Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi. I klass ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. "metsa hundid". Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. NB. Kõik "metsa hundid" on esimese kasvuklassi puud, kuid kõik I kasvuklassi puud ei ole metsahundid! II klass- valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti moodustab nende puude kõrgus kuni 90% I Krafti klassi puude tagavarast. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust
Peab raiuma nii, et metsa täius ei langeks alla lubatud normi: nõrk raie - 15% tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%. hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Kordusperiood sõltub konkreetsetest tingimustest - kasvukoht, puuliik ja võib olla väga orienteeruvalt 5-15 aastat. alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kasvuklassi puud, kuid ka üksikuid valitsevaid puid "hunte"); ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Näiteks tammikute hooldamisel. Selle meetodi kasutamisel peab siin eriti ettevaatlik olema - ei tohi korraga liiga palju raiuda, võimalikud on hilisemad kahjustused (põletus kuusel, tormimurd, lumekahjustused
üheks oluliseks parameetriks puidu tugevuse visuaalsel hindamisel. Aastarõngaste laius igal konkreetsel puutüvel oleneb väga palju mullatüübist ning kliimatingimustest, kus puu on kasvanud. Suurt tähtsust aastarõngaste moodustumisele omavad ka metsakasvatuslikud võtted (näiteks harvendamine, väetamine), mida puistus rakendatud on, sest nende tulemusena muutub ümbritsev kasvukeskkond ning selle kvaliteet. Kuna I kasvuklassi puud saavad kõige enam valgust, siis on ka nendel kõige laiemad aastarõngad. III kasvuklassi puudel on küllaltki kitsad aastarõngad, kuid selle eest on nende aastarõngastes võrreldes esimese kasvuklassi puudega aga rohkem sügispuitu. Okaspuude puhul suureneb aastarõnga sügispuidu osa suurenedes puidu tihedus märgatavalt. Sügispuidu % 21 25 28 32 38 44 aastarõngas ihedus kg/m3 400 450 500 550 600 650
I klass – ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämedatüve ja pika laiuva võraga. Latv ulatub kõrgemaleüldisest võrastiku tasapinnast. Sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Puud võivad sageli olla nn. „metsa hundid“. Aga samas võivad olla ka väga kvaliteetsed puud, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neidvalitakse nn. plusspuudeks. NB! Kõik „metsa hundid“on I kasvuklassi puud, kui kõik I kasvuklassi puud ei ole metsa hundid! II klass – valitsevad tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass – kaasvalitsevad keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võratipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Moodustavad kuni 20% puistu tagavarast. Kui puistu on veel noor, lõplikult välja
sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistute Raiekraad ehk harvendamise aste – kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast) Nõrk raie – 15% tagavarast Mõõdukas – 16-25% Tugev - 26-35% Väga tugev – üle 35% Hooldusraie intensiivsus – näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse Alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud „metsahunt“ – I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe hundi asemel kasvaks 2-3 keskmiste mõõtmetega puud) Ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud Hooldusraiete bioloogilised alused ehk põhimõtted läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu Raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb rohkem ressursse , miile tulemusena intensiivistub juurdekasv Juurdekasvu suurenemine sõltub:
Raiekraad ehk harvendamise aste näitab palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Hooldusraie intensiivsus näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud ,,metsahunt" puud mis on teistest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Nende puude puit ka vähekvaliteetne. Ülameetod raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Raiejäätmed oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Hooldusraiete bioloogilised alused. Ehk põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu ehk mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena. 1. Kasvuressursi ümberjaotamine iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse välja teatud hulk puid, allesjäänud
