3-2-1-118-08: Kasutatud auto väärtust tõendada sarnaste autode müügipakkumised ega müügiarved on põhimõtteliselt lubatavad võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid. 3-2-1-46-09:Valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kaotatud kasutuseeliste väärtust arvestatakse abstraktselt - võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus oli suurema väärtusega, tuleb talle hüvitada väärtuste vahe. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. VARA Vara - isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (isiku kõikide rahalist
kaasa õiguslik tagajärg. Kui abikaasade ühisomandis olev asi jäi pärast kooselu lõppemist ühe abikaasa ainukasutusse ja teine abikaasa ei nõudnud selle eest tasu, sai kolleegiumi arvates eeldada, et abikaasadel oli vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni teine abikaasa esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks või abikaasadele ühiselt kuuluva kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks. Ühisomandi puhul ei saa siiski kasutuseeliste ulatust kindlaks teha ja kasutuseeliste hüvitamist nõuda sarnaselt kaasomandile, s.o kaasomaniku mõtteliste osade järgi. Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud, peab kohus abikaasa kui ühisomaniku kasutuseelise väärtuse määramisel mh arvestama asjaolu, et abikaasadel on ühisomandi tõttu ühine jagamatu õigus kogu asja kasutada ning saada esemest ühiselt kasu, sh kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 mõttes
Näide: kui isik kasutab sõiduautot tööl käimiseks, siis otseselt see ei ole vajalik kutsetegevuseks, aga kaudselt on. Ka sellisel juhul võiks nõuda asendusauto kulude hüvitamist. Samas samaväärset asja ei tohi lugeda sõna-sõnalt. Bussi- ja trammipiletid peaks samuti saama hüvitatud. Kui samaväärset asja ei kasuta, siis saab nõuda saamata jäänud kasutamiseelise hüvitamist. 9. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral kaotatud kasutuseeliste hüvitamine ja missugustel tingimustel saab seda nõuda? § 132 lg 4 lause 2. Asenduskasutuse puhul isik kasutabki teist asja, siis kasutuseeliste puhul on tal võimalus asenduskasutust hankida, aga ta ei tee seda, hüvitiseks on ta samamoodi õigustatud. Näide: kui taksojuht ei võta selle aja jooksul üüriautot, siis kasutuseelisena tuleks siiski hüvitada. Juhtumid, kus kasutuseelise kompenseerimine ei ole õigustatud. Näide: avariis saab kahjustada 14-aastase isiku sõiduauto
hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seda võib teha siis, kui asja ähvardab hävimine. AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see, kui isik kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-137-10, 3-2-1- 149-10, 3-2-1-172-10, 3-2-1-51-11) Käsutamine Mõttelist osa võib kaasomanik võõrandada, pärandada või koormata. Mõttelisele osale ei saa seada servituuti ega hoonestusõigust kuna need piiratud asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu.
9. 3-2-1-45-08 p 18;– hinnavahe (VÕS § 135) ja kahju hüvitamine; 3-2-1-5-13 p 37 – kohaldamine ülesütlemisele 10. 3-2-1-142-16 p 14 – mittevaralise kahju hüvitis kindla rahasummana; 11. 3-2-1-80-13 p 20 – mittevaralise kahju hüvitise suurus; 12. 3-2-1-19-13 p 10-14 – VÕS § 132 kohaldamine kulutuste mõistlikkuse hindamisel; Saamata jäänud tulu: 13. 3-2-1-60-09, p 14 - saamata jäänud tulu; 3-2-1-51-09 p 14-15 kasutuseeliste mõiste, saamata jäänud tulu; 14. 3-2-1-173-12 p 20, 22 – digireklaam 15. 3-2-1-180-15 p 39 – kasutuseelis kinnisasjade puhul; Kahju hüvitamise nõude ulatus: 16. 3-2-1-134-09 p 11 – alusetu rikastumise arvesse võtmine kahju suuruse määramisel; 17. 3-2-1-42-16, p 23– kahjuhüvitise vähendamise nõue; 18. 3-2-1-90-14 p 15 – kasu mahaarvamine, VÕS § 132 lg 4 kohaldamine I Kahju hüvitamise nõue (koos täitmisega), VÕS § 115 lg 1 I alt 1
Riigikohus on 19. novembril 2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08 tehtud otsuse p-s 12 osutanud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Samuti on Riigikohus selgitanud, et saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks 3-2-1-51-09 p 14-15 kasutuseeliste mõiste, Aktsiaselts Esmar (hageja) esitas 6. oktoobril 2003 Sirje Rebase (kostja) vastu hagi eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja omandas Keila vallas Konverentsikeskuse kinnistu. Kinnistu omandamise hetkel oli kinnistu koormatud tähtajalise rendilepinguga nr 108 Osaühingu Delikaat (rentnik) kasuks. Rendilepingu p 4.3 järgi oli rentnikul õigus anda renditud vara rendileandja nõusolekuta osade kaupa allrendile, teavitades rendileandjat
tühise tehingu alusel üleantu tagastamise sätteid kohaldada üleantud asjale tehtud kulutuste ja asja väärtuse hüvitamise erinormidena ka juhul, kui üle anti asja omand või valdus, ning seda ka juhul, kui üleandmise käsutustehing on tühine. Asja tühise tehingu järgi saaja ei vabane üleantu tagastamise kohustusest üksnes seetõttu, et üleandja ei suuda tõendada oma omandiõigust asjale. Tsiviilasjad Kahju hüvitamine kahju hüvitamise ulatus Kasutuseeliste arvestamisel ei välista asjaolu, et ehitis on isiku ehitisse elama asudes elamiskõlbmatu, kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelistel ei saa väärtust olla üksnes juhtudel, kui omanik ei oleks saanud asja kolmanda isiku kasutusse anda või kasutusse andes ei oleks keegi nõus asja kasutamise eest midagi maksma. Omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise õigus ei anna isikule õigust asja kasutada,
ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja hävimise või kaotsimineku korral? 79. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja kahjustamise korral? 80. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamine, kes, missugustel tingimustel ja missuguses ulatuses (juhul, kui esinevad vastutuse alused) saab seda nõuda? 81. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral kaotatud kasutuseeliste hüvitamine, kes, missugustel tingimustel ja missuguses ulatuses (juhul, kui esinevad vastutuse alused) saab seda nõuda? 82. Missugustel juhtudel saab võlaõigusseaduse alusel nõuda rahalist hüvitist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest ja mis asjaolusid tuleb sellise hüvitise suuruse määramisel arvestada? § 134 lg 2 võib eristada kahte juhtumite gruppi: kehavigastus ja tervisekahjustus, isikuõiguste rikkumine. § 134 lg 3 näeb ette mittevaralise kahju
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.“ 41 Saamata jäänud tulu 3-2-1-60-09, p 14 - saamata jäänud tulu Asjaolud: Aktsiaseltsi Esmar (hageja) hagi Mart Kruusimägi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Õiguslik probleem: VÕS § 128 lg 4 kohaselt võib nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. RK: „Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada.“ 3-2-1-51-09 p 14-15 kasutuseeliste mõiste, saamata jäänud tulu Asjaolud: Aktsiaseltsi Esmar (hageja) hagi Sirje Rebase (kostja) vastu kahjuhüvitise saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks“ 3-2-1-173-12 p 20, 22 – digireklaam Asjaolud:
3-2-1-118-08: Kasutatud auto väärtust tõendada sarnaste autode müügipakkumised ega müügiarved on põhimõtteliselt lubatavad võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid. 3-2-1-46-09:Valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kaotatud kasutuseeliste väärtust arvestatakse abstraktselt - võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus oli suurema väärtusega, tuleb talle hüvitada väärtuste vahe. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. VARA Vara - isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (isiku kõikide
et selle sätte järgi hüvitist saada või mitte. Lahe arvab, et võiks olla. 36-15 hüvitisest tuleb maha arvata see, mille kannatanu oma asja mitte kasutamisega säästis. Sõiduauto näite puhul kannatanu sääst selles, et ei kasutanud oma sõidukit, kilometraaž ei suurenenud, amortisatsiooni ei toimunud. See tuleb maha arvata. Lg 4 mõlema lause puhul on nõue ka asja valdajal, ei pea olema tingimata omanik. 81. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral kaotatud kasutuseeliste hüvitamine, kes, mis tingimustel ja ulatuses (juhul, kui esinevad vastutuse alused) saab seda nõuda? Lg 4 l 2 kasutuseelise nõue kannatanul, kel oli õigus hankida endale asendusasi, aga ta ei kasutanud seda võimalust. Tekitaja peab hüvitama kaotatud kasutuseelise. Takso ei võta asendusautot, siis hüvitise saamise õigus ikka nimet sätte järgi. 46-15 leiti, et kaot kasutuseelise nõue on kannatanul ka võõra vara ebaseadusliku valdamise korral. 82
saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks. Üldiseks põhimõtteks on seatud, et vili kuulub asja omanikule, võimalik on aga ka teisiti määrata. Kasutuseelised Kasutuseelised on asja kasutamises peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. Selliste eelistena on nimetatud majas elamist, auto, hoome vüi territooriumi kasutamist ettevõtluses, samuti hääleõigust aktsiaseltsis või osaühingus. Kasutuseeliste õiguslik tähendus on seotud väärtuse hüvitamise kohustusega. Kasutuseeliste hindamine toimub väärtuse alusel, mis tuleneb kasutamise objektiivsest võimalusest, mitte aga tegelikest tulemustest. Vara Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (TsÜS § 66). Algselt oli vara mõiste sätestatud AÕS-s Vastavalt asjade liigitusele eristati vallas-ja kinnisvara. Sellist
osa kasutamisest, kuid ei saa seda täiel määral teha puudutatud isiku tegevuse tõttu. o Üldjuhul, kui ühe isiku ainukasutusse jääb suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal maksta selle eest teistele hüvitist. AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, kasutuseeliste hüvitamise nõue (v.a. kui hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega). Kasutuseeliseks on ka see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda. o Pööningu kõrgus ei vasta eluruumidele kehtestatud normidele, mistõttu ei saa seda hinnata eluruumina. Samuti on maakohus leidnud, et katusekorruse väljaehitamine ja selle kasutamine on kasulik kõigile, sest vähendab maja küttekulu.
tamine ja missugustel tingimustel saab seda nõuda? 132 lg 4 ls 1 Nt taksojuhi autole mõlgitakse ära ja läheb remonti. Ta võib rentida parandamise ajaks teise auto ja taksot edasi sõita, ja nõuda makstud rendi kahjuna. kas siis väljaspool majandus/kutsetegevust siis ei saa? 9. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral kaotatud kasutuseeliste hüvitamine ja missugustel tingimustel saab seda nõuda? Isegi kui kahjustatud isik teist asja asemele ei üüri, võib ta ikkagi nõuda kasutuseelise hüvitamist ( 132 lg 4 ls 2). 10. Missugustel juhtudel saab võlaõigusseaduse alusel nõuda rahalist hüvitist lepinguvälise mit- tevaralise kahju eest ja mis asjaolud tuleb sellise hüvitise saamiseks tõendada? Mittevaralise kahju kohta hüvitamisit reguleerib erinorm 134 1