Ühiskonna arusaamad muutusid lühikese ajaga tugevalt Tekkisid noorsooliikumised Interneti eellane 1970-dad: Tehnika kiire areng loodi mikroprotsessor Hakati tundma muret keskkonnaprobleemide üle USA-s muutusid inimeste arusaamad rassilisest võrdõiguslikkusest, kõrgetele ametikohtadele said ka kollase ning musta rassi esindajad NSVL majandus hakkas aegamööda paranema Töötati välja loodus- ja energiasäästlike tootmisviise Räägiti kasvuhooneefektist 1980-dad: Teadlased avastasid osooniaugud Interneti võrke hakkasid looma mitmed firmad Valiti demokraatlikul viisil esimene naispresident Islandis Mikrolaineahjude võidukäik Tsernobõli tuumakatastroof Ukrainas Kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemine Arvutitehnika plahvatuslik areng 1990-dad: NSVL kokkuvarisemine Maailma esimene kloonitud elusolend lammas Dolly Interneti kiire levik
Liit. Murranguliseks osutus küberneetika kujunemine iseseisvaks teaduseks.1971a. loodi firmas Intel mikroprotsessor, mis võimaldas alustada personaalarvutite tootmist. Vapustavaid avastusi tegid teadlased geneetika ehk pärilikkusõpetuse ja biotehnoloogia alal. Tööstusliku tootmise laienemine põhjustas selle, et 20. sajandi teisel poolel sai keskkonna saastamine ülemaailmseks probleemiks. Teadlased hakkasid rääkima kasvuhooneefektist , mis on tinginud kliima ülemaailmsest soojenemise. 1980.aastal avastasid teadlased suured augud Maad ümbritsevas osoonikihis, mis kaitseb elusolendeid ohtliku päikesekiirguse eest. III osa: §32B Eluolu idablokki maades iseloomustas tarbekaupade puudus. Kiire majanduskasv, mis lääneriikides algas 1940.aastate lõpul ja 1950. aastate algul , toetus nii valitsuste maj. poliitikale kui ka rahvusvahelistele maj. meetmetele.
pärast. Kui Eesti Nõukogude Liidu võimu alt pääses, siis kasvas märgatavalt inimeste ostujõud. Paljud neist soetasid omale auto, et oleks lihtsam linnas tööl käia. Kahekümne esimeseks sajandiks on autode tootmine ja kokku ostmine suurenenud nii palju, et ühe auto asemel pere kohta on nüüd kaks või kolm autot kasutusel. Sellega seoses on kasvuhoonegaaside õhku paiskumine vältimatu ning see aitab jõudsasti kaasa kliima soojenemisele. Kliimasoojenemine on tingitud kasvuhooneefektist: soojus, mis päikeselt Maale kiirgub, ei saa tänu kasvuhoonegaasidele enam atmosfääri tagasi ja nii kliima koguaeg soojenebki. Kliimasoojenemine ei ole ainult Eesti mure, see hõlmab kogu maailma, kuid ka siin võib seda märgata. Meil siin ei ole enam külmasid ja lumerohkeid tavesid ega suvesid, mis oleks soojad. Terve aasta vältel on kui üks ja sama aastaaeg - vihmane sügis. Üks suuremaid probleeme nii Eestis kui ka mujal maailmas on jäätmekäitlusega mittehakkamasaamine
nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Kasvuhooneefekti tagajärjed · Kliima soojenemine, kõrbealade laienemine · Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused · Loodusvööndite nihkumised · Haigustekitajatele soodsam keskkond · Ilmastikuanomaaliate sagenemine Video kasvuhooneefektist http://www.youtube.com/watch?v=Z_jHP6xBLe8 Mida saame meie teha? · Vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvad energiaallikaid · Piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist · Eelistada kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kulunud energiat · Olla teistele eeskujuks, jagada oma teadmisi ka teistega Happevihmad Tehased, vabrikud ja enamasti ka autod paiskavad õhku mürgiseid aineid (Sox ja Nox ühendid), millest kõrgel õhus moodustuvad happed
