seaduste khaselt tagatud. Kohtumine on sõltumatu ja kogu elu ajaks. Kohtuvõim intitutsiooniks on 3-asmeline kohtusüsteem: •Esimese astme kohus(Harju,Viru,Pärnu maakohus ja halduskohus). Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju.Apellatsoiinikaebuse korras võib kaevata otsuse edasi teise astme kohtusse. •Teise astme kohus(Tallinna ja Tartu ringkonnakohus). Vaadatakse üle esimene astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse,muudetakse või jäetakse samaks. Kassatsioonikaebuse korras võib kaevata otsuse edasi klmanda astme kohtusse. •kolmanda astme kohus(Riigikohus). Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus,mis järel otsused kas tühistatakse muudetakse või jäetakse samaks. Riidikohtu otsus on lõplik. Kohtuistundid on avalikud,aga on ka kinnised. Näitek kui on alaealised,riigisaladused või vägistamine. Omavalitsus. Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib
kohtuvaidlusega. Isegi kui kaebaja oleks tegelikult esitanud käibedeklaratsiooniparandused pärast väärteoasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist, ei muudaks väärteoasjas tehtud kohtuotsus maksumenetluse tulemust tühiseks. 4 Menetlusosaliste põhjendused OÜ KR Priit palub kassatsioonikaebuses ja täiendavas seisukohas ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega ettevõtte kaebus rahuldada. Kassatsioonikaebuse ja selle täienduse põhjendused on järgmised: 1. ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud maksuseaduse paragraafe. Üksikjuhtumi kontrolli puhul ei piira seadus maksuhalduri võimalusi sama maksustamisperioodi korduvalt kontrollida, samuti ei piira see maksukohustlase võimalusi deklaratsiooni muuta. Kontrolli lõpetamise teade ei ole võrdväärne maksuotsusega;
Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud: Tallinnas ja Tartus Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus: Riigikohtusse võib kassatsioonikaebuse esitada iga menetluseosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. 2. Mis on hagi? Hagile esitatavad nõuded? Miks need nii kindlalt on nõutavad? Hagi on kirjalikdokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Nõudmised: hagija isikuandmed, kostja isikuandmed,hageja nõue ja hagi hind, masinkiri, eesti keeles, A4
· Jaanuaris 2015 teatas politsei uurimise alustamisest Kenderi suhtes lapsporno levitamise asjus seoses portaalis nihilist.fm ilmunud kirjutisega. · 7. jaanuaril 2016 esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Kenderile süüdistuse lapsporno valmistamises · Kenderit kaitses kohtus Paul Keres. 16. mail 2017 mõisteti ta Harju Maakohtus õigeks · 11. oktoobril 2017 jättis õigeksmõistva otsuse jõusse ka Ringkonnakohus · Prokuratuur otsustas jätta riigikohtule kassatsioonikaebuse esitamata ning Kender jäi lõplikult õigeks KAUR KOHTU ALL "Ma olen kaks aastat oma elust raisanud selle asja peale ja ma saan aru, et siin on veel mitu aastat ees. Ei ole lootust ka, et see kuidagi ära lõppeks. Ma teen seda selle nimel, et eesti keeles saaks julgelt ükskõik mida kirjutada," sõnas ta. "Ma õpin praegu siit, kuidas on vanglas elada ja mõtlen, kas ma hakkan seal õppima aednikuks, keevitajaks... mingi amet
