Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (läbimõõduga 15mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites. Betooni survetugevuse kontrolliks valmistatakse 2 seeriat katsekehi (3x2 kuupi servapikkusega 100mm). Vormid täidetakse betooniseguga kahes kihis ning mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Segu vibreeritakse kuni täieliku tihenemiseni (õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht). Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga. Katsekuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistamist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kapis vee kohal tempetartuuril
4 39,92 mm -0,08mm 61,95 mm -0,22mm 5 40,15 mm -0,31mm 62,22 mm -0,49mm 39,84 mm 0,01 mm 61,73 mm -0,01mm 0,03% 0,02% 7. Järeldus Tutvusime nooniusega, nihiku ja kruviku kasutamise tööpõhimõttega. Töövahenditena kasutasime nihikut, kruvikut ja mõõdetavaid detaile/katsekehi. Mõõtsime antud viie katsekeha põhimõõdud. Põhimõõtude mõõtmiseks, mõõtsime katsekehi viiest erinevast kohast.Seejärel kandsime tulemused tabelisse ja arvutasime eseme keskmise mõõdu ja tema absoluutse vea.
kontsentraatori ja katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid: Tõmbeteim- on levinuim viis materjalide tugevus- ja plastsusnäitajate määramiseks. See on sobilik paljude konstruktsioonimaterjalide puhul, mille surve- ja tugevusnäitajad on sarnased.Materjalide põhilised tugevus ja plastsusnäitajad tõmbel määratajse katselisel teel mõjuva jõu ja pikenemise (deformatsiooni) või pinge ha suhtelise pikenemise kaudu. Kasutatakse kindla kujuga katsekehi. Löökpaindeteim- Ootanatu habras purunemine on üks ohtlikumaid konstruktsioonide või detailide purunemise viise. Katsetamine löökpaindel võib võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Katsetamine seisneb keskelt soonitud teimiku purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku purustamiseks. Soon toimib kui pingekontsentraator, mis lokaliseerib pinged ja soodustab prao tekkimist. Katse tulemused:Tõmbeteim
Pärast seda protsessi on kõvadus uuesti kõrgeks tõusnud (AlCu4Mg1 kõvadus on lõpuks uuesti 70HRB). Töö käigu kirjeldus: Duralumiiniumi kõvaduse määramine lähteolekus Määrata kuumutustemperatuur Seadistada ahi ja panna duralumiinium ahju Hoida ahjus 20 minutit Võtta duralumiinium kiiresti ahjust välja ja karastada vees Mõõta uuesti kõvadus Kunstlikult vanandada katsekehi keevas vees (100 kraadi) Võtta ükshaaval välja ette nähtud aegadel (0.5 min, 1 min, 3 min, jne) Pärast vanandamist määrata kõikide katsekehade kõvadus. Katsetulemused: Termotöötlemise Vanandamise Kõvadus HRB viis kestus keskmi min 1.
täidetakse betoonseguga kolmes erinevas etapis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga pinda 25 korda sorkides. Lõpuks tõstetakse vorm üles ja tõstetakse betoonsegust tulnud koonuse kõrvale. Seejärel mõõdetakse betoonsegu koonuse vajum. Koonuse vajumiks tuli 3 mm. 1 4.3 Betooni survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks valmistatakse kaks seeriat katsekehi. Vormid täidetakse betoonseguga kahes osas ja mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Tabelis 4.3 ja 4.4 on välja toodud katsetulemused. Survetugevust määratakse katsekehadel 28 päeva möödudes. Koormamise kiirus hoitakse vahemikus 0,6 2ºC N/mm² s. Kui keha puruneb, määratakse purustav jõud. Tabel 4.3 Survetugevus ahjus Survetugevus, N/mm²
seadme külge ning et masin saaks parema haarde katsekehast. Katsetati ka ülekattega kehi, kus kaks katsekeha riba pandi üksteiste peale umbes 5 cm pikkuse ulatuses. Tõmbetugevus leiti valemiga Valem 4.2. Fm R m= Valem 4.2 S0 kus, Fm maksimaaljõud [N]; S0 ristlõikepindala [mm2]; 4.3. Painutatavus Painutatavuse katsetamiseks hoiti katsekehi kolmes erinevas temperatuuritingimuses. Katsekehad olid toatemperatuuril (+20 °C), +5 °C ning -28 °C. Painutatavust määrati ümber toru keeramise meetodil, kus leitakse, kas tekivad praod või keha lõheneb, kui materjali ümber toru keerata. Katsetati ka ilma toruta pööramist, kus keha murti tagasi ning jälgiti pragude ja lõhede tekkimist. 5. Katsetulemused 5.1.Pinnamassi leidmine Katsekeha mõõtmed
