tegevuskohti, esitatakse tavaliselt jutustaja vaatepunktist Karakter-tegelase individuaalsed loomuomadused(päritolu, huvid, välimus jne) Kompositsioon- koostisosade ühendamine tervikuks Komöödia-koomilise sisuga, naeruvääristatakse inimese pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni, lõpevad enamasti õnnelikult Kulminatsioon-tegevuse pinge haripunkt Kõnekujund-sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavaimad: epiteet, metafoor, võrdlus. Kõnekäänd-piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks (nt. ei seisa pudeliski paigal). Lüroeepika - põimuvad lüürika ja eepika: jutustava sisuga lüüriline luule. Suurvormid: eepos, ballaad. Lüürika-iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Tunnused: riim, stroof, värss. Vormid: ood, sonett, hümn. Metafoor-tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Peidetud võrdlus sinitaeva silm
Tallinna Kunstigümnaasium Mustad metallid Referaat 2008-12-15 Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm
ning kiirgus tekib elektronide ja aukude stimuleeritud rekombineerumisel. Dioodlaserid Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103 A/cm2) läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht pn-siire (homolaseris) või kahe heterosiirde vaheline kiht (heterolaseris). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed umbes 0,1 mm), ökonoomseimad (kasutegur on 50%) ning kasutatavaimad nüüdislaserid (üle 90% aastas toodetavate laserite arvust 1990. a. andmetel). Eelistatakse heterolasereid kui tõhusamaid. Röntgenlaserid Röntgenlasereis (raserid) on kiirguriks paljukordselt ioniseeritud aatomite plasma, mida tekitatakse ülivõimsate optiliste laserite või koguni tuumaplahvatusega. Elektronide ja ioonide järkjärgulisel taasühinemisel või ioonide põrkergastusel pöördhõivestuvad aatomite
Domeen on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus (Internetis). IP aadress võiks välja näha näiteks selline: 196.22.221.46. Domeeni kasutamise teeb võimalikuks DNS server ehk nimeserver (Domain Name Server), mis tõlgib domeeninime IP aadressiks. Domeenide all mõeldakse üldjuhul teise astme domeene (jutukas.ee, neti.ee), kuna esimene aste on "com", "ee" vms. Internetiteenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: · elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; · Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada
· Utiliittarkvara on süsteemitarkvara, mis analüüsib, seadistab ja optimeerib arvutit. 1.2. Rakendustarkvara Rakendustarkvara seevastu paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemale arvutiga suhtlevale kasutajale, mis aitab otseselt kasutaja eesmärke täita. Rakendustarkvara on üldiselt soetud graafilise kasutajaliidesega. 3 Kasutatavaimad rakendustarkvarad on: · Kontoritööpaketid: tekstitöötlusprogrammid, tabelarvutusprogrammid, esitlusprogrammid. · Arendusvahendid: assemblerid, kompilaatorid, interpretaatorid, versioonihaldusprogrammid. · Infohaldusrakendused: ettevõtte ressursiplaneerimispaketid (ERP), raamatupidamispaketid, kliendisuhtehalduspaketid (CRM); otsustusi toetavad süsteemid (DSS), projektihalduspaketid.
wikipedia.org/wiki/Laser · http://www.google.ee/search?hl=et&lr=&q=esimene+laser&start=10&sa=N · http://www.google.ee/search?hl=et&q=laseri+ohtlikkus+&btnG=Otsi&lr= Sisukord Laserite ajalugu lk. 1 Laserite liigitus lk 1 Laserkiir ja valguskiir lk. 1-2 Kuidas töötab laser? lk. 2 Laserist elupäästja lk. 2 Tööstuslikud laserid lk. 3 Laserist meelelahutaja lk. 4 Laseri ohtlikkus lk. 4-5 Laserid tulevikus lk. 5 Kasutatavaimad laserid lk. 6 Kokkuvõtte lk. 7 Kasutatud kirjandus lk. 8 Kokkuvõte Laserid on kasutusel olnud juba 20. sajandi lõpust. Laserkiire avastajaks oli Theodore Maimanil ning tema avastas rubiinlaseri. Sõna ,,laser" on lühend inglise keelsest väljendist. Lasereid on üheksat erinevat tüüpi: alalislaserid, välklaserid, tahkislaseid, gaaslaser, süsinikdioksiidlaser, eksimeerlaser, vedliklaser, pooljuhtlaser ja kemolaser.
