millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või kännumätaste esinemine Eakad mitmest liigist lehtpuud
Alusmets liigirikas, kuid hõre: pihlakas, paakspuu, mage sõstar, kadakas. Alustaimestik mosaiikselt, kõrgematel osadel: mustikas pohl; lohkudes: võsaülane, naat, angervaks. Lääne-Eestis. Tarna kasvukohatüüp madalatel tasandikel, põhjavesi kõrgel, küllastunud gleimullad, turvastunud gleimullad, küllastumata gleimullad. Sookaasikud, tootlikkus madal, parandada saab kuivendamisega. Alusmets hõre: paju, kadakas. Alustaimestikus kõrrelised, kastikud, tarnad. Lääne- ja Loode-Eesti. Angervaksa kasvukohatüüp madalatel aladel, põhjavesi maapinnale lähedal, glei või soostunud mullad. Valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp. Alusmets hõre, 2 kuid liigirikas: pajud, pihlakas, toomingas, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas ja lopsakas: angervaks, naat, sõnajalad. Edela-Eestis. 1
Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Gleistunud leet- või leedemullad. Iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisusvõib esineda mänd, soodsama veereziimiga aladel kask, kuusk, sanglepp. Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet olla III.Alusmets hõre. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad ka sambad. Lääne- ja Loode-Eesti , 5% metsadest. Angervaksa (an) kasvukohatüüp - madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. Põhjavesi hästi liikuv. Mikroreljeef mätlik. Glei või soostunud mullad. Toorhuumuse horisont 10-30 cm. Puistud segapuistud - kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III
a)Raiesmiku kohese kultiveerimise üks eeliseks on see, et väheneb oht rohttaimede poolt kuid puuduseks on kindlasti raiejäätmetepõletamise ja ülejäänu laialijätmisega suviseks kuivamiseks vähendame kärsakaohtu,kuid see jääb kaheks aastaks püsima. b)Oodates aga 2 aastat peaks olema kärsakakahjustuse oht möödas.Kuid selle puuduseks on see, et peale varjava puurinde likvideerimist on jõuliselt ja rohkesti tekkinud valguslembesed rohttaimed(eriti kastikud),mis võivad tugevasti varjutada kultiveeritud taimi ja hooldamistööde maht on järgnevalt suur. 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? Kõige varem kultiveeritakse varakult sulavate ja kiirestikuivavate muldadega alad- sambliku ja pohla kasvukohatüüp liivmuldadel ning leesikaloo- ka kastikulootüüp paepealsetel ja rähkmuldadel.Niiskema ja raskema mullaga kasvukohad jäävad kevadel hilisemale kultiveerimisele. 5
Eestis, kõrge, lubjarikka põhjavee tõttu), Ida-Eestis turvastunud glei- ja küllastumata gleimullad; iseloomulik kuni 30cm toorhuumuse kiht, millele järgneb liiv. Puistu- dom sookaasikud IV-Va bon, koosseisus võib esineda mändi; soodsama veerežiimiga aladel kask, kuusk, sanglepp; tootlikkus madal; puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Alusmets- hõre, sagedamini esinevad paakspuu, paju, kadakas, pihlakas. Alustaimestik- dom kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloom ka soopihl, ojamõõl, lakkeleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl; tüvealustel mätastel levivad ka samblad. Lääne- ja Loode-Eesti; 1,4% metsadest. Angervaksa (an) kkt Madalatel aladel, sageli ojade ja jõgede läheduses; põhjavesi liikuv, kõrge, kevadel ulatub maapinnale. Muld- kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 1030cm; mikroreljeef mätlik.
Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisus võib esineda mändi, soodsama veereziimiga aladel kask, kuusk, sanglepp. Tootlikkus on madal, 100 aasta vanuste okaspuupuistute tagavara ulatub vaid (100-160 m 3 /ha). Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet tõusta III. Alusmets hõre, sagedamini esinevad paakspuud, pajud, kadakas, pihlakas. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad ka sambad. Lääne- ja Loode-Eesti , 5% metsadest. Angervaksa (an) kasvukohatüüp - madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. Põhjavesi liikuv ja perioodiliselt muutuv. Suvel, sademetevaesel perioodil põhjavesi langeb ja ladestunud orgaaniline aine hakkab intensiivselt lagunema
lõimis on raske. Kõige sagedamini esineb männikuid vähem kuusikud ja kaasikuid. Alusmets: hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik: iseloomulik tugev sammalkate. Rohusoometsad kasvavad õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel, puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. 1) Lodu kv levib madalsoo või lammi-madalsoo muldadel. Domineerivaks on sookaasikud, kuivendatud aladel ka kuusikud. Alusmets: toomingas, lodjapuu, paju, näsiniin. Alustaimestik: kastikud, soosõnajalg, varsakabi, metskõrkjas (kirde-eesti). 2) Madalsoo kv võrreldes loduga on üleujutused pikemaajalised ja turbakiht tüsedam. Domineerivaks sookaasikud, järgnevad männikud ja kuusikud. Alusmets: hõre, esinevad pajud, madal kask, paakspuu. Alustaimestik: tarn, sookail ja soopohl (lääne ja lõuna eesti). Samblasoometsad iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine, puudest domineerib mänd
