Katoliiklus Mis on katoliiklus? Katoliiklus ehk katolitsism (eesti k `üleüldine') on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana Üks kolmest kristluse põhiharust õigeusu ja protestantismi kõrval Rooma Katoliku Kiriku õpetus Katoliikluse alused Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega Püha pärimus Kiriklik traditsioon Uustomism Mõju ühiskonnale Valdavaltnegatiivne Pidurdab teaduse arengut Sümboolika CRUCIFIX Üks olulisemaid sümboleid Asetatud altari kohale ALPHA & OMEGA
Kristlus Sander Meentalo Mis on kristlus? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund mille keskmeks on Jeesuse Kristuse elu ja õpetused Kristlusel on enim järgijaid maailmas Kristluse erinevad vormid Kristlus jaguneb paljudeks usutunnistusteks Neist tuntumad on : Katolitsism Õigeusk Protestantism Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt Judaismi usulahk Vanaks Testamendiks kutsutakse Juutide pühakirja Tanahi Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks 1054.a. lõhenes Katolitsismiks ja Õigeusuks. 16. saj. eraldusid Katoliku kirikust Protestantlikud usutunnistajad Piibel Kristlik Piibel koosneb kahest osast Uuest Testamendist kus keskendutakse Kristuse eluloole ja õpetusele Ning Vanast testamendist kus keskendutakse juudi rahva ajaloole
KRISTLUS Mis see on? Kristlus ehk ristiusk on maailma levinuim usk Jaguneb kolmeks põhisuunaks: katolitsism, õigeusk, protestantism ja paljudeks usutunnistusteks, millel on erinevusi õpetuses ja kultuses Tekkis meie ajaarvamise alguses Palestiina judaismi sektina Mida kristlased usuvad? Jeesus andis headele igavese elu Jeesus suri selleks, et lunastada inimeste patud Jumala andestusega saab andeks kõik patud Jeesus mõistab kohut surnute ja elavate üle Olulisimad pühad: jõulud, nelipühad, ülestõusmispüha Piibel
Ristiusu põhiharud Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks. Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus. Tsentraliseeritud ja
turusmi. 4. Uurida, millised keskonnaprobleemid Portugalis on. Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud,skeemid ja tabelid. PORTUGALI ISELOOMUSTUS Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 jaelab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon, kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel.Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% onjuudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro. Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugalipresident on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passus Koelju. Internetitippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA.Ajavöönd on +0 vaidsuvel on +1. Lissaboni väljak
Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli
katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absolutism prantsusmaal- valitsemisvorm, mille korral riigijuhil on piiramatu võim. Kõrgaeg Louis XIV ajal. ’’Riik, see olen mina’’. Majandus põhines merkantilismil.Püsisid seisuslikud esinduskogud. Inglise kodusõda-kuningavõim nõrgeneb. Tulemus- ümarpead võitsid, kuningas hukati, parlamendi võit. Lõppes 1649. Tekkis kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart- 1625-1649
antud õigused,ning nende kirikud hävitati.Hugenottidele kehtestati kõrged maksud,vallandati riigiametitest,nõuti neilt sõdurite majutamist ja ülalpidamist,mistõttu osa neist pööras katoliku usku.Lõuna-Prantsusmaal alustati taas mässu,kuid see suruti maha.Üle 200 000 hugenoti lahkus seejärel Inglismaale,Madalmaadesse ja Saksamaale,kus neid lahkelt vastu võeti. Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda
kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Hugenotid - From the 16th to the 18th century the name Huguenot was applied to a member of the Protestant reformed church in France. historically known as the French Calvinists. Metodism - Metodism või metodistlik liikumine on rühm ajalooliselt seotud kristlikke
Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, kiriku kõlbeline allakäik indulgentside müük, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. TAGAJÄRJED: ulatuslik usupuhastus Euroopas; kristluse lihtsustumine; rahvusluse tõus; emakeele areng; katoliku kiriku uuenemine; vastureformatsioon; kapitalismi tekke soodustamine. 5) Nantes`i edikt 13. aprillil 1598. aastal Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism. Oma veendumusi lubati kuulutada ka reformeeritud usutunnistuse pooldajatel. Pariis pidi jääma katoliiklikuks. 6) Anglikaani kirik, hugenotid, kalvinistid, luterlased, katoliiklased ANGLIKAANI KIRIK protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Rajajaks inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. HUGENOTID Prantsusmaa kalvinistid 16.-18. sajandil KALVINISTID protestantliku usuvooli esindajad, mis rajati 1536
sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religiooseid arusaamu (nt: neitsistsünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja
Keskajal- tänapäevani levis suuliselt, tekst ja sõnum olid kõige tähtsamad, ladinakeelsed, proosavormis, a capella, ühehäälne, esitavad mehed, vaimuliku sisuga. Guido Oli keskaja tähtsaim muusikateoreetik, mõtles välja tänapäevase süsteemi, kus helikõrgusi tähendavad nii jooned kui vahed, võttis kasutusele silpnimed (JO-LE-MI) Arezzost - Oli linn kus oli Guido pärit ja selle järgi kutsuti teda. Katoliiklus e. katolitsism on kristluse levinum usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana, üks kolmest kristluse põhiharust. Nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kitara See oli Vana-Kreekas levinud näppekeelpill, mis 7.saj eKr arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed Liturgia On religioosne kombetalitlus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) jõu(dude)ga, kindla korra järgi peetav jumalateenistus
Hirv Fourth level Hunt Fifth level Rebane Metssiga Linnud paiga- ja rändlinnud Kalad Tursk Heeringas Karpkala Click to edit Master text styles Second level Makrell Third level Fourth level Sardiin Fifth level Tuunikala Rahvastik Prantsusmaa rahavastik Usund: jaguned: Katolitsism 90% 93.6% - prantslased Islam 5% 1.1%alzeerlased Protestantism 2% 1.1%portugallased Judaism 1% 0.5% marokolased 3.7% erinevate maade esindajad Rahvastik Rahvastikupüramiid (2011) Rahvaarv 65102719 Sündimus 800 000 Suremus 570 000 Keskmine eluiga: Mehed 75 Naised 83 majandus Majandusharud: Põllumajandus
õigeusk. Isa, Poeg, Püha Vaim. Isa jänes, Poeg kala, Püha Vaim tuvi. Probleem kust Püha Vaim lähtub? Ladina katoliku Püha Vaim pärineb nii isast kui pojast. Kreeka katoliku Püha Vaim lähtub Isast. Kirikud leppisid ära 1965. a. Seda küsimust enam ei torgi. 1517 Martin Luther usupuhastusreform. Tekib reformeeritud kirik, protestantism: 1. luterlus usuleige, mittefanaatiline suundumus, 2. kalvinism. Anglikaani kirik inglise ususuundumus (katolitsism + protestantism). indulgentsi(a)d patulunastuskirjad. Sisu: mõned olid väga pühad. Tekkis pühade tegude ülejöök. Roomas ehitatakse Püha Peetri kirikut. Ehituseks on vaja raha. Müüsid indulgentse. Henry VIII on katoliiklane. Kui Martin Luther hakkab tegutsema, siis kirjutab ta "7 sakramendi kaitseks" usuline traktaat. 1527. a. tahab lahutada. Katoliiklus ei luba. Thomas Cromwell lahutame Inglise kiriku Rooma paavstist. Moodustub uus religioon anglikaani kirik
Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Religioon Ametlikku riigiusku Prantsusmaal ei ole, ehkki 90 protsenti on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõramaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes üks protsent prantslastest on päritolult juudid. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnes 16 protsenti rahvast käib regulaarselt kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole naist laulatatakse kiriklikult, kuid pihil käivad vähesed. Osa õpetajaskonda ja vasakpoolseid on religiooni suhtes vaenulikult meelestatud. 19. sajandist peale on kirik riigist lahutatud. Kuna prantslased ei võta katolitsismi eriti tõsiselt,
kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna- Koreas. 11 Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal lilla, madalaim oranz 12 Katoliiklus · Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. · Katoliikluse aluseks on Piibel koos teiste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon · Religiooni keskuseks on Vatikan 13 ÕIGEUSK · Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga.
Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilomeetril 75% linnades, 25% maal Aastane rahvastiku kasv 1,8% Riigikeel prantsuse keel Peamised usundid katolitsism 90%, islam 5%, protestantism 2%, judaism 1% Majandus(1994) Sisemajanduse kogutoodang, SKT Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid Rahaühik Vahetuskurss(7/96) 1285 miljardit USD, 22 138 USD elaniku kohta sissevedu 17,6 miljardit USD väljavedu 14,7 miljardit USD 19%, Itaalia 11%, Hispaania 10%, Holland 8%, Ühendriigid 8% ja Inglismaa 8% frank = 100 santiimi 5,03 franki = 1 USD Haridus ja tervishoid(1994) Kirjaoskus Ülikoole Keskmine eluiga Laste suremus 99% 70 (riiklikud)
prantsuse kultuurist ja elustiilist.... Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilomeetril 75% linnades, 25% maal Aastane rahvastiku kasv 1,8% Riigikeel prantsuse keel Peamised usundid katolitsism 90%, islam 5%, protestantism 2%, judaism 1% Majandus(1994) Sisemajanduse kogutoodang, SKT Rahaühik Vahetuskurss(7/96) 1285 miljardit USD, 22 138 USD elaniku kohta sissevedu 17,6 miljardit USD väljavedu 14,7 miljardit USD 19%, Itaalia 11%, Hispaania 10%, Holland 8%, Ühendriigid 8% ja Inglismaa 8% frank = 100 santiimi 5,03 franki = 1 USD Haridus ja tervishoid(1994) Kirjaoskus Ülikoole Keskmine eluiga Laste suremus 99% 70 (riiklikud) naised - 82,3 aastat mehed - 74,2 aastat
Fasiste häiris mõningal määral nende võimu legitiimsus. Algperioodil tegi võimuloleku seaduslikuks see, et kuningas oli määranud Mussolini peaministriks. Aja jooksul pidi aga paratamatult silma torkama see asjaolu, et fasistlik valitsus oleks nagu igaveseks võimu enda kätte võtnud. Võimu legitiimsusele mõjusid positiivselt 1929. a Vatikaniga sõlmitud Lateraani kokkulepped (kirjutati alla Roomas Lateraani palees). Lepingutega moodustati Vatikani riik, Itaalia riigiusuks kuulutati katolitsism, paavst sai kahjutasu. Paavst omaltpoolt tunnustas Itaalia kuningriiki. Benito Mussolini Fasistid Itaalia raha üles upitamas 10 Kirikule lähenemist oli Mussolini alustanud juba 1923. aastal, kui lasi ristida oma lapsed. Seejärel vabastas ta vaimulikud maksude maksmisest. Kirikule oli meelepärane ka see, kui 1924. aastal keelustati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. 1926
Fasiste häiris mõningal määral nende võimu legitiimsus. Algperioodil tegi võimuloleku seaduslikuks see, et kuningas oli määranud Mussolini peaministriks. Aja jooksul pidi aga paratamatult silma torkama see asjaolu, et fasistlik valitsus oleks nagu igaveseks võimu enda kätte võtnud. Võimu legitiimsusele mõjusid positiivselt 1929. a Vatikaniga sõlmitud Lateraani kokkulepped (kirjutati alla Roomas Lateraani palees). Lepingutega moodustati Vatikani riik, Itaalia riigiusuks kuulutati katolitsism, paavst sai kahjutasu. Paavst omaltpoolt tunnustas Itaalia kuningriiki. Benito Mussolini Fasistid Itaalia raha üles upitamas 5 Kirikule lähenemist oli Mussolini alustanud juba 1923. aastal, kui lasi ristida oma lapsed. Seejärel vabastas ta vaimulikud maksude maksmisest. Kirikule oli
Ametlikku usundit Prantsusmaal ei ole, ehkki umbes 80% kodanikest on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõrmaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes protsent prantslastest on päritolult juudid. Olgugi, et enamik neist on ühiskonda sisse elanud, on nad viimasel kümnendil kokku puutunud üha suureneva antisemitismiga, kaasa arvatud juudi kalmistute rüvetamine, plahvatused nende poodides jne. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev ning läbi põimunud kohalike tavadega. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnen 16% rahvast käib regulaarselt kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole neist laulatatakse kiriklikult, kuid pihil käivad vähesed. Alates 19. sajandist peale on kirik olnud riigist lahutatud. Kuna prantslased ei võta katolitsismi tõsiselt, kalduvad nad teistesse usunditesse umbusklikult suhtuma
Pühad tekstid: Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). Olulisel kohal on keiser Constantiniuse ajal idamaade religiooseid arusaamu (nt: neitsistsünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. 1 KATOLIIKLUS Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme
