e Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. Loeng 8: Personalimajandus ehitusfirmas. Töötajatega sõlmitavate lepingute liigid. Loeng 9: Raamatupidamise korraldamine. Raamatupidamise siseeskirjad Loeng 10: Ehitusfirma finantsjuhtimine.Kulude analüüs ehitusfirmas. Loeng 11: Ehitusfirma tulud ja kulud Loeng 12: Kasum kui ehitusfirma tegevuse näitaja. Kasumiaruannete skeemid. Bilanss. Loeng 13: Omad ja võõrvahendid. Laenuliigid, nende saamine ja tagasimaksmine Loeng 14: Ehitusprojekti ökonoomika.
.......................................................................................................................50 Lisa 2 ASi Even kasumiaruande horisontaalne analüüs 2003-2005................................51 Lisa 3 ASi Even bilansi vertikaalne analüüs 2003-2005 .................................................52 Lisa 3 järg ........................................................................................................................53 Lisa 4 ASi Even kasumiaruannete vertikaalne analüüs 2003-2005.................................54 SUMMARY.........................................................................................................................55 2 SISSEJUHATUS Kuigi iga ettevõtmise peamiseks eesmärgiks on teenida kasumit, ei näita positiivne tulemus veel seda, et ettevõtte tegutseb ja areneb probleemideta. Ettevõtte finantsmajanduse
jooksul). Lühiajaliste kohustistena kajastatakse järgnevaid kohustisi: - Kohustisi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. võlad tarnijatele); - kohustisi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; - kohustisi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt. lühiajalised laenud). 6 16. Kasumiaruannete skeemid Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Skeemi 1 kasutavad väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt
Kontode lõppsaldo määramine. Aktiva kontol on kajastatud vara(käibe- ja põhivara) liikumine; passivakontol on kohustused (lühiajalised ja pikajalised) ja omakapital. Aktivakontodel saldod on deebeti, passivakontodel kreedeti poolel .aktiva=passiva. Lppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive. Aktivakontode lõppsaldo = Deebet- algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumiaruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest: Skeem 1 Saksa kasumiaruande esitamise vorm, lähtub kuluelementidest. Kulud on toodud elementide lõikes. Väikefirmades, kus ei ole keerulist raamatupidamissüsteemi. Kulud on jaotatud elementideks. Skeem 2 - USA ja Briti kasumiaruande esitamise vorm, kus kulud on esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele
. Traditsiooniliselt on Eesti ettevõtetes kasutatavad kulude klassifikatsioonid lähtunud EV Raamatupidamise seaduse kasumiaruande skeemidest 1 ja 2. Skeem 1 on üles ehitatud nn. kuluressursi kasutamise järgi, liigitades kulud tooraine- ja materjalikuludeks, tööjõukuludeks, energiakuludeks kulumiks jne. Skeem 2 on üles ehitatud aga nn, kulufunktsiooni järgi - realiseeritud toodete kuluks, turustuskuluks, üldhalduskuluks, arendus-kuluks jne» Nimetatud kasumiaruannete skeemide kulude liigitus! on täpsemalt käsitletud EV Raamatupidamise Toimkonna poolt 1995.a. välja antud Raamatupidamise juhendites nr. 6 - 7. Mõlemad kasumiaruande skeemid vaatlevad ettevõtte kui terviku tulemusi tulude, kulude ja kujuneva kasumi osas. Ettevõte toodab ja müüb konkreetseid tooteid ja tootegruppe. Nendega seotud käivete ja kulude detailanalüüs võimaldab tulevikus täpsemalt kujundada ja planeerida ettevõtte kui terviku tulemust iga üksiku osa parema suunamise kaudu
raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi. 22 Kasumiaruandes üldjuhul tulusid ja kulusid omavahel ei saldeerita, v.a. juhul, kui tulud ja kulud on tekkinud ühest ja samast või suurest hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised. Näiteks kasumid ja kahjumid põhivara müügist, kasumid ja kahjumid valuutakursimuutustest; kasumid ja kahjumid finantsinvesteeringute müügist. Kasumiaruannete kirjete selgitus on toodud RTJ 2 lisas 2. 10. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on kolmas raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase rahavoogusid. Nn finantsseisundi muutumise aruandes kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
1. Need on väljakirjutused või koopiad kliendi tegevuse seisukohalt olulistest juriidilistest dokumentidest, lepingutest, protokollidest ja muudest taolistest dokumentidest. 2. Dokumendid mis näitavad organisatsiooni struktuuri, tegevuskohti, töötajate kohustuste ja õiguste jaotust. Materjalide valdkonnad: 1. Raamatupidamise siseeskiri, kontoplaan. Audiitori sooritatud raamatupidamis ja sisekontrolli süsteemi analüüs ja hinnangud. 2. Auditeerimislpaan. 3. Kasumiaruannete, bilansikirjete tulemused. 4. Viited sellele kes ja millal viis kontrolliprotseduurid läbi. 5. Tõendid selle kohta, et audiitor on tutvunud teiste osalejate tööga ja selle heaks kiitnud ehk aksepteerinud. 6. Materjalid, mis tõendavad suhtlemist kolmandate isikutega. 7. Audiitori ja kliendi vahelise kommunikatsiooni materjalid. 8. Koopiad raamatupidamisaruannetest mille kohta on audiitori lõpparuanne koostatud.
