Noortel on sageli luumurrud Küsimus: ,,Kas noorte luumurde põhjustavad ekstreemsport/vale toitumine/vähene sport või mõni muu sarnane tegur? Hüpotees: Ma arvan , et noorte luumurdude suurimateks põhjustajateks on vale toitumine ja vähene sport, sest kui luu saab liiga vähe toitaineid, siis on ta habras ja võib kergelt puruneda ja kui luu saab liiga vähe koormust, siis kui talle järsku survet avaldada, siis on purunemisoht üpris tõenäoline. Vastus: Luustiku ebaküpsus ja kasvuspurdi ajal esinevad n-ö anatoomilised ebakõlad muudavad lapsi sporditraumade suhtes vastuvõtlikuks. Luude pikkuskasvu tippkiirus ennetab 6 kuud luude mineraliseerumise tippkiirust. Sel luude suhtelise rabeduse perioodil kasvuspurdi ajal on luumurrud kõige kergemad tekkima tüdrukutel 9,514,5 ja poistel 1216- aastaselt. Samuti jääb lihaste pikkuskasv mõnevõrra maha luude pikkuskasvust. Pingul lihastega tekivad aga luude ja lihaste vigastused kergemini. Laste sidemed, kõõlused ja
võimalikult peatne sportimise jätkamine. Valuravis on efektiivseks osutunud pidev soojakott. Treeningutele tagasi tulles peaks endisele koormustasemele jõudma järk- järgult. Rühihäired Rüht ehk kehahoiak on viis, millega säilitatakse keha vertikaalasend. Eest-taha võivad esineda järgmised rühihäired: kühmselgsus;nõgusselgsus ;kumerselgsus; lameselgsus. Rühihäirete tekke peamised põhjused on: keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil; vale tööasend; kehatüve lihaste nõrkus( ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis); ihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetiifilise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad olla ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele: väheneb hingamisreserv, mis väljendub suurenenud hapnikutarbimise tingimustes; nõrgenenud
seljaaju või peaaju omavahelise töö häirumise tõttu - lihas atroofia, aju insuldi tagajärjel), seda skolioosi vormi võib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks. 3) Degeneratiivne skolioos. Skolioos vib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed moonduvad ja sunnivad lülisammast kõverduma. Mõnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks. 4) Idiopaatiline skolioos. Kige sagedasem ja üldisem skolioosi vorm, mis areneb tavaliselt noorukitel ja eriti seda nooruki kasvuspurdi perioodil. Sellepärast kutsutakse seda skolioosi vormi ka nooruki skolioosiks. Kokkuvõte: Oma referaadis käsitlen teemasid rühist, lülisambast ja haigusest nimega skolioos. Rühis käsitlen erinevaid viise kuidas seistes peaks selg olema ja kuidas ta tihti peale tegelikult hoiab. Samuti seda kuidas saavutada selja optimaalne asend istudes. Veel hõlman punkte lülisambast, millest see koosneb, mis on ta funktsioonid ja kuidas näeb välja tema ülesehitus.
tagajärjel) Seda skolioosi vormi võib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks. 3. Degeneratiivne skolioos. Skolioos võib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed moonduvad ja sunnivad lülisammast kõverduma. Mõnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks 4. Idiopaatiline skolioos. Kõige sagedasem ja üldisem skolioosi vorm, mis areneb tavaliselt noorukitel ja eriti seda nooruki kasvuspurdi perioodil. Sellepärast kutsutakse seda skolioosi vormi ka nooruki skolioosiks. Skolioos noorte seas Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadates(vt. joonis 1). Kõverus voib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Kerget lülisamba kõverdumist esineb üsna sageli ja seda peetakse tavaliseks asummeetraiks (Terviseleht2008).
eluaasta vahel. Murdeea alguseks loetakse poistel munandite kasvu algust ja tüdrukutel rindade kasvu algust ning mõlemal häbeme karvakasvu algust. Murdeiga tähistab ka kasvuspurt nii näiteks hakkavad lapsed kiiresti kasvama ning mõned tüdrukud ja poisid võivad aastaga isegi 10 cm aasta jooksul pikemaks kasvada. Meeste ja naiste pikkuse keskmise erinevus (13 cm) on tingitud kahest põhjusest: 1) poistel algab maksimaalne kasvukiiruse spurt umbes kaks aastat tüdrukutest hiljem (kasvuspurdi alguses on nad tüdrukutest pikemad), 2) poisid kasvavad murdeea kasvuperioodil keskmiselt 28 ja tüdrukud 25 cm. Rindade kasv on tüdrukute murdeea esimeseks tunnuseks ja see toimub keskmiselt 11- aastaselt nibud muutuvad tumedamaks, nibuväli kummub ettepoole, rind hakkab kasvama ning koos sellega arenevad piimanäärmed. Sageli on murdeeas üks rind teisest suurem. Suguelundite ümber ja kaenla alla hakkavad kasvavad karvad. Samuti muutuvad aktiivseks
suurtes piirides, kuid tavaliselt eritub 50-80 ml verd päevas. Menstruatsioonide algamiseks on vajalik, et kehakaal oleks vähemalt 46-47 kg. Umbes aasta enne esimest menstruatsiooni hakkab tupest naissuguhormoonide toime tõttu erituma valgevoolust see on loomulik limane eritis, mis niisutab ja kaitseb tuppe. Tõenäoliselt on ka su rinnad hakanud kasvama ning ilmunud karvad kaenla alla ja häbemekingule. Rindade arengust esimese menstruatsioonini kulub umbes kaks aastat. Kasvuspurdi algusest kuni menstruatsioonide algamiseni kulub keskmiselt aasta. Füüsilised muutused murdeeas (poisid) Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsemine algab poistel 9.-14. eluaastal. Mehetunnused kujunevad välja 2-5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tavaliselt aasta kuni kaks pärast tüdrukute puberteedi algust. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem?