süvendas Henry VIII Inglise absolutismi. Hans Holbein noorem. Maalis. 44. Thomas Cranmer (1489 1556) 1556. a. Mary Tudor lasi ära põletada Thomas Cranmeri, kelle kätel oli surnud Henry VIII. Thomas Cranmer oli üks väheseid mehi, keda Henry usaldas. Peapiiskop. 1549 kirjutab Inglise anglikaani kiriku põhikirja "The Book of Common Prair". Olulisemad komponendid: - missa - armulaud - tsölibaat (abielutus) Anglikaani kirik inglise ususuundumus (katolitsism + protestantism). 45. Katariina Aragooniast Maalinud on Michel Sittow. Tallinnast pärit. Catherine of Aragon Katariina Aragooniast. 1485 sünd, 1509 abiellus, 1533 lahutas, 1536 sureb (loomulik surm). Henry ei viitsinud matustele minna. 1527. a. tahab lahutada. Katoliiklus ei luba. Thomas Cromwell lahutame Inglise kiriku Rooma paavstist. Moodustub uus religioon anglikaani kirik. Henry VIII kuulutab ennast kirikupeaks. 1516 sündis tütar Mary Tudor (Verine)
skeemid ja tabelid. 21 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 ja elab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon (Joonis. 1), kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel. Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% on juudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro.[1] Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugali president on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passus Koelju. Interneti tippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA. Ajavöönd on +0 vaid suvel on +1
Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Ühendab juute ülemaailma. Püharaamat Vana testament, pühakoda sünagoog, vaimulik on rabi, sümboliks kuusnurk ehk Taaveti täht. Katoliiklus ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike
ühiskonna liige, poliitika siht- pere lõimida ühiskonda, mitte kaitsta seda kui traditsioonilist institutsiooni. Autonoomne (UK, Iirimaa, NL)- anglikaani ja katolitsismi mõju. Poliitika siht- mittesekkumine pereasjadesse, v.a. vaesuse korral. Subsidiaarne (süda-euroopa, Pr, Benelux)- võitlus riigi ja kiriku vahel; pere kui tervik, kollektiiv; laps on pere “oma”. Poliitika siht- pere traditsiooniliste funktsioonide säilitamine, kaitsta perekonda. Familism (Lõuna – Euroopa)- katolitsism, tugevad suguvõsa sidemed, riigi sekkumist ei pooldata; Poliitika siht- sarnane eelmisega, aga vähem arenenud. Heaolurežiimid ja poliitika eesmärgid Eesmärk Sots. demo. Liberaalne Konserv. Postkom. Kagu-Aasia Rahvastiku x xx xx taastootmine Vaesuse xx xx x x vähendamine
Tahtsid meelelahutuse keelata, üks kuningas keelas ära lõbustsused kuid ta kukutati võimult. Puritaanid olid ka väga head kaupmehed, tänu neile tekkis kapitalistlik majandus ning majandus arenes jõudsalt , kaupu eksporditi, puritaanid oli n-ö töönarkomaanid ja töökultuur arenes samuti Hugenotid- prantsusmaa kalvinistid 16-18 sajand Nantes'i edikt- 13. aprillil 1598. aastal Henri IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Kuid oma veendumusi lubati kuulutada ka reformitud usutunnistuse pooldajatel. Tõsi küll - Pariis pidi jääma täiesti katoliiklikuks. Oratoorium- läbiva süzeega mitmeosaline vokaalsümfooniline suurteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarnaneb ooperiga, kuid puuduvad dekoratsioonid ja lavaline tegevus, kujunes välja 17 sajandil. Passioon- oratoorimu alaliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast, tekst Uue Testamendi evangeeliumidest(Johannese)
Vaid kuus kuud (1540) kestnud abielu Kleve hertsogi tütre Annega lõppes välispoliitilistel põhjustel lahutusega. Kuninga viies abikaasa Catherine Howard hukati 1542. aastal samuti abielurikkumises süüdistatuna, mis sedapuhku polnud alusetu. Catherine Parr, kellega kuningas abiellus 1543. aastal, jäi 1547. aastal juba kolmandat korda lesena kuningat leinama. Ta suri järgmisel aastal juba oma neljandas abielus last sünnitades. Henry VIII valitsusaja lõpuks oli Inglismaal kujunenud ,,katolitsism ilma paavsti ja munkadeta". Dogmaatiliselt jäi anglikaani kirik veel mõnda aega katoliku traditsiooniga seotuks. Alles Henry VIII järglase Edward VI ajal [154753] avaldas Thomas Cranmer esimese kirikutalituste käsiraamatu (Book of Common Prayer) (1549) ning anglikaani usutunnistuse aluseks saanud ,,42 artiklit" (1553). Sellega määratles Inglismaa lisaks välisele eraldumisele Roomast end ka sisemiselt protestantlike riikide hulka. Piibel ilmus tervikuna inglise keeles juba 1535
annaabi.ee 