mongolitega. Vees kannata külma aga valmis ei jõua saada. Kalavürts eelkõige. Heintaimed Liblikõielised(looduslikud) tähtsad on sest on valgurikkad. Valgurikkad taimedpeavad end kaitsma,seega on minigl määral mürgised ja kibedad. Seega karioomad nied hea meelega ei söö. Kuivatatuna on päris ok. Looduslikud kõrrelised enam vähem täitsa söödavad. Ka nende seal on umbrohtusid luht kastevars kare kõva ja keele lõikaja. On taimi, mis ei talu niitmist sinihelmikas, kastikud, jusshein. Head kõrrelised on nurmikad, aruheinad, kerahein, timut. Murunurmikas tagab esimese aasta muru. Hea murutaim on hea karjala taim. Pilliroog, toorest peast tehtud maitseb päris hästi loomadele. Pilroog ei talu niitmist ja ära söömist,ennast kaitseb vanade kõrte rägastikuga nii loomade kui konkurentide eest. Lõikheinalised eelkõige kevadel ja varasuvel, sügise poole liiga puitunud. Tupp villpea on üpris arvestatav söödataim. Mõõkrohi kohe kindlasti ei kõlba süüa
nimi. Tegemist on erinevate religioonidega millel on ühine nimetaja. Etlinine ja ühiskondlik. Ühisjooned: hinduks saab ainult sündida, kasti kuuluvus. Kasti süsteem: varna-värvus: aarialased-grupp rahvaid, kes tungisid indiasse jne, vallutasid rahvad. Aaria ühiskonnas oli endas juba kihistus olemas: 3 astmed: brähmana-preestrid, ksatriya-sõdalased, vis-ülejäänud 5 rahvas. Südra-ülejäänud inimesed, kes võesti. Ülejäänudst said kastikud, kes jäid kastist välja , nad ei mahutunud sina. Kujutatud oli inimene- kelle kehaosadest tehti kasti osad.. suust oli preestrid, kätest sõdalased jne. Preestrid oli kõige kõrgemad. Tänapäeval kasutatakse OBC-teised mahajäänud kastitud, OBT-teised mahajäänud hõimud – neid on 68% elanikkonnast. Kastitutele on räägitud 20a. on neile räägitud et nad ei tohi samas linnas teistega olla jne.. diskrimineerimine on nahavärvi alusel. Kastitud valivad ikka kasti inimesed
Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge.
Parimad (kõrge tootlikkuse ja täiusega) on Alusmets hõre, sagedamini esinevad paakspuud, kuivendatud aladel üle 25 cm. kaasikud. pajud, kadakas, pihlakas. Soomullad Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja Alustaimestikus domineerivad kõrrelised Need on mullad, mis on kestvalt liigniisked, on liigirikas - sarapuu, mage sõstar, (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka pindmine horisont turvastunud, turba toomingas, kuslapuu, näsiniin, vaarikas, lodjapuu soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, jne. mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud Alustaimestik väga liigirikas, domineerivad ka sambad
Leiduv veel lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- (Carex vaginata) ja mätastarna (Carex cespitosa), h. heinputke, ohtest- ja laiuvat sõnajalga (Dryopteris expansa) jt. liike. Samblarinne on ebaühtlane, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, h. kaksikhammas, h. karusamma, raunik, tüviksammal ja mitmesugused turbasamblad. Raiestikel toimub kiire kattumine lopsaka rohttaimestikuga, liigid samad, suureneb vaid kõrreliste osakaal (kastikud, luht-kastevars) ohtrus. LU toimub põhiliselt kase vegetatiivse uuenemise teel, Ku ja Mä uuenevad vaid mikroreljeefi küngastel. Kultiveerida Mä, 6000 tk ha-le, LM, 3000 tk ha-le, Ks, 3000 tk ha-le, Sa, 2000 tk ha-le. Osja kasvukohatüüp levib Lääne-Eesti settemuldadel (Pärnumaa, Läänemaa ja osaliselt Raplamaa), moodustades riigimetsadest ca 2%. Tarna kasvukohatüüp (tr) Levib madalatel sooäärsetel tasandikel, harvem luidetevahelistes nõgudes.
Iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisus võib esineda mänd, soodsama veereziimiga aladel kask, kuusk, sanglepp. Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet olla III. Alusmets hõre. 33 Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad ka sambad. Lääne- ja Loode-Eesti , 5% metsadest. Angervaksa (an) kasvukohatüüp - madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. Põhjavesi hästi liikuv. Mikroreljeef mätlik. Glei või soostunud mullad. Toorhuumuse horisont 10-30 cm. Puistud segapuistud - kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III
Taim sisaldab suhteliselt palju koobaltit ja nagu teisedki ohakad on meetaim. Samblarinne on ebaühtlase tihedusega, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, harilik kaksikhammas, raunik, tüviksammal, harilik karusammal, turbasammal. Raiestikud kattuvad kiiresti lopsaka rohttaimestikuga ja koosnevad põhiliselt samadest liikidest, mis ülalloetletud rohurinde kirjelduses nimetatud on. Suureneb kõrreliste (kastikud, luht-kastevars) ohtrus. Levik: kõige enam levinud Lääne-Eestis: Pärnumaal, Läänemaal ja Raplamaa lõunaosas. Tähtsamad taimekooslused: osjakuusik 6.2. TARNA KASVUKOHATÜÜP (Tr) Kasvukohatüübi nimi on eksitav, sest veega küllastunud liivmuldadel valitsevad metsa alustaimestikus tarnade asemel hoopis kastikud, luht-kastevars ja sinihelmikas. Jaanus Paali metsatüpoloogias vastab tarna kasvukohatüübile sinihelmika kasvukohatüüp.
annaabi.ee 