a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 418 395 kr ja hagejalt kostja kasuks 80 775 kr. · Kostja esitas maakohtu otuse peale apelltasioonikaebuse paludes tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus. · Tartu Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2005. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonikaebuse rahuldamata. · Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonikaebuse, paludes nii maakohtu kui ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese hagi asjaolud · OÜ K ja aktsiaselts T sõlmisid 14. septembril 2001.a ehituse töövõtulepingu nr 153, mille kohaselt pidi hageja alltöövõtjana tegema kostja kui peatöövõtja tellimusel Tartus Anne 38 asuva postimaja katusetöid. · Lepingu järgi pidi töövõtja lõpetama kõik tööd 10. oktoobriks 2001.a · Katus valmis 6. novembril 2001. a
Kohus seisab selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. I astme kohutus (Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus) arutatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Apellatsioon läheb otse II astme kohtusse. II astme kohtus (Tallinna ja Tartu ringkonnakohus) vaadatakse üle I astme otsus, mis kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Edasi saab kaevata kassatsioonikaebuse III astme kohutusse. III astme kohtus (Riigikohus) vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik. 7. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? ANGLO-AMEERIKA MANDRI-EUROOPA Kohtusüsteem ühtne Mitmeharuline süsteem (3-astme kohus)
turvakaamerate kasutamine inimese teavitamise korral ning andmete kasutamine teadustööks ja statistikategemiseks. Samuti võib nõusolekuta avaldada ja kasutada infot inimese maksehäirete kohta, kui selleks on õigustatud huvi. Näiteks laenu- või teenuslepingu sõlmimise soovi korral inimese krediidivõimelisuse hindamiseks. Siit ka teine illustreeriv näide. Riigikohus otsustas jätta lõpikult rahuldamata AS EMT kassatsioonikaebuse vaidluses Andmekaitse Inspektsiooniga (AKI) viimase ettekirjutuse üle, mis puudutas võlglaste andmete säilitamist maksehäireteregistris. Vaidluse põhjuseks oli inspektsiooni eelmise aasta juunis tehtud ettekirjutus-hoiatus, kus inspektsioon leidis, et aegunud võlgnevuste andmeid ei tohiks töödelda pikemalt kui 13 aasta jooksul alates võlgnevuse tekkimisest. AKI asus seisukohale, et seadus
vaidlustamine avaldada mõju aegumise kulgemisele. Kolleegiumi seisukohal ei toeta maksukorralduse seadus kaebaja seisukohta, sest selle kohaselt maksuotsuse tühistamise või tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise korral tuleks lugeda, et aegumine ei peatunud revisjoni ja maksuotsuse vaidlustamise ajaks. Seega oli maksusumma määramise aegumine peatunud esimese revisjoniperioodi ja maksuotsuse vaidlustamise ajal. Kolleegium jätab Bauhof Group AS-i kassatsioonikaebuse rahuldamata. Kolleegium muudab ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. KOKKUVÕTE Maksu- ja tolliamet kontrollis Bauhof Group AS-i ettevõtte kulusid ning leidis palju puudujääke. Nimelt oli maksmata paljud maksud, mistõttu tuli äriühingul need maksta, kuid hiljem muudeti maksuotsus tagasiulatuvalt kehtetuks. Summa, mida äriühing maksis, läks tema ettemaksukontole, kust maksusumma võeti muudetud menetluse jaoks.