kumerselgsus - kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud lameselgsus - kõik lülisamba kõverdused on lamendunud ja vaagna kaldenurk vähenenud Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vlidakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused: Keha raskuskeskme muutmine kasvuspurdi perioodil ebaõige tööasend kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel 4) Kuidas viiakse läbi külmaravi vigastustel? Külma mõjul valu leeveneb, ainevahetus protsessid aeglustuvad, veresooned ahanevad ning turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 24-48 tunni jooksul, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min
Reproduktiivsüsteemi farmakoloogia - Naissuguhormoonide (östrogeenide ja gestageenide) regulatsiooni mehhanismid (hüpotalamuse ja hüpofüüsi hormoonide roll). Teismelise eas suureneb hüpotaalamusest ja hüpofüüsist östrogeenide hormoonide sekretsioon. Vastutavad suguorganide arenemise eest ja kasvuspurdi eest, mille lõpus sulguvad epifüüsi plaadid pikkade luude otstes. Suguhormoonid võtavad osa ka tsüklimuutuste regulatsioonist menstruaaltsüklis ja on olulised rasedusel. GnRH-d on vaja selleks, et hüpofüüsist vabastada FSH ja LH. Need stimuleerivad folliikuli küpsemist. Granuloosarakud produtseerivad östrogeene, seda protsessi stimuleerib FSH, androgeeni eellas molekulidest, mis on tuletatud tekaalrakkudest LH mõjul.
· kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud; · lameselgsus kõik lülisamaba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vildakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fi kseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: · keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil; · ebaõige tööasend; · kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida keha vajalikus asendis; · lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetsiifi lise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele: 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv):
Nõrgenenud kõhulihaste toimel võivad kõhuorganid alla vajuda sa seeläbi tekivad sapipõie ja soolestiku talitlushäired. Veel võib halb rüht tekitada valusid nimme piirkonnas, häirida põlveliigeste keskseisu (see loob eeldused X- ja O – jalgade tekkeks) ja häirida lihaste lõõgastumist. Rühihäirega inimesel on vigastuste oht suurem. 85% inimestest pole sümmeetrilise kehakujuga. Rühihäirete peamised põhjused on keha raskuskeskme muutus kasvuspurdi ajal, vale tööasend, suutmatusest keha stabiliseerida tekkinud kehatüve lihaste nõrkus ja lihaste asümmeetriline areng (näiteks tennisistidel). Rühihäirete ravi oleneb raskusastmest. Kehahoiakut korrigeerib ravivõimlemine, massaaž ja ka toetav korsett. Valu nimme piirkonnas tekitavad selgroo alumiste nimmelülide vaheketaste muutused. Seda ravib puhkus, soe vann, valuvaigisti, tugikaitse, venitusharjutused ja massaaž.
vaja, aga siiski on olulised (Toitlustuse alused). Toitumisharjumuste kujunemine Kui inimene sünnib, on tema esimeseks toiduks üldjuhul ema rinnapiim. Sel ajal sõltub meie toitumine vägagi emast, see mida ema sööb, mõjutab beebi omastatud toitaineid. Juba esimestest elupäevadest alates on inimese toiduvajadus erinev. Mõned beebid magavad öösel rohkem ning söövad päeval selle võrra enam, aga mõned jälle ärkavad ka öösiti üles, et süüa. Väikestel on ka kasvuspurdi aegu, mil nad söövad tavalisest rohkem, seda seetõttu, et kasvav organism vajab rohkem toitaineid. Beebiaeg on väga oluline, kuna kujunevad lõplikult välja meie seedimine, organid ja organism üleüldse. Mida vanemaks laps saab, seda vähem kordi päevas ta sööb. Vanemale lapsele mahub korraga rohkem sööki makku ning tema seedimine on effektiivsem (Raukas, R; Uibo, O; Raal. A, 2006). Kasvades suuremaks, lisandub meie toidulauale ka muu toit. See on aeg, mis mõjutab meie
- kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos, - kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud, - lameselgsus kõik lülisamba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: - keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil, 31 - ebaõige tööasend, - kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis, - lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel. Lihaste asümmeetria esineb näiteks tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordialale spetsiifilise iseloomuga.
vastupidi kui ta ei tunneta et ta ei kordineeri oma lihaskonda, tõmbub endasse ja keeldub sotsiaalsest suhtlemisest. *Mõlemad on püsimatud. Energiat tundub olevat küllaga, tundub olevat et miks need abiturendid nii aeglaselt kõnnivad. See suur süda pumpab verd suhteliselt väikestesse arteritesse, ja siit tuleb kahe otsaga põlev küünal mis näib olevat oma energiast olevat lõpmatu. *Hundiisu- süüakse kaloraažilt palju. Üks kasvuspurdi tipus olev puberteedi ealine sööb kaloraaži nii palju kui kõige energiarikkama töö tegija (nt puulõhkuja). Toitumisega võivad tekkida ebatervislikud harjumused. 3 põhitoidukorda ja kaks oodet muutuvad veel tihedamaks, vb tekkida ebatervislik harjumus. Puberteedieas isu eksperimenteerida toiduga, heeringat ja torti koos süüa, erinevaid toidu aineid kombineerida ja siis see ära visata ja võtta uued kombinatsiooni on iseloomulikud murdeealisele
nenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselg- suseks. Kui vildakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised - keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil, - ebaõige tööasend, - kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asen- dis, - lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel. 70 SPORDI ÜLDAINED I TASE Lihaste asümmeetria esineb näiteks tennisistidel, kelle treeningus pole küllalda- NB!