Kas biodiislil on Eestis tulevikku? (0)

Kas biodiislil on Eestis tulevikku?
Maailm on muutumas aina enam sõltuvaks energiast, mida toodetakse praegu suuremas osas taastumatutest maavaradest. Ka Eestis on energia probleem tuntav, sest põlevkivi taastumatu . Loogiliselt mõeldes ei ole selline eluviis enam kaua võimalik ning seetõttu on hakatud välja arendama alternatiivseid energiaallikaid. Üks viimastest on biodiisel , mis pole küll Eestis laialdaselt levinud, kuid on mujal maailmas juba oma jälje maha jätnud. Biokütuseid on nimetatud energia tulevikuks, kuid see essee püüab vastupidiselt näidata, miks praeguses Eestis pole sellele tulevikus kohta.
Eesti on võtnud endale ülesandeks viia taastuvate energiaallikate baasil toodetav energia osakaalu aastaks 2020 25%-ni ning seal on arvestatud suuresti biodiisli kasutuselevõtuga. Euroopa Liidus on biodiisel juba peamine alternatiivne energiaallikas , sest seda saab toota kohalikus toorainest , see aitab säilitada tööhõivet maal ning sellega ei kaasne nii suurt reostust. Biokütuse positiivseid külgi on meedias piisavalt kajastatud, kuid millegipärast pole Eesti ikka hakanud sellega suuremalt tegelema ning panustab praegu pigem tuuleernergiale. See on esimene märk sellest, et Eesti pole veel ( ja võib-olla mitte kunagi) valmis biodiisliks.
Esiteks tuleb alustada biokütuse toorainest ja tootmisest. Toorainena kasutatakse enamasti rapsi, mis on tegelikult küllalt levinud Eestis. Kuid rapsi kasvatamisega kaasnevad omad probleemid – soovitatakse samale pinnale rapsi maha panna ligikaudu 6 aastase vahega. See tähendab, et umbes põllupindadest 1/6 saaks Eestis igal aastal rapsi kasvatamisega tegeleda ning see ei ole kaugeltki piisav, et edukalt kasutusele võtta biodiisel. Eesti peaks hakkama mõtlema võimalusele importida rapsi sisse, mis lisaks niigi kulukale tootmisprotsessile kulusid . Lisaks sellele on rapsi mõttekas kasvatada vaid väga viljakatel muldadel ehk sellele läheb palju väetist, mis võib lõppkokkuvõttes ikkagi keskkonda reostada. Rääkimata ökosüsteemidest, mida võidakse rikkuda kui hakatakse kasvatama rohkem rapsi ning kasutama erinevaid väetiseid ja pestitsiide . Ka biodiisli tootmine pole odav lõbu, sest see peab vastama kindlatele tingimustele, et seda kasutada. Tootmine on kulukas protsess ning kui Eesti põllud ei suuda lubada piisavalt toorainet, võib viimane üldse muutuda majanduslikult ebasoodsaks. Lisaks sellele on teateid uuringutest, mis on välja selgitanud, et biodiisli tootmisel tekib rohkem kasvuhoonegaase kui fossiilkütuse tootmisel.
Teiseks tuleb vaatluse alla võtta, kas biodiislit on üldse mõttekas Eestis kasutada. Uuringutest on selgunud , et biodiislit läheb vaja rohkem kui fossiilset kütust, et saavutada samasugune efektiivsus. Kui sellele lisada asjaolu, et Eesti peaks toorainet sisseostama ning tootmisprotess on kulukas, võib liitri hind üsnagi kopsaks tulla ning tarbijad ei suudaks seda endale igapäevaseks kasutamiseks lubada. Lisaks sellele ei saa tavalised mootorid biodiislit kasutada vaid nad tuleb ümber ehitada, mis tähendab jällegi lisakulusid tarbijale, kes ei suuda juba diislitki osta.
Biodiisel võib küll olla Maa tulevik, kuid Eesti ei ole selleks niipea valmis. Ennekõike jääb biodiisli kasutuselevõtu privileeg heaoluriikide kätte, kes suudavad lubada kalleid tootmisprotsesse ning tooraine importi või suures ulatuses kasvatamist . Eestis pole küll biodiisli kasutuselevõtt võimatu, kuid see on vähemalt minu eluajal ebatõenäoline.
KASUTATUD ALLIKAD:

http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/c/c3/Kask,_%C3%9C._Biodiislik%C3%BCtuse_tootmise_ja_kasutamise_v%C3%B5imalused_Eestis.pdf