väidetel, siis ei saa ta öelda, et väide on ebaõige. TallinnaLinnakohus leidis, et hageja on olnud ise kaevatavate väidete esmaseks allikaks. R. Lepikson esitas Tallinna Linnakohtu otsuse kohta apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes tühistas linnakohtu otsuse ja mõistis hageja kasuks välja kohtukulud ning kohustas Eesti Ekspressi ja SL Õhtulehte avaldama teadet, kus tunnistatakse valeinformatsiooni levitamist. Ajalehed esitasid kassatsioonikaebuse ringkonnakohtu otsuse kohta. Tsiviilkolleegium leidis, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine. Võlaõigusseaduse § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Samas puudub kolleegiumi arvates mõistlik õigustus jätta ebaõigete andmete avaldamise õiguspärasuse tuvastamisel need kehtima. Seetõttu ongi nende
Ning materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. RIIGIKOHTUS MENETLUSTAOTLUSTE LAHENDAMINE TSIVIILASJADES Riigikohus võtab asja menetlusse, kui: 1) ringkonnakohus on oma otsuses ilmselt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja selle normi vale kohaldamine võis kaasa tuua ebaõige otsuse; 2) ringkonnakohus on otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Lisa1) ja see võis kaasa tuua ebaõige otsuse. 3) Kassatsioonikaebuse lahendamisel on sõltumata punktides 1 ja 2 kriteeriumide esinemisest põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. -19- TSIVIILKOHTUMENETLUS Kasutatud kirjandus: 1) „TSIVIILSEADUSTE KOGUMIK“ seisuga 1. jaanuar 2009 2) „ TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK“ koostanud, Siim Tammer ja
Rahuldada OÜ Vollmond kassatsioonkaebus. · 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 13. augusti 25.aprill 2016 2015. a otsused haldusasjas nr 3-14-50441. · 3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Vollmond kaebus ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 31. märtsi 2014. a otsus nr 12.2-3/21299-12. · 4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Vollmond kasuks välja menetluskulud summas 45 eurot. · 5. Tagastada kautsjon. · Oü Vollmond esitas kassatsioonikaebuse riigikohtule. 13.aug 2015 · Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 13. augusti 2015. a otsusega rahuldamata. · OÜ Vollmond esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on
Praegusel juhul võib kolleegiumi hinnangul olla tegemist olukorraga, kus pooled on kokku leppinud leppetrahvi nõudmise eelduses juhuks, kui eelmüügilepingu p-s 3.1 märgitud töid tähtaegselt ei lõpetata, kusjuures määrav ei ole mitte tööde lõpetatuse aste (puudustega või ilma), vaid just tööde lõpetamise tähtaegsus. 3-2-1-120-08, p 15 - leppetrahvi tühisus tüüptingimusena tarbijakrediidilepingus; Hageja esitas kassatsioonikaebuse Riigikohtusse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1,
tõendeid. Otsustusmenetlus ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumis ei erine oluliselt vastavast menetlusest esimese astme kohtus. Vahe seisneb üksnes selles, et ringkonnakohtus rakendatakse meritoorsuse printsiipi. See tähendab, et ringkonnakohus võib asendada esimese astme kohtu otsuseid. Kui protsessiosaline leiab, et ringkonnakohus on seadust vääralt kohaldanud või oluliselt rikkunud kohtumenetluse seaduse nõudeid, võib ta esitada kohtuotsuse peale kassatsioonikaebuse Riigikohtule. Kaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse avalikult kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Riigikohtu 77 halduskohtukolleegiumi kui kassatsiooniinstantsi puhul tuleb arvestada asjaolu, et ta kontrollib ringkonnakohtu otsuseid üksnes vormilisest küljest. See tähendab seda, et ta hindab: 1) kas on õigesti rakendatud materiaalõiguse norme; 2) kas on kinni peetud kohtumenetluse seaduse nõuetest. Seega toimub siin
tõendeid. Otsustusmenetlus ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumis ei erine oluliselt vastavast menetlusest esimese astme kohtus. Vahe seisneb üksnes selles, et ringkonnakohtus rakendatakse meritoorsuse printsiipi. See tähendab, et ringkonnakohus võib asendada esimese astme kohtu otsuseid. Kui protsessiosaline leiab, et ringkonnakohus on seadust vääralt kohaldanud või oluliselt rikkunud kohtumenetluse seaduse nõudeid, võib ta esitada kohtuotsuse peale kassatsioonikaebuse Riigikohtule. Kaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse avalikult kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Riigikohtu 77 halduskohtukolleegiumi kui kassatsiooniinstantsi puhul tuleb arvestada asjaolu, et ta kontrollib ringkonnakohtu otsuseid üksnes vormilisest küljest. See tähendab seda, et ta hindab: 1) kas on õigesti rakendatud materiaalõiguse norme; 2) kas on kinni peetud kohtumenetluse seaduse nõuetest. Seega toimub siin
annaabi.ee 