tormiliselt, tempoga umbes 3-4 korda aastas. Tänaseks on Eestis Internetti ühendatud aga juba üle 25000 tuhande arvuti. Võrgu kasutajate arvu ei tea täpselt aga keegi. Arvatavasti on see serverite arvust mõnikümmend korda suurem, sest näiteks ülikoolides kasutab ühte serverit sageli kümneid ja sadu inimesi. 8 Interneti teenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: · elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; · Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna
Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega. Paljudel juhtudel rakendatakse neid hiidvälkereziimis. Tahkislaserite eriliik on pooljuhtlaserid, milles luuakse pöördhõive pooljuhikristalli juhtivus- ja valentsitsooni vahel ning kiirgus tekib elektronide ja aukude stimuleeritud rekombineerumisel. Dioodlaser Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht. Dioodlaserid on väikseimad, ökonoomseimad ning kasutatavaimad nüüdislaserid. Pooljuhtkiirguriga lasereis võib ergastiks olla ka elektronikimp (näiteks laserteleviisori ekraanis). Elektronlaser Elektronlasereis kiirgab võngutit läbiv ülikiirete, relativistlike elektronide kimp. Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni.
16 arvutist. Kuna kogu info Internetis liigub pakettide kaupa, siis võivad edastatava sõnumi erinevad osad jõuda kohale erinevaid teid pidi. Kasutaja ei pea seda aga üldse teadma, kuna süsteem ise oskab need osad hiljem uuesti kokku panna ning taastada sõnumi sellisel kujul, nagu ta teele saadeti. 6 Teenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna
[3] 4.5 Pooljuhtlaserid Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103 A/cm2) läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht. Aukude ja elektronide rekombinatsioon tekitab optilise võimenduse. Peegeldumine kristalli otstelt tekitab kristallist optilise resonaatori (samas võib resonaator olla kristallist väljaspool). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed umbes 0,1 mm), ökonoomseimad (kasutegur on 50%) ning kasutatavaimad nüüdislaserid (üle 90% aastas toodetavate laserite arvust 1990. a. andmetel). Pooljuhtkiirguriga lasereis võib ergastiks olla ka elektronikimp (näiteks laserteleviisori ekraanis). [3] Pooljuhtlaserites kasutatakse töötava ainena näiteks galliumarseniidi GaAs, kaadmiumsulfiidi CdS, indiumarseniidi InAs või tsinksulfiidi ZnS. [2] Injektorlaseris tekib pööratud jaotus pn-siirdel. Tema võimsus on temperatuuril 4 K
Sama kehtib ka värviprindi kohta. PABERI FORMAAT Iga printerimudel on ette nähtud ühe kindla maksimaalse paberiformaadi kasutamiseks. Siia kuuluvad nii lehepoognad, ümbrikud, kleebislipikud kui ka muud andmekandjad. Tegelikult määrab andmekandja formaadi maksimaalselt võimalik prindilaius. Lühikese võlliga maatriksprinteritel on selleks harilikult 257mm, pika võlliga printeritel 420 mm. Prinditiheduse 10 cpi korral nastab see kas 80-le või 136-le kirjamärgile (sümbolile) reas. Kasutatavaimad paberiformaadid on: A3 - 297×420 mm A5 - 148×210 mm A4 - 210×297 mm A6 - 105×148 mm 5 PABERI SÖÖTMINE Enamik printereid on varustatud mitmesuguste paberisöödu võimalustega - alates ühe poogna käsitsi söötmisest ja lõpetades poognate automaatsööturitega, mis võimaldavad mitmesajast paberilehest koosneva paki kasutamist
töösse ei võta, kuni temasse pole just selles mõõdus paberit söödetud. Teised printerid küll ei tee valest paberiformaadist välja, kuid teie ekraanil kenasti kujundatud töö ei pruugi olemasolevale paberile ära mahtuda või vastupidi - leheküljele jäävad tarbetult laiad veerised. Üldse kipub ameerikapärane häälestus veeriste osas ruumi raiskama: üle 3 tolli laiused vabad servad paistavad A4 jaoks liiga laiadena ja tasuks kitsamaks "kruttida". Kasutatavaimad paberiformaadid on: A3 -297x420 mm A4 -210x297 mm A5 -148x210 mm A6 -105x148 mm A4+ -216x356 mm Legal (=A4+) -216x356 mm (8,5x14 tolli) Legal 13 (=government legal) -216x330 mm (8,5x13 tolli) Letter -216x279 mm (8,5x11 tolli) Executive -184x267 mm (7,25x10,5 tolli)
