lahusega. Kontsentratsioon pidi olema 2 mg/ml, minu katses oli 1,2 mg/ml. Edasi tehakse ettevalmistusi ensüümireaktsiooniks. 50 ml katseklaasi pipeteeritakse 25 ml 2%-list kaseiini lahust (substraat). Katseklaasile pannakse peale kork ning asetatakse see vesitermostaati 5-10 minutiks soojenema. Samal ajal võetakse 4 kuiva katseklaasi, nummerdatakse need ning pipeteeritakse igaühte 3 ml 5%-list TKÄ lahust. Kui kaseiini lahus on soojenenud, alustatakse ensüümireaktsiooni – kaseiini hüdrolüüsi. Kaseiinile pipeteeritakse juurde 1 ml valmistatud alkalaasi töölahust. Reaktsioonisegu loksutatakse läbi. Fikseeritakse reaktsiooni alguse kellaaeg.
tahket invertaasi ja viin mahu 5 ml-ni. Lahjenduseks kasutan atsetaatpuhvrit (pH=4,8). Segan gradueeritud katseklaasi sisu klaaspulgaga, kuni tahke aine on enam-vähem ära lahustunud. Selget lahust siin ei teki, kuna ensüümpreparaat sisaldab lisaks ensüümivalgule ka muid valke ja täiteaineid. Seejärel võtan 50 ml mahuga katseklaas ja pipeteerin sinna 25 ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris (pH=4,8). Panen katseklaasile korgi peale ning asetan selle 10 minutiks vesitermostaati 30o juurde soojenema. Võtan kolm koonilist kolbi, mahuga 250 ml. Pipeteerin sinna 10 ml komplekslahust (CuSO4 ja EDTA-Na Na2CO3 lahuses). Võtan termostaadis 10 minutit seisnud sahharoosi lahuse ja lisan sinna 1 ml invertaasilahust. Loksutan hoolikalt läbi ning võtan koheselt 1 ml proovi ja lisan selle ühte komplekslahuse kolbi. Ülejäänud sahharoosilahuse asetan tagasi termostaati seisma 10 minutiks.
Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine. Töölahuse maht on 10 ml ning vedela preparaadi maht on 1:40 ehk 10/40=0.25 ml. Mõõtsin selle automaatpipetiga katseklaasi ning lisasin atsetaatpuhvrit pH väärtusega 4.8. Sulgesin katseklaasi korgiga ning loksutasin. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine. · Võtsin 50 ml mahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml substraati, milleks on 7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH väärtusega 4.8.Panin katseklaasile kile peale ja asetasin umbes 5-10 minutiks vesitermostaati 30+-1 kraadi juurde soojenema. · Võtsin 3 koonilist kolbi (250ml) ja pipeteerisin neisse 10 ml komplekslahust. Viisin kolbidesse reaktsioonisegust kindlatel aegadel võetud proovid, et neis määrata taandavate suhkrute sisaldus. · Kui substraat oli termostaadis saavutanud vajaliku temperatuuri, lisasin sellele 0.5 ml
Panin invertaasi katseklaasi, lisasin 5 mL puhvri kogus. Segasin sisu 5 min klaaspulgaga kuni tekkis ühtlane suspensioon. Selget lahust ei tekkinud, sest ensüümpreparaat on tehniline ja sisaldab muid valke ja tähtaineid. Ensüümreaktsiooni(sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine · Võtsin 50 mL-st katseklaasi ja pipiteerisin 25 mL 7%-list sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH väärtusega 4,8(see on substraat). Panin korgi katseklaasile ja asetasin 10 minutiks vesitermostaati 30oC juurde soojenema. · Võtsin kolm 250mL-st kolbi ja pipeteerisin igaühe sisse 10 mL komplekslahust. Põhimõtteks on viia reaktsioonisegust kindlatel aegadel võetud proovid, et neis määrata taandavate suhrute sisaldust. Pärast 6 min soojendamist. kui substraat saavutas 30oC lisasin sellele 1 mL invertaasi töölahust, loksutasin seda. Kiiresti
6 Gonorröa haiguskolle keelel Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Gonorröa diagnoosimine algab suguelundite vaatlusest ja lümfisõlmede katsumisest, kuid ainuüksi väliste sümptomite järgi ei saa haigust diagnoosida. On vajalik võtta analüüsid tekitaja mikroskoopiliseks uurimiseks ja katseklaasile külvamiseks, et saaks määrata ka tundlikkust ravimitele. Materjali analüüsideks võetakse tavaliselt tampooniga emakakaela kanalist ja kusitist; mõnikord on vajalik ka uriini, eesnäärme sekreedi, pärasoole eritise ja silma- ning kurgukaape uurimine. Ravivõimalused Gonorröa raviks kasutatakse antibiootikume. Viimasega kaasneb aga probleem, mis saab alguse seksturismist, eriti just Kaug-Idas. Sealsed prostituudid kasutavad tihti antibiootikume, et end suguhaiguste eest kaitsta
Võib järeldada, et valk sisaldas tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on laialt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid see ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: · valasin katseklaasile 1 ml munavalgu lahust · lisasin mõne tilga CCl3COOH lahust · loksutasin hoolikalt Tulemused ja järeldused: Katse tulemusena tekkis valge sade, millest võib järeldada, et lahusest väljasadenenud denatureeritud valgu molekulmass oli üle 10 000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest
Keemistemperatuurina võetakse kolme katse keskmine temperatuur. Mida nimetatakse keemistemperatuuriks? Andmed: T1=54 C T2=62 C T3=65 C Keskmine: 54+62+65/3= 60,3 C Tegelik keemistemperatuur tetraklorometaanil on 77 C Abs viga 77-60,3= 9,7 Suhteline viga = 9,7/ 77 *100= 12,6% Alari Allika pedl-2 092126 Järeldus: Viga tuli sellest, et põleti leek oli vahepeal katseklaasile väga lähedal ning leek suur.Tänu sellele hakkas lahus kiiresti kondenseeruma.Järgmisetel katsetel proovisime hoida leegi madala ning tõstsime katseklaasi kõrgemale leegist, kuid siiski toimus kondenseerumine võrdlemisi madalal temperatuuril.Iga katsega läksime osavamaks reguleerides õige leegi suuruse ja katseklaasi kõrguse leegist.Võib-olla kui oleks katseid olnud rohkem, oleks meie vastus tulnud rohkem ligilähedasem.Kuid
annaabi.ee 