3. Sanitaarraie - surnud ja surevate puude, kahjuritega asustatud või haigete puud koristamiseks. Raiekraad e. harvendamise aste - näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse. Hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod - välja raiutakse loodusliku arengu käigus allajäänud puud. “Metsahunt” - puu, mis on teistest puudest suurem, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Ülameetod - välja raiutakse I-II kasvuklassi puud. Raiejäätmed - oksad, ladvad, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. 4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena suureneb nende juurdekasv. 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine Liigilise koosseisu kujundamisel tuleb otsustada, kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja
kasvukohast. Peab raiuma nii, et metsa täius ei langeks alla lubatud normi: nõrk raie - 15% tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%. hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Kordusperiood sõltub konkreetsetest tingimustest - kasvukoht, puuliik ja võib olla väga orienteeruvalt 5-15 aastat. alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kasvuklassi puud, kuid ka üksikuid valitsevaid puid "hunte") “metsahunt” - metsanduses nimetatakse “huntideks “ puid, mis on teistest puudest suuremad, suure laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kasvuklassi puud, kuid, mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe “hundi” asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest
I klass – ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. “metsa hundid”. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. NB! Kõik “metsa hundid” on esimese kasvuklassi puud, kuid kõik I kasvuklassi puud ei ole metsahundid! II klass - valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti
Üldjuhul on hooldatud puistu kvaliteetsem ja majanduslikult väärtuslikum kui hooldamata. 43. Defineerige mõiste: raiekraad? raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. 44. Defineerige mõisted: ala- ja ülameetod? alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kasvuklassi puud, kuid ka üksikuid valitsevaid puid "hunte"); ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Näiteks tammikute hooldamisel. Selle meetodi kasutamisel peab siin eriti ettevaatlik olema ei tohi korraga liiga palju raiuda, võimalikud on hilisemad kahjustused (põletus kuusel,tormimurd, lumekahjustused). 45. Mis on raiesuund? Raiesuund on lageraielankide paigutamise järjekord metsamassiivis või kvartalil.
tingimustega (liigniiskus, madal pH, kuivus). Kasvuklassid I klass- ülevalitsevad. Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämeda tüve ja suure võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastikust. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Sellised puud võivad sageli olla nn „metsa hundid“. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. II klass- valitsevad. Tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud. Moodustavad 45% puistu tagavarast. III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest
seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve I klass ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. välimistes kihtides kokku, sisemine osa kokku ei puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika 4. J ä r e l k a s v u a r e n g p u i s t u a l l. tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged, mis laiuva võraga. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse hukkuvad kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, nn. plusspuudeks
nõrk raie - 15% tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%. hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Kordusperiood sõltub konkreetsetest tingimustest - kasvukoht, puuliik ja võib olla väga orienteeruvalt 5-15 aastat. alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kasvuklassi puud, kuid ka üksikuid valitsevaid puid "hunte"); "metsahunt" - metsanduses nimetatakse "huntideks " puid, mis on teistest puudest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste
Kohtades, kus puud alluvad ühekülgsele tuulele, moodustub võra peamiselt tuulealusel küljel ja tüved jäävad kõveraks. Tugeva tuule korral on tüvede läbilõige ovaalne. Tüvi jääb läbilõikes ekstsentriliseks, sest tuulepoolsel küljel jäävad aastarõngad kitsamaks. Tugev tuul aeglustab tüve kõrguskasvu ja suurendab diameetri juurdekasvu tüve alumises osas. Puistus koos kasvavatel puudel mõjutab tuul tugevasti võrade ülemisi osi. Tugeva tuule mõju all on esimese kasvuklassi puud, mille tüved on seetõttu kõige suurema koondega. Puistutes, mis on pidevalt tugeva tuule mõju all, on puudele iseloomulik kooniliste tüvede moodustumine. Tugeva koondega on seetõttu mereäärsete ja mägimetsade puud. Tuulest oleneb ka juurestiku kujunemine: mida tugevama tuule mõju all puu kasvab, seda sügavamale tungiva ja võimsama juurestiku ta moodustab. Juurestiku areng oleneb samuti tuule suunast. Enamik puuliike (mänd, kask, haab), püüdes
annaabi.ee 