kassavoogude töölehtedele. Kassavoogude prognoos on omakorda osaliselt genereeruv – ta saab andmed algandmete ja toodete töölehtedelt, juurde tuleb sisestada kulutused. 9. Finantsplaan Äriplaani finantsplaan kajastab kavandatavate tulude/kulude mahtu ja ajastust, ettevõtte rahastamise viise. Finantsplaani tüüpilisteks väljunditeks on eeldustel ja ennustustel põhinevad finantsprognoosid (kasumiaruannete, rahavoogude ja bilansside ennustused, suhtarvude ja mõõdikute prognoos). Järgi nõuet, et äriplaani finantsosa ja finantsprognooside koostamisel saad kasutada ainult neid arve, mida oled käsitlenud või põhjendanud eelnenud sõnalises osas. Ehk sõnalise osa väljundid on numbrilise osa sisendid. 68 9.5. Finantsprognoosid
raamatupidamiskohustuslase vara, omakapitali ja kohustusi. Need näitajad on jaotatud bilansi kahe olulise poole - aktiva ja passiva vahel samaväärses summas. Aktiva on bilansi vasak pool (või ülemine osa) ja sisaldab andmeid ettevõtte varade (käibevara ja põhivara) kohta. Passiva on bilansi parem pool (või siis vastavalt alumist osa) ja sisaldab andmeid ettevõtte kohustuste ja omakapitali kohta. Bilansivorm Raamatupidamise seadusega on kinnitatud kasutatavad bilansi- ja kasumiaruannete vormid. Neid Sa pead järgima. Bilansivorme on üks, kasumiaruandeid kaks. Kinnitatud skeemid on täpselt kirjas seaduse lisades 1 ja 2. Ja et raamatupidaja elu lihtsamaks teha (tegelikult et seadusega nõutu oleks ühtviisi mõistetav kõigile), on Raamatupidamise Toimkond kirjutanud täpsemalt oma juhendites lahti, millised tehinguartiklid millisele bilansi- või kasumiaruande reale kuuluvad. On oluline teada, et majandusaasta aruande jaoks koostatud bilansi juurde kuuluvad
protsenti, mille valdkonna toode moodustab (et mõista ostjate hinnatundlikkust); kui suurt müügiprotsenti on vaja, et pidada tõhusas mahus logistilist võrgustikku (aitab hinnata turutõkkeid); ostjate kantavad vahetamiskulud (et leida peibutis, mida turule siseneja või rivaal peab klientidele pakkuma). Konkurentsijõudude tugevus mõjutab hindu, kulusid ja konkureerimiseks vajalikke investeeringuid, seega on need jõud otseselt seotud valdkonnas tegutsejate kasumiaruannete ja bilansiga. Valdkonna struktuur määrab ära tulude ja kulude vahelise lõhe. Näiteks pingeline konkurents viib hinnad alla või tõstab turustamise, uurimis- ja arendustegevuse või klienditeeninduse kulusid, vähendades varusid. Kui palju? Tugevad pakkujad viivad sisendikulud üles. Kui palju? Ostja võim vähendab hindu või tõstab ostjate kulusid, kui nad peavad hankima suuremaid kaubavarusid või tagama finantseerimine. Kui palju? Madalad
