Alates kolmandast lapsest 900. 38aastase lapse vanemale 300. Üksikvanema lapse toetus 300. Ajateenija lapse toetus 750.- Muud toetused Ee s tko s te ta va võ i p e re ko nna s h o o ld a m is e l o le va la p s e to e tus 3 0 0 0 . Ellua s tum is to e tus 6 0 0 0 . Vanemahüvitis Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö ja pereelu ühitamisele. Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal,kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Vanemahüvitist ja hooldustasu korraga ei saa. Vanemahüvitis Matusetoetus: - makstakse matuse- korraldajale -makstakse Eestis registeeritud surma korral suurus 2010. aastal on 3000 krooni Õppetoetus oetuste eesmärk on tagada ligipääs kutsekesk ja kõrgharidusele ning motiveerida täiskoormusega ja edukat õ
2.2.11. Vanemahüvitis Vanemahüvitise tagamise õiguslikuks aluseks on samuti perehüvitiste seadus (RT I, 08.07.2016, 1.... koos hilisemate muudatustega ). Vanemahüvitise eesmärgiks on hüvitada laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning toetada töö ja pereelu ühitamist. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse sissetulek hüvitise määra ulatuses. Vanemahüvitisele on õigus last kasvataval vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping. Enne lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal välja arvatud juhul, kui lapse ema on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel pärast 5
aastal ning see näeb ette kolm põhilist kodakondsuse saamise võimalust- sünniga, Eesti kodaniku poolt lapsendamise korral või naturalisatsiooni korras. Alates 2000. aastast on jõus säte, mis lihtsustab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamist alla 15 aastasele alaealisele, kes on sündinud Eestis pärast 1992. aasta 26. veebruarit ega ole kuulunud ühegi riigi kodakondsusesse. Sellekohase taotluse esitamise õigus on lapse vanematel, üksi last kasvataval vanemal või lapsendajal, kes on elanud Eestis seaduslikult vähemalt 5 aastat ega kuulu ühegi riigi kodakondsusesse.Nimetatud muudatuste alusel on kodakondsus antud üle 6000 lapsele. Ka on põhiseaduse järgi igal lapsel, kelle vanematest vähemalt üks on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Kui inimesel on soov taotleda Eesti Kodakondsust, peab ta kõigepealt sooritama eesti keele- ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja
Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema tööle asumist ehk esimesel tööpäeval. Koondamine on tööandja otsus ja töötaja seda nõuda ei saa. Kui töötaja tööle naasmise ajaks ei ole tema laps veel kolme aastaseks saanud, siis tuleb järgida seaduses olevat piirangut, mille järgi alla 3- aastast last kasvataval vanemal on koondamisel eelisõigus tööle jääda. See tähendab, et kui temaga võrreldaval ametikohal töötab veel isikuid, kellel nii väikest last pole, tuleb koondatav valida nende hulgast.Kuna tema ameti kohas töödab veel kolm inimest siis peaks tööandja valima nende hulgast kellegi. Seadused: Tööandja ei või TL üles öelda põhjusel, et: a.) Töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus-või sünnituspuhkust b