Kreeklaste jaoks oli kera vorm kõige ideaalsem, kuid tänapäeval teatakse, et Maa on natuke lapik. 5. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa raadius on 6350 km, diameeter 12 700 km. Ümbermõõt on umbes 40 000. Kujult on natuke lapik. 6. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Laamade liikumise tõttu, need põrkuvad (tekib mägi) või lahknevad (tekib org). 7. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Kliimasoojenemine, mis tuleb kasvuhooneefektist, mis tekib CO 2 liigsest kontsentratsioonist. Samuti muutub energiatootmine üha ohtlikumaks. 8. Millised muutused leiavad aset taevas? Muutuv ilm päeval sinine, öösel must. Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Samuti muudavad oma asukohta Kuu, Päike ja planeedid. 9. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 10
nüüdseks on selle teooria ka mõistlikud teadlased omaks võtnud. Raamatu ,,Gaia kättemaks" peamiseks sõnumiks pole mitte see, et Gaia ise on ohus, vaid see, et inimesed on tema praegusele välispinnale järjest suuremat kahju tekitanud. Gaia elukäik Elu maal sai alguse 3 - 3,5 miljardit aastat tagasi. Tollel ammusel ajal oli päikesekiirguse intensiivsus arvatavasti 25% tänapäevasest tasemest madalam. Kasvuhooneefektist tingitud kliimasoojenemine, mis on täna meile suureks probleemiks, on väga sarnane äraspidise kasvuhooneefektiga, millega seisid silmitsi esimesed elusorganismid, kuigi neid ohustas mitte liigne soojenemine, vaid hoopis jahenemine ja külmumine. Päike on muutunud järjest kuumemaks ning Maale jõuab sellelt praegu rohkem energiat kui 3 miljardit aastat tagasi, mil elu alguse sai. Pikas perspektiivis kujutab Päikese kuumenemine palju suuremat ohtu elule,
Meile sobib loomulikult kõige paremini muutumatu kliima, mis ühtlasi tähendaks kasvuhooneefekti muutumatuna püsimist. Kasvuhooneefekt saab püsida muutumatuna vaid siis, kui ei muutu kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris. Kliima muutumine ei sõltu ainuüksi kasvuhooneefekti muutumisest. Mitmed teised mehhanismid kompenseerivad kasvuhooneefekti muutumise toimet, aga põhjustavad ka kasvuhooneefektist sõltumatut muutlikkust. . Kliima soojenemise tagajärjed. Mis juhtub kui meie planeet peaks tõesti soojenema? Süsihappegaasi kontsentratsiooni kahekordne suurenemise võrreldes loomuliku väärtusega suurendab Maa keskmist temperatuuri 2-4°C võrra. Kuigi arv võib tunduda väike, on see siiski väga suur muutus ja toob kaasa küllaltki raskesti prognoositavaid tagajärgi. Sellepärast ongi kliima soojenemise tagajärgede olemasolu üle vaieldud juba kaua aega
Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal.On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) Kuud Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Ehatäht ja Koidutäht
julgenud teadusringkonnad midagi kindlat väita. Läbimurre toimus 1990. aastal,mil valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertnõukogu IPCC, söandas ametlikult, kuigi ettevaatlikult deklareerida,et inimtegevus võib avaldada globaalkliimale tajutavat mõju. Hoopis kindlameelsemaks muutus otsus aastaks 2001, mil väideti: “On olemas uued ja veenvamad tõendid selle kohta,et viimase 50 aasta jooksul täheldatud soojenemise saab kirjutada inimtegevuse arvele”. Niisiis tuleb kasvuhooneefektist rääkides teha vahet loodusliku nähtuse ja inimtegevusest põhjustatud vahel. Nagu näha , on see väga keeruline,aga samal ajal ka väga tähtis, sest loodusseadustele on raske vastu seista, inimtegevust aga annab hea tahtmise juures juhtida. Kliimamuutused Maa ajaloos on olnud mitmesuguse kliimaga perioode, nii sooje ja sõnajalarohkeid, mil keskmine globaaltemperatuur oli praegusest 7-me kraadi võrra kõrgem, kui külmi ja igijäiseid, mil 6-10 kraadi võrra madalam.
atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. Veeaur Veeaur H2O on peamine kasvuhoonegaas, mille arvele langeb 90- 95% kasvuhooneefektist. Süsihappegaas Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub: fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel. CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri. Eriti suur on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi; lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel; ookeanide soojenemisel. Ookeanis on 60 korda rohkem CO2 kui atmosfääris; hingamisel; organismide lagunemisel. Metaan
gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. 11) Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. H2O - Veeaur on peamine kasvuhoonegaas, mille arvele langeb 90-95% kasvuhooneefektist. CO2 Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid. Ta tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest ta laseb läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust. CH4 Metaan ehk metüülhüdriid. Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel (anaeroobne lagunemine)
inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid moodustas 2008. aastal lõviosa ehk 85,83% kõigist Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Metaan (CH4) Värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20% kasvuhooneefektist. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju (Global Warming Potentsial - GWP) on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad kui süsihappegaasil. Metaani põhilised antropogeensed allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. Metaani kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145%. 2008
kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneeffekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist soojus-kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekt on iseenesest normaalne ja vajalik, ilma selleta oleks Maa keskmine temperatuur 33 0C võrra praegusest madalam. Kõige suurema osa kasvuhooneefektist põhjustab tegelikult troposfääris olev veeaur. Kasvuhoonegaasid kasvuhooneeffekti põhjustavad gaasid (CO2, metaan, kloororgaanilised (CFC) ühendid, osoon jt.). Kõige ohtramalt atmosfääris esinev lisandgaas on süsihappegaas. Kokku on kasvuhoonegaasidena arvel ligi 40 ühendit. Neist tähtsamad on CO2, O3, CH4 ja N2O (naerugaas) ning antropogeense tekkega freoonid . Praegu paiskavad kõik riigid fossiilsete kütuste põletamisega kokku atmosfääri 5,5-6 Gt C aastas),
Atmosfäär ja maapind absorbeerivad sellest 236 W/m2. Maa ja atmosfäär saadavad tagasi atmosfääri samuti 236 W/m2 pikalainelist kiirgust. Kuna Maa pinna keskmine temperatuur on 15°C (288°K), kiirgab maapinnalt 390 W/m2 pikalainelist kiirgust, Seega: atmosfäär vähendab maailmaruumi jõudvat pikalainelist kiirgust 154 W/m2 võrra. See ongi kasvuhooneefekt. Kui atmosfääri poleks, oleks Maa keskmine temperatuur -- 19°C (vastab pikalainelise kiirguse energiale 236 W/m2). Ca 90% kasvuhooneefektist annavad veeaur ja CO2. Energia tootmine tõstab Maa keskmist temperatuuri vaid 0,007oC Peamised kasvuhoonegaasidpäritolult energeetika CO2, CH4, NOx põllumajandus CH4, NOx tööstus CFC ühendid, O3, CO2, metsade raie CO2, - Loomade, eriti mäletsejate soolestikust - Orgaaniliste jäätmete hoidlas, prügilas - ca 19% tuleb biomassi põletamisest - 8% maagaasi tootmisest - 8% kivisöekaevandustest Mõju tervisele:
organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste põletamisel. o Metaan (CH4) on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20% kasvuhooneefektist. Metaani põhilised antropogeensed allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. o Dilämmastikoksiidi (N2O) osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6% le. Põhiline inimtegevusega seotud dilämmastikoksiidi allikas on lämmastikurikaste väetiste kasutamine põllumajanduses.
Lumikatte kestus peaks vähenema. Eestis ongi viimase 50 aastaga looduse kevadine ja suvine areng nihkunud keskmiselt 2-5 päeva varasemaks. Kevade algus on varasem, suurenenud on soojade kevadete hulk. Sügise algusaeg on sellel perioodil muutunud kõige vähem. Eesti teadlased on arvanud, et selle sajandi lõpuks enam meie jõgedele talvel jääkatet ei teki. Eelmisel sajandil hakati üha tõsisemalt rääkima globaalsest soojenemisest ja kasvuhooneefektist. Kasvuhooneefekt tekib seetõttu, et umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Maa atmosfääri kogunevad kasvuhoonegaasid süsihappegaas, osoon, metaan. Maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist maapinnalt ja veearu hulka atmosfääris. Koos saastamisega soodustavad need nähtused sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris
annaabi.ee 