100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum. Survetugevuse kontrolliks valmistati 2 seeriat katsekehi (3*2 kuupi servapikkusega 100 mm). Vormid täideti betoonseguga kahes kihis ning pärast mõlemat kihti tihendati vibrolaual. Vormid kaeti kaanega. Katsekuubikud vabastati 1 päeva möödudes laoris kaane all. 3 katsekeha kivistati edasi kapis vee kohal temperatuuril 20 +/- 2ºC (normaaltingimus) ja külmas keskkonnas temperatuuril -20 +/- 2ºC. Katsetusi teostati 28 päeva vanuselt. Eelnevalt lihviti survepind tasaseks, märgiti
Enne katsetamist tuleb veel katsekehad mõõta, kaaluda ning märkida survepinnad. Survele katsetamisel tuleb koormamise kiirus hoida stabiilsena vahemikus 0,6 ± 0,2 N/(mm2 ·s) kuni katsekeha purunemiseni ja märgitakse purustav jõud. Lähtuvalt purustavast jõust ja keha pindalast leitakse survetugevus Valem 4.3.1 abil. Survetugevuse arvutamisel tuleb kasutada paranduskoefitsienti 0,95 kuna üldiselt kasutatakse kuupe servapikkusega 150mm aga katses kasutati katsekehi mõõtmetega 100x100x100 mm. Survetugevuseks loetakse 3 katsekeha aritmeetilist keskmist. F Rs = 0.95 Valem 4.3.1 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN); S proovikeha ristlõikepind (cm2). 3 5. Katsete tulemused 5.1.Survetugevus Tabel 5
Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest, mis on omavahel veeauru toimel tihedalt ühendatud. 3. Katse metoodikad 3.1. Mõõtmete määramine 3.1.1. Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Katsekehadel võetakse 2 mõõdet täpsusega 0,5 mm järgmiste eeskirjade järgi: Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, siis võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja teine mõõde poolest laiusest. Kui katsekeha mõõtmed on suuremad kui 1,5 m, siis võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemus esitatakse aritmeetilise keskmisena. 3.1.2
tolerantsidest, survepingest 10% deformatisoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, joonlaud (täpsusega 0,1mm), kaal (täpsusega 2g) ning anum vee jaoks. 3. Töö käik 3.1 Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoitakse enne katse algust vähemalt 6 tundi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Katsed viiakse läbi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirjade järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad, kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest vastavalt joonisele 1. B. Kui katsekeha mõõtmed on suuremad, kui 1,5m, võetakse üks täiendav mõõde iga
100*100*100 mm. Segu tõstetakse vormidesse ning tihendatakse. Katsekehade lahtine pind tasandatakse. Katsekehade kivistumine toimub kolmes erinevas keskkonnas: 1) normaaltingimusel 20+/-2oC >95% Rh 2) kuivas keskkonnas 60+/-5oC 3) külmas keskkonnas -20+/-2oC 4) külmas keskkonnas -10+/-2oC 5) vees 6) õues 4 7) 20+/-2oC pöörleva õhuga Katsekehi katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks. Lähtuvalt purustavast jõust ja survepinnast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2. Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm (antud katses kuubid servapikkusega 100 mm, arvutusel kasutame paranduskoefitsienti 0,95). Survetugevuse arvutamiseks kasutatakse valemit 1. F RS = ∗k
Testimisperiood kestis 100 tundi. Tingimused püsisid muutumatuna kogu perioodi vältel. Kogutud andmed analüüsiti ning tänu praktiliste mõõtmiste metoodikale sai arvutada niiskuse vooluhulga G ja niiskuskindluse teguri µ. 4. Tulemused Katsekehi testiti kolme erineva välistemperatuuri (Te=- 20°C, Te=-15°C, Te=-10°C) korral, kui samal ajal sisetemperatuur oli kogu aeg Ti=+20°C. Sensorid salvestasid informatsiooni iga kahe minuti tagant, iga mõõtmine kestis 100 tundi. Aja jooksul kogunenud vesi katsekeha ülemises osas oli jäätunud. Katsekeha A Välistingimused Sisetingimused µ
täis tihendatakse ning seejärel lisatakse ülejäänud pool ja taaskordselt tihendatakse. Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes. 1.3.5. Betooni survetugevuse katseline kontroll. Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse. Pärast neid protseduure katsetatakse katsekehi survele. Koormamise kiirus tuleb hoida stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm 2. 1.4. Katseplaan Projekteeritakse 1 betoonisegu koostis. Betoonisegud valmistatakse kahe erineva tsemendiga: · Esimese betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEMI 42,5 N
mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine Et võrrelda survetugevuse sõltuvust niiskussisaldusest katsekehas, kaalutakse katsekehi, mida kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist. Tulemused on toodud punktis 4.5 tabelis 1.5 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Katse nr Katseproovi mass Mass sõelal [g] % [g] 1 50 3,24 6,48 2 50 3,60 7,20 Tabel 1.1 jahvatuspeensuse määramine
tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud materjalid Katses katsetati kahte erinevat vahtpolüstureentoodet: EPS 60 ja EPS 120. 3. Töökäik 3.1 Mõõtmete määramine 3.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Mõõtmistulemused estitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.1
katuste soojustamiseks, samuti väikemajade aluste külmakaitseks, keltsatõkkeks. [2] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B. Kui katsekeha pikkus on suurem kui 1,5 m võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemused esitatakse aritmeetilise keskmisena. 4.1
ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B. Kui katsekeha pikkus on suurem kui 1,5 m võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemused esitatakse aritmeetilise keskmisena. 4.1
3. Kasutatavad seadmed ja vahendid Nihik ja nurgik katsekehade mõõtmiseks Kaal täpsusega 0,1 g - katsekehade massi määramiseks; Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine toimub vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Katsed viiakse läbi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt
kus R,-survefugevus, f4f mm' P-purustatavj6ud, [kgfl Fs - survepindala, [rnrn'] k - tilemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremat tulemusest, tiipsusega 0,1 MPa. Katsetulemused niiidat akse punHis 5. 4. 4.5. Niiskussisalduse miiiiramine Et vdrrelda survetugevuse s6ltuwst niiskussisaldusest katsekehas kaalutakse katsekehi enne j a piirast kuivatamist. Niiskussisalduse muut avaldub siis kujul 7=ffit-ffi2 .l00,valem 3, mr kus ), - niiskussisalduse muut, [7o] m1 - katsekeha mass enne kuivatamist, [g] mz - katsekeha mass peale kuivatamist, [g] Tulemused niiidatakse punlois 5. 5. 5. Katsetulemused 5.1. Jahvatuspeensuse mflflramine
Suurim koormus, mida katsekeha vastu võtab, registreeritakse ja arvutatakse betooni survetugevus. KATSEKEHA: 1. Nõuded Katsekeha peab olema kuup, silinder või puursüdamik, mis vastab standardite EN 12350-1, EN 12390-1 ja EN 12390-2 või EN 12504-1 nõuetele. Kui katsekeha mõõtmed ei vasta standardi EN 12390-1 valitud mõõtmete tolerantsidele, võib seda katsetada vastavalt standardi EVS-EN 12390-3 lisas B esitatud protseduurile. Vigastatud ja nähtavalt halvasti tihendatud katsekehi ei tohiks katsetada. 2. Katsekehade kuju parandamine Katsekehad, mille mõõtmed või kuju ei vasta lubatust suuremate hälvete tõttu standardi EN 12390-1 nõuetele, tuleb välja praakida, nende kuju parandada või katsetada standardi EVS-EN 12390-3 lisa B kohaselt. Katsekehade kuju parandamiseks tuleb kasutada ühte standardi EVS-EN 12390-3 lisas A esitatud meetoditest. KATSE KÄIK: 1. Katsekeha ettevalmistamine ja katsemasinasse asetamine
12. Kas materjalides esinevate pragude tippudes sisepinged võimenduvad või sumbuvad? Kuidas see efekt sõltub prao pikkusest ja tipuraadiusest? prao tipus pinge kontsentreerub ehk võimendub, mida suurem on prao pikkus ja mida väiksem on tipuraadius (kõverusraadius), seda suurem on pinge prao tipus. a on prao pikkus 13. Olgu meil hulk mingi keraamilise materjali tükke (katsekehi). Selgitage, miks erinevate kehade purunemistugevused varieeruvad. Miks purunemistugevus üldiselt suureneb keha mõõtmete vähenedes? erinevates kehades on erineval hulgal defekte, pragusid. maksimaalne defekti suurus määrab lubatava pinge. Mida väiksem keha, seda vähem defekte on materjalis, seda suurem purunemistugevus. 14. Mis vahe on materjalide hapral ja sitkel purunemisel? Millised materjalid purunevad hapralt?
Puiduliik KP SP SP/KP Kuusk 340 650 1.91 14. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist. 15. Kuidas määratakse absoluutselt kuiva puidu tihedust? Kas absoluutselt kuiva puitu saab kasutada puittoodete valmistamisel? Absoluutselt kuiva puidu tihedus määratakse kaalutud katsekehi kuumutades termostaadis 103 +/- 2 °C juures kuni konstantse massini m o (tegelikult näidiste mass katse lõpul veidi kasvab, sest sel temperatuuril toimub juba puitaine mõningane oksüdatsioon. Konstantseks massiks loetakse katsekeha jaoks saadud massi minimaalne väärtus).Katsekehale määratakse stereomeetriliselt ruumala absoluutselt kuivas olekus Vo. Kuiva puidu kasutamisel kaasneb paisumine, seega ei ole otstarbekas seda kasutada. 16
annaabi.ee 