· Vanema ja lapse vastastikune õigus omavaheliseks suhtlemiseks. Vanema puhul nähakse ette ka põhimõtteline kohustus lapsega suhelda, samuti mitte takistada teise vanemal lapsega suhtelmist. 18. Otsustusõigus · Nende juhtumite jaoks, mil vanemad on ka lahuselu kestel säilitanud ühise hooldusõiguse. Ühine hooldusõigus kohustab vanemaid jõudma lapse kasvatamise ja lapse esindamise küsimustes omavahel kokkuleppele. Otsustusõiguse põhjal on aga last kasvataval vanemal mõnevõrra laiemad õigused kui lapsest eraldi elaval hooldusõiguslikul vanemal: nimelt võib last kasvatav vanem otsustada lapse igapäevase elu küsimusi ilma teise vanemaga konsulteerimata. 19. Lapsendamine · Esmaseks kriteeriumiks lapse huvid · Eesmärk luau vanema ja lapse suhe. · Nõusolekud lapsendamiseks: o Vähemalt 10-aastase lapse isiklik nõusolek o Vanema või eestkostja nõusolek o Abikaasa nõusolek
Kui laps viibib vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem. Hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata. Last hooldava isiku otsustusõigus Kui laps elab pikemat aega kasuperekonnas, siis on last tegelikult hooldaval ja kasvataval isikul õigus otsustada lapse tavahooldamise asju ning õigus neis asjades last esindada. Kasuvanemal ei ole sellist õigust, kui hooldusõigusega isik vaidleb sellele vastu või kui kohus on käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat otsustusõigust piiranud või selle välistanud. Kui laps viibib kohtulahendi alusel kolmanda isiku juures, võib tema lõikes 1 nimetatud otsustusõigust piirata või välistada ainult kohus. Kasutatud allikas: Perekonnaseadus https://www.riigiteataja
eluaastani. Maksusoodustusi tehakse lastega peredele kahel viisil. Esiteks võivad Eestis elavad inimesed oma aastasest tulust maha arvata alla 26-aastase lapse või ülalpeetava koolituskulud (kaasa arvatud õppelaenu intressid). Teiseks võib üks lapse vanematest (või last ülalpidav inimene) maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta alates kolmandast lapsest. Sündivust toetava meetmena kustutab riik väikelast kasvataval kõrg- või kutsekooli lõpetanud vanemal osaliselt õppelaenu. 12 Kasutatud kirjandus Ainsaar, M. Laste ja perepoliitika Eestis ja Euroopas. Tartu:............. , 2000, 123 lk Sotsiaalkindlustusamet [http://www.ensib.ee/toetused/peretoetused2004.html ] 28.10.2005 E-Riik, Eesti Riigivõrgu keskus [http://www.riik.ee/pere/kontseptsioon3.html] 25.10. 2005 Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut [http://www.iiss
Lapse heaolu (child well-being)- lapse hüveolu, õnnelikkus ning elukvaliteet, mis väljendub/peegeldub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja kodanikuühiskonnas osalemine ;positiivne mõiste. Lapse heaolu tagavad kolm omavahel seotud võrdselt olulist süsteemi: *lapse arenguvajadused *vanemlikud oskuseid neid vajadusi tagada *perekondlikud ja keskkondlikud tegurid. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamisel on lapsevanemal või last kasvataval isikul. Heaolu saab jagada kolmeks valdkonnaks: 1. Individuaalne heaolu- see seisund eeldab sellist hetke, kus indiviidi kõik vajadused on rahuldatud (reaalsuses raske kajastada, kuna lisaks vajadustele on inimestel ka soovid, unelmad, tujud ja palju muid aspekte, mille kas olemasolu või puudumine heaolu taset mõjutab) 2.psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalne/kollektiivne heaolu- selle loob individuaalsete heaolude kooslus; erinevad sotsiaalsed grupid mõistavad ka heaolu erinevalt.