6. pearaamat peab olema täidetud korralikult ja puhtalt Käibeandmik: pearaamatu kontroll register, kus kontod on horisontaalsed; esimene tulp algsaldot vastavalt kas deebet v kreedit saldot, teine tulp-perioodikäibed (nii deebet kui kreedit) kolmas tulp-lõppsaldod kas deebet v kreedit saldo. Igal ettevõttel on kohustus, koostada majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks kontoplaan, kontoplaan on kindel süsteem kus kontode nimetused tulenevad bilansi ja kasumiaruannete kirjetest, traditsiooniliselt algab kontoplaan 1. aktiva kontod 2. passiva kontod 3. tulu kontod 4. kulu kontod 5. tulu-kulu koond kontod. Kontode liigendamisel tuleb arvestada juhtimiskulu ja maksuarvestusest tulenevate arvetega, ettevõtte kontoplaan on raamatupidamise siseeeskirjade koostis osa. Kontoplaani koostamisel arvestatakse: 1. ettevõtte tegevus ala 2. majandustehingute sisu 3. käibe ja põhivara jaotust 4.tulude ja kulude liike 5
2. Rendikulu 1000 2000 3. Põhivara kulum (amortisatsioon) 300 300 Kulud kokku 1300 3248 Ärikasum (-kahjum) -1300 -3248 majandustegevusest Akumuleeritud kahjum veebruarikuu lõpuks on 3248 krooni Kasumiaruannete ehk tulude-kulude aruannete (kasutatud skeem nr.1) põhjal koostatakse perioodide raamatupidamise bilansid. Bilansid on toodud eraldi 39 Tehnikagümnaasium mõlema kuu kohta, kuna toimingud on erinevad, näitamaks bilansis majandusaasta algusest toimuvaid muutusi bilansis. Bilansis on kasutatud lihtsustatud skeemi
2. Rendikulu 1000 2000 3. Põhivara kulum (amortisatsioon) 300 300 Kulud kokku 1300 3248 Ärikasum (-kahjum) -1300 -3248 majandustegevusest Akumuleeritud kahjum veebruarikuu lõpuks on 3248 krooni Kasumiaruannete ehk tulude-kulude aruannete (kasutatud skeem nr.1) põhjal koostatakse perioodide raamatupidamise bilansid. Bilansid on toodud eraldi 39 Tehnikagümnaasium mõlema kuu kohta, kuna toimingud on erinevad, näitamaks bilansis majandusaasta algusest toimuvaid muutusi bilansis. Bilansis on kasutatud lihtsustatud skeemi
2. Rendikulu 1000 2000 3. Põhivara kulum (amortisatsioon) 300 300 Kulud kokku 1300 3248 Ärikasum (-kahjum) -1300 -3248 majandustegevusest Akumuleeritud kahjum veebruarikuu lõpuks on 3248 krooni Kasumiaruannete ehk tulude-kulude aruannete (kasutatud skeem nr.1) põhjal koostatakse perioodide raamatupidamise bilansid. Bilansid on toodud eraldi 39 Tehnikagümnaasium mõlema kuu kohta, kuna toimingud on erinevad, näitamaks bilansis majandusaasta algusest toimuvaid muutusi bilansis. Bilansis on kasutatud lihtsustatud skeemi
likke toiminguid. Kõnealune moodul haldab ettevõtte pearaamatu sisu ning jälgib tasumisele kuu- luvaid ning saadaolevaid summasid (kreditoorsed ja debitoorsed võlgnevused). Moodul hõlbustab samuti standarditud kasumiaruannete ja bilansside väljatöötamist ettevõtte allüksuste jaoks. 516 18 Logistika infosüsteemid Teenindusrakendused toetavad müügijärgset teenindust ja garantiiremonti. Süsteem peab võimaldama müüdud toodete jälgimist ning tagama vajalike varuosade tarnevõime. Teenindus-
annaabi.ee 