milles luuakse pöördhõive pooljuhikristalli juhtivus- ja valentsitsooni vahel ning kiirgus tekib elektronide ja aukude stimuleeritud rekombineerumisel. Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103 A/cm2) läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht pn-siire (homolaseris) või kahe heterosiirde vaheline kiht (heterolaseris). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed umbes 0,1 mm), ökonoomseimad (kasutegur on 50%) ning kasutatavaimad nüüdislaserid (üle 90% aastas toodetavate laserite arvust 1990. a. andmetel). Eelistatakse heterolasereid kui tõhusamaid. Pooljuhtkiirguriga lasereis võib ergastiks olla ka elektronikimp (näiteks laserteleviisori ekraanis). Üht levinumat materjali pooljuhtlaseri tarvis valmistatakse tahkest galliumarseniidist ja see sarnaneb taskuraadio transistrides kasutatavate pooljuhtidega. Teatud viisil elektriliselt ergastades
Pinnase tihendamise meetodid, selgitused. Igasuguste materjalide, kaasaarvatud pinnased, tihendamine toimub nende materjalide tihedate agregaatosakeste pakkimine ruumala ühikus optimaalsemaisse asendisse selliselt, et nende vahelised tühikud oleksid minimaalse mahuga. Sellise olukorra saavutamiseks tuleb tihendatava materjali osakesed panna üksteise suhtes liikuma ning mõjutada välisjõuga, sundides neid liikuma vajalikus suunas nii, et nad võtaksid üksteise suhtes optimaalsed asendid. Kasutatavaimad meetodid on: a) staatilise survega tihendamine b) lööktoimeline tihendamine c) vibrotihendamine d) kombineeritud toimega tihendamine. Iga eelloetletud tihendusmeetod on efektiivne vaid kindla struktuuriga pinnaste jaoks. Sidumata pinnaste puhul on efektiivseim vibro- või vibrostaatiline tihendamise meetod. Tugevasti seotud savipinnaste puhul on soovitatavaim lööktoimeline tihendusmeetod. Pinnase tihendamise juures mängib tähtsat rolli tihendatava pinnase niiskus. 27
Operatsioonvoimendit iseloomustavad: suur voimendustegur; suur sisendtakistus; vaike valjundtakistus. Operatsioonvoimendi sai oma nime korgekvaliteedilistelt voimenditelt, mida kasutati analoogarvutites uuritava protsessi (nt siirdeprotsessi) modelleerimisel ja matemaatiliste operatsioonide (summeerimine, integreerimine, diferentseerimine jt) sooritamisel. Nuudisaegsed operatsioonvoimendid kujutavad endast integraalseid pooljuhtseadiseid, mis on kasutatavaimad lineaarsed integraallulitused. Oma mootmetelt ja hinnalt ei erine nad palju uksikust transistorist.
kasutada pidurit; 217. 7. Ülekantav võimsus on võrdeline läbimõõdu 5-da astmega (P ~ D 5-s aste); 218. 8. Pidurina väheefektiivne võimaldab pöörlemiskiirust vähendada, ei võimalda väljundvõlli 219. peatada. 220. Kirjeldada üldiseid lülitatavate sidurite ja pidurite valikupõhimõtteid. 221. 222. 223. 224. Kuidas liigitatakse hõõrdpidureid? 225. Kasutatavaimad on hõõrdpidurid, need jagunevad: 226. · klots-, 227. · lint-, 228. · ketas- 229. · koonuspiduriteks. 230. 231. 232. 233. 234. Kirjeldada klotsi ja ketaspiduri tööpõhimõtet. 235. 236. Klotspiduri rakendumisel 237. Ketaspiduris surutakse kokku suruvad piduriklotsid vastu seisev ja pöörleval võllil olev ketas pidurdataval võllil oleva piduritrumli (neid kettaid võib vaheldumisi olla
See on üks kõige tavalisemaid laseritüüpe13 4.7.1. Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103 A/cm2) läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht pn-siire (homolaseris) või kahe heterosiirde vaheline kiht (heterolaseris). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed umbes 0,1 mm), ökonoomseimad (kasutegur on 50%) ning kasutatavaimad nüüdislaserid (üle 90% aastas toodetavate laserite arvust 1990. a. andmetel). Eelistatakse heterolasereid kui tõhusamaid14 11 WIKIPEDIA, http://en.wikipedia.org/wiki/Free_electron_laser (22.03.2009) 12 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978, lk 59-66 13 Sealsamas, lk 59-66 14 Sealsamas, lk 55-66 11 5. LASERITE KASUTAMINE ,,Laserikiirguse rakendused saab jaotada kahte põhirühma.
