kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: · Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused · Diskreetsed ja pidevad tunnused · Kategoriaalsed tunnused: diskreetne kvalitatiivne tunnus · Binaarsed ehk dihhotoomsed ehk kaheväärtuselised tunnused 4) Kirjeldav statistika eri tüüpi tunnuste kohta: mood, mediaan, kvantiilid, keskmine, standardhälve, dispersioon. Mood- kõige sagedasem väärtus või väärtusklass, mehed naised Mediaan punkt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju. Mediaan jaotab skaala vaadeldava tunnuse seisukohalt kaheks võrdsagedaseks osaks. Kvantiilid
kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Diskreetsed ja pidevad tunnused Kategoriaalsed tunnused: diskreetne kvalitatiivne tunnus Binaarsed ehk dihhotoomsed ehk kaheväärtuselised tunnused 4) Kirjeldav statistika eri tüüpi tunnuste kohta: mis on mood, mediaan, kvantiilid, keskmine, standardhälve, dispersioon. Nominaaltunnused · Mood kõige sagedasem väärtus või väärtusklass Järjestustunnused Mood Mediaan punkt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju
meelekaemuste kohta, ja teisest küljest, et meelekaemused ei saa ilma arukategooriateta 3 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. omada ühtsust, seega üldse kaemused ollagi. Kuigi arukategooriad kujutavad endast loogilisi funktsioone ja seostavad kaemusmitmekesisust teatud ühtsusteks, kätkeb aru Kanti järgi kaksteist erinevat kategooriat. Seega moodustavad ka kategoriaalsed sünteesid teatud mitme- kesisuse, samal ajal kui meie poolt kogetav maailm on ühtne. Sellega seoses rõhutab Kant, et “süntees”, seostamine, nõuab juba selle mõiste tähendusest tulenevalt ühelt poolt küll midagi sellist, mida seostatakse – “mitmekesisust”; teiselt poolt aga ka üht aluseks-olevat algupärast ühtsust, millesse antud mitmekesisus seostatakse. Niisugust algupärast ühtsust nimetab Kant
tegevust. Naeratus, silmade kissitamine jne Kõne paraverbaalsed tunnused - Individuaalsed tämber, intonatsioon (võib tahtlikult peegeldada meeleolu), kõne tempo, pauside iseloom, pikkus, jaotus, loogiline korrastatus, foneetilise reduktsiooni aste ( sõna lõppude söömine, grupilistel aktsent, dialekti tunnused ehk kõneharjumuse päritolu). Grammatilis-semantilised pauside täitmine, sõnade konstruktsioonide valik, väljenduslikkus. Kõne kategoriaalsed vanuselised, sotsiaalsed, territoriaalsed. TEEMA 12 TAHE Tahe - teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Voluntarism absolutiseeritakse tahet ja püütakse teda seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Kuid nõrgalt argumenteerituiks jääb selles see,et millest see tahe tuleneb. Inimese aktiivsus, tema tegevus või eneseregulatsioon:
“ Grupiliste foneetiliste tunnuste hulka kuuluvad: dialekt (kõneleja või kõneharjumuse päritolu) ja aktsent. Grammatilis-semantilised tunnused: - pauside täitmine – nt häälitsused „ee,“ „mm.“ - sõnade valik - avaldub slängis, ilukõnesuse elementides. - kõnekultuur – keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. - väljendusrikkus – intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust. Kategoriaalsed tunnused: - vanuselised – erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid, nt „ärikas,“ ruulima.“ Teiseks võib siia tinglikult tuua ka objektiivselt, keeleuuenduste teel keelde tekkivad uued sõnad, mis asendavad vanu, kaduvaid. - Sotsiaalsed – kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvus (elukutse, päritolu, haridustase). Need tunnused ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, võõrsõnade tundmises
kuidas me aga erinevaid jalgrattaid nende tunnuste põjal hindame, sõltub tunnuse tüübist. Tunnusega "jalgratta tüüp" jagame me pakutavad jalgrattad kategooriatesse kasutades lihtsalt nende nime, N. naisterattad, lasterattad, meesterattad jne. Kõiki selliseid tunnuseid, mis liigitavad üksikud objektid mingitesse klassidesse (kategooriatesse), kasutades selleks sõnu, nimetataksegi KATEGORIAALSETEKS e KVALITATIIVSETEKS TUNNUSTEKS. Millised tunnused ülaltoodutest on sinu arvates veel kategoriaalsed? *** Täpselt! 'Valmistaja riik' ja 'värvus' on kategoriaalsed tunnused. Esimese puhul nendest on kategooriateks erinevad riigid N. Venemaa, Soome, Saksa jne. ning teise puhul jagatakse rattad klassidesse nende värvi põhjal. Selliseid tunnuseid nimetatakse tihti ka NOMINAALSETEKS TUNNUSTEKS (ladina k. nominalis = nimi). Kuid samuti on tunnus "seisukord" kategoriaalne, sest ta jagab jalgrattad kolme gruppi: heas, rahuldavas ja halvas korras olevateks. Kas sa märkad erinevust kahe
1. Pauside täitmine (praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent) Nt "eee", parasiitsõnad. 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt "valge" muutub "valgusküllaseks" 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused. Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid. 2. Sotsiaalsed tunnused. Kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvust (elukutset, haridustaset, kultuuritaset) Need ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, -leidlikkuses, võõrsõnade tundmises 3. Territoriaalsed tunnused TEEMA 12- TAHE 1. Tahe - on teadlik eneseregulatsioon,mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus.Tahe on