7. Koostöö väikese lapse perekonnaga Puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja on tema vanem ja lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel Puudega last kasvataval töötaval vanemal on seadusest (TLS § 63 lõige 2) tulenevalt õigused: Puudega last kasvatavat töötajat võib tööandja töölähetusse saata üksnes töötaja nõusolekul. Töökohta ja -aega saab muuta ainult kokkuleppel töötajaga. Puudega lapse emal või isal, samuti eestkostjal või isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, on õigus ühele lisapuhkepäevale kuus (lisaks lapsepuhkusele) kuni lapse 18-aastaseks saamiseni,
võimete ja vajaduste suurenemisega iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda. Lapsi peab juhendama ja suunama iseseisvalt tegutsema, muuhulgas tuleb selgitada lapsele kuidas hoida tervist, ennast arendada ja kuidas vältida ohu- ja riskiolukordi. Abivajaduse ilmnemisel, mida pole võimalik ilma kõrvalise abita lahendada, on last kasvatavad või lastega töötavad isikud kohustatud pöörduma lastekaitsetöötaja poole (LKS eelnõu § 16 lg 1–3). Teiste seas on ka last kasvataval isikul kohustus anda lapsele teavet tema päritolu, perekonnast eraldamise põhjuste ja tema tulevikku puudutavate küsimuste kohta (LKS eelnõu § 23 lg 2). Lastega töötavate isikute ülesannete hulka kuulub veel lapse arvamuse protokollimine (LKS eelnõu § 27 lg1). Kogu lastekaitsesüsteemi ülesannete jaotuse võtab kokku joonis 1. Vabariigi Valitsus, lastekaitse nõukogu, sotsiaalministeerium, maavalitsus ning sotsiaalkindlustusamet täidavad lastekaitse riikliku tasandi ülesandeid
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Lastekaitse seadus §18: Laps peab austama oma vanemaid nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. §7: lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul. Põhimõtted: vanemate võrdõiguslikkus, laste võrdõiguslikkus, lapse huvide ülimuslikkus. Vanemliku vastutuse liigid: Hooldusõigus (isiku- ja varahooldus) Suhtlusõigus Ülalpidamiskohustus Muu vastutus Otsustusõigus Esindusõigus Hooldusõigus-vanema kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest, jaguneb isikuhooldus (õigus hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldus (õigus hoolitseda lapse vara eest)
tõenda vastupidist. Ülesütlemise isikulised ja ajalised piirangud Rasedad ja lapsi kasvatavad isikud Koondamise tõttu (v.a tööandja tegevuse lõppemisel) ei tohi töölepingut üles öelda: rasedaga naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust isikuga, kes kasutab lapsehooldus- või lapsendaja puhkust koondamisel töölejäämise eelisõigus on alla 3-aastast last kasvataval töötajal (TLS § 89 lg 5) Töövõime vähenemise tõttu ei tohi töölepingut üles öelda: rasedaga naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust töötaja peab teavitama oma rasedusest või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kp jooksul pärast seda (TLS 93) Töötajate esindajad Töötajate esindajad TLS tähenduses on: töötajate usaldusisik (TUIS § 2 lg 2)
- puhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul - puhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal - puhkusele jäämisest või selle katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti - (TLS §§ 62 ja 65) - töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist vastavalt perehüvitiste seadusele - üldjuhul on esimesed 70 päeva õigus hüvitisele last kasvataval emal, hiljem võivad vanemad õigust hüvitisele kasutada kordamööda - üldjuhul määratakse vanemahüvitis pärast sünnitushüvitise saamist 435 päevaks ning seda makstakse 100% ulatuses keskmisest tulust - vanemahüvitis arvestatakse rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel - töötaja vanemahüvitist vähendatakse siis, kui saadav töötasu jõuab pooleni vanemahüvitise ülempiirist (aastal 2020 – 1774,05 eurot)
53 Lapsehoolduspuhkuse ka- sutamise õigus on lapse vanemal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. TLS § 65 järgi võib lapsehoolduspuhkust kasutada ka lapse tegelik hooldaja (nt vanaema, vanaisa, onu, tädi), eestkostja või isik, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping (vt sotsiaalhoo- lekande seaduse § 15). Lapsehoolduspuhkuse saajaid tuleb eristada isikutest, kellel on õigus vanemahüvitise- le. Vanemahüvitist on õigus saada last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping (vanemahüvitise seaduse (edaspidi VHS) § 2 lõige 2). Seega on lapse tegelikul hooldajal õigus kasutada lapsehoolduspuhkust, kuid sellega ei kaasne õigus saada puhkusel viibitud aja eest vanemahüvitist. 2. Kuna lapsehoolduspuhkuse eesmärk on tagada vanemale võimalus lapse kasvatami-
annaabi.ee 