pooljuhikristalli juhtivus- ja valentsitsooni vahel ning kiirgus tekib elektronide ja aukude stimuleeritud rekombineerumisel. Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103 A/cm2) läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht pn-siire (homolaseris) või kahe heterosiirde vaheline kiht (heterolaseris). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed umbes 0,1 mm), ökonoomseimad (kasutegur on 50%) ning kasutatavaimad nüüdislaserid (üle 90% aastas toodetavate laserite arvust 1990. a. andmetel). Eelistatakse heterolasereid kui tõhusamaid. Pooljuhtkiirguriga lasereis võib ergastiks olla ka elektronikimp (näiteks laserteleviisori ekraanis). Üht levinumat materjali pooljuhtlaseri tarvis valmistatakse tahkest galliumarseniidist ja see sarnaneb taskuraadio transistrides kasutatavate pooljuhtidega. Teatud viisil elektriliselt ergastades saab selle aine erinevate tükkide lahutuspinnad panna laserina
(kuigi on võimalik ka võrdse poole teabevahetus). Autentimisfaas sisaldab igal juhul serveri autentimist. Vajadusel järgneb sellele ka kliendi autentimine. SSLi võimalused ja rakendatavus: SSL suudab ilma sertifikaatide ja seda toetava infrastruktuurita vaid tõestada, et järgmise ühenduse tegija oli sama, kes tegi eelmise ühenduse Et midagi lisaks nõuda, peab olema lisateavet (nt sertifikaate, paroole jm) Hetkel on suurimad ja kasutatavaimad SSL-rakendused Eestis on telepanganduseteenused (https protokoll) Täpsemalt SSLi tööpõhimõttest leheküljel: www.itcollege.ee/~valdo/turve/2002/turve10.ppt http://postikana.ttu.ee/~crypto/SSL.htm Port Protokoll Seletus 22 SSH Secure Shell SSH (Secure Shell - e. k. kindel koorik) on programmide komplekt, mis on mõeldud r-korralduste
põrandakatteid. Mõnikord nõutakse põrandatelt vastupidavust kõrgele temperatuurile, mineraalõlidele, orgaanilistele lahustitele, loomsetele rasvadele, hapetele, leelistele või esitatakse dielektrilisuse või sädemeohutuse nõudeid. Koostas: Meeli Kams 43 Hoone osad EPMÜ Kattematerjalide järgi kasutatavaimad on laud-, parkett-, puitkiudplaat-, metlahh-, tsementplaat-, klinker- e. tellis-, looduskivi-, metallplaatpõrandad. Metlahhplaatidest põrandaid nimetatakse viimasel ajal keraamilistest plaatidest põrandateks. Kasutatakse ka betoonist aluskihile valatud põrandaid tsement-, asfalt-, asfaltbetoon-, terratso e. mosaiik (marmorpuru või värviline kivipuru ja tsementsegust kiht, mis on lihvitud pealt siledaks), polümeertsement-, polüvinüülatsetaat- või ksüoliidist kihiga (aluskiht samuti
Lisaks bittrasterkirjadele kuulub paljude printerite põhikomplekti hulk skaleeritavaid (muudetava suurusega) kirju, samuti standardseid kaubakoode (vöötkoode). Kõigi laserprinterite ja mõnede nõelprinterite puhul on fonte (kirju) võimalik lisada ka täiendavate kassettide (püsimälumoodulite) abil. Prinditavate kirja- ja graafiliste märkide kogumi määravad kindlaks koodimärgistikud (coded character sets), mille arv uuemates printerites võib olla väga suur. Kasutatavaimad koodimärgistike leheküljed (kooditabelid) on 437, 850, 857, 860, 863, 865 jt. Kooditabelil 850 baseerub ka kõiki eesti tähti sisaldav märgistik. Printerikirjade määratlemiseks kasutatakse järgmisi põhinäitajaid: Kirjatüüp (typeface)- tähemärkide põhijoonise tüüp, näiteks Times, Swiss, Orator, Courier jt. (paljud neist on tegelikult ekvivalentsed, kuid nende nimetused on kaitstud erinevate kaubamärkidega)
reid. Tankerite laevaehituslikud erinevused tulenevad lasti iseärasustest ja selle veole esitatavaist nõudeist. Eri lastitankides võivad tankerid vedada erinevaid mootorikütuseid või naftaprodukte. Kasutatavaimad on toornafta ja naftatoodete veo tankerid, mis moodustavad ligikaudu 10% maa- ilmas seilavate tsiviillaevade arvust ja keskmiselt kolmandiku nende kandevõimest. Tankeri lastiruum on jaotatud piki- ja põikivaheseintega suurteks mahutiteks ehk tankideks. 84 5 Veetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