Pauside täitmine praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent (,,ee", ,,uu", parasiitsõnad ,,nagu" 2. Sõnade ja konstruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. · Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2. Sotsiaalsed tunnused sinna hulka kuuluvad nt sotsiaalsed dialektid: erikeeled (prof. keeled), zargoon (rühmitise keel, tugevate kõrvalekalletega normist), argoo (rühmitise erikeel, salakeel) 3. Territoriaalsed tunnuse EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE Teema 12
,,uu", parasiitsõnad ,,nagu" 26 2. Sõnade ja konstruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2. Sotsiaalsed tunnused sinna hulka kuuluvad nt sotsiaalsed dialektid: erikeeled (prof. keeled), zargoon (rühmitise keel, tugevate kõrvalekalletega normist), argoo (rühmitise erikeel, salakeel) 3. Territoriaalsed tunnuse EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE Teema 12
1. Pauside täitmine (praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent) Nt "eee", parasiitsõnad. 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt "valge" muutub "valgusküllaseks" 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused. Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid. 2. Sotsiaalsed tunnused. Kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvust (elukutset, haridustaset, kultuuritaset) Need ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, -leidlikkuses, võõrsõnade tundmises 3. Territoriaalsed tunnused Tahe Tahte mõiste ja iseloomustus
parasiitsõnad. 34 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt “valge” muutub “valgusküllaseks” 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused. Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid. 2. Sotsiaalsed tunnused. Kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvust (elukutset, haridustaset, kultuuritaset) Need ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, -leidlikkuses, võõrsõnade tundmises 3. Territoriaalsed tunnused Tahe Tahte mõiste ja iseloomustus Tahe on teadlik eneseregulatsioon , mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus
õpetjate vahendusel edasi lastele. Keel ja suhtlemine tagavad inimesele tema inimliku kvaliteedi. Keele kaudu toimub tegelikkuses mõisteline tunnetamine ja kirjeldamine. Afektiivne kõne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon: „Ah?”; „Kas tõesti?” jne. Kõne mitteverbaalsed komponendid on näoväljendused, žestid, kehaasendid jms. Kõne paraverbaalsed tunnused aga on nt helised (tämber, intonatsioon, kõne tempo jne); kategoriaalsed tunnused (vanuselised, sotsiaased või territoriaalsed) või grammatilis-semantilised tunnused (pauside täitmine, sande ja konstuktsioonide valik jms). Tähelepanu ja tähelepanelikkus Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vorims haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. See on seotud valikuga infotöötluses – ehk teadvuse keskmesse valitakse ainult osa võimalikest signaalidest
36 Kui puudub adekvaatse töötluse võimalus, siis võib ka kõige parem materjal jääda kasutuks. Küsimus E- uuringu eetilisus. 2.5Tunnuste tüübid Tunnuste all mõistame elemente kirjeldavaid erinevaid väärtusi ehk omadusi. Igal üksikul elemendil esineb tunnus erineval määral, seda nimetatakse tunnuse varieeruvuseks. Tunnused jagunevad kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks, mis omakorda jagunevad kaheks. Kvalitatiivsed (e kategoriaalsed) tunnused jagunevad: · Nominaalsed (nt haridus, hobid jm); · Alternatiivsed - kaht teineteist välistavat väärtust omavad tunnused (mees, naine) · Järjestus- e ordinaalsed tunnused, mida saab järjestada parem, kiirem, hoiakud jms. Järjestustunnuste hindamiseks koostatakse mõõtmisskaalasid. Kvantitatiivsed tunnused jagunevad: · Diskreetsed (sõredad, eraldatud) avalduvad üksnes täisarvuliste
Kardinaalsed isiksusejooned: üksikomadused, mis on inimese olemuseks ja enamuse käitumise aluseks. enamusel inimestest on ühe või kahe kardinaalse joone asemel Kesksed isiksusejooned: inimese peamised iseloomustajad, nende arv ühel inimesel on tavaliselt 5-10 (näit. ausus, sotsiaalsus, Teisesed isiksusejooned: omadused, mis mõjutavad inimese käitumist harvem ettetulevates situatsioonides Isiksusejoonte teooriad on pigem dimensionaalsed kui kategoriaalsed lähenemised. Isiksuse dimensioonid Tänapäeval on kõige rohkem levinud isiksuse dimensionaalne käsitlus. Püütakse leida isiksust kirjeldavaid põhidimensioone. Raymond Cattell sai faktoranalüüsides küsimustikke, isiksuseteste ja vaatlusandmeid 16 põhidimensiooni afektotüümia sotsiaalne julgus tundeõrnus kahtlustavus autism intelligentsus läbinägelikkus ego jõud
Afaasia osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudusest. Kõne foneetilised tunnused: tämber, intonatsioon, tempo, pauside iseloom ja pikkus ning jaotus, loogiline korrastatus, foneetilise redukstiooni aste (sõnalõppude neelamine) Grammatilis-semantilised tunnused: pauside täitmine, sõnade ja konstruktsioonide valik, väljendusrikkus ja väljenduslikkus, kõne õigsus, kõnekultuur. Kategoriaalsed tunnused: vanuselised tunnused, sotsiaalsed, territoriaalsed Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe on inimesele lisamotivatsiooni allikas sellest ammutatakse lisajõudu eesmärgi poole pürgimisel. Inimese tegevus võib olla kas impulsiivne või tahteline. Tahte abil seatakse motiivid hierarhiasse ning allutatakse ühele eesmärgile ning seega on tahe subjekti enesekontrolli aluseks.
annaabi.ee 
