Kas biodiislil on Eestis tulevikku? (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Biokütused.

................................................................. 4 Miinused......................................................................................................................................5 Tarbimine....................................................................................................................................6 Teise põlvkonna biokütused........................................................................................................6 Biokütused Eestis........................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Lisa..............................................................................................................................................9 Kasutatud allikad.......................................................................

Keemia

19

docx

Bioenergia võimalused Eestis

Ehitustootluse instituut REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

31

odt

Taastuvenergia

............................................9 1.3 Tuul............................................................................................................................................9 1.3.1 Tuuleenergia eelised:........................................................................................................10 1.4 Biokütus...................................................................................................................................10 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:......................................................................11 1.4.2 Biokütuse eelised:............................................................................................................12 1.4.3 Biokütuse puudused:........................................................................................................12 1.5 Geotermaalenergia.......................................................................................

Teadus tööde alused (tta)

13

doc

Taastuvenergia

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia....................................................................................................................

Keskkonna ja loodusõpetus

49

docx

Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas

Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam

Energia ja keskkond

27

doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Jaapanis oli palju ja odavat tööjõudu, tänu millele olid tooted odavad ning nende järgi tekkis maailamturul nõudlus. Rahvakommuunid Hiinas Seoses sellega, et 40% inimestest, kes olid maad saanud, andsid selle ära ja seda seostati sellega, et ei suudeta maad harida, kuna ei olnud põllumajandusinventari. Leiti, et pääsemiseks on kollektiivmajandid.Kõigepealt hakati looma nn vastastikusse abistamise gruppe(ajutised, suurtemate tööde tegemiseks, põhimõtteliselt talgud eesti mõistes; püsivad, kus enamus töödest ethti koos). Teise tüübina oragniseeriti ka poolsotsialistlikke tüüpi koperatiive, kuhu kuulus 20- 50 peret, maa võeti kasutuuse ühiselt, kuid jäi eraomandiks. Tootmiskari ja kari ühistati. Tulud jaotati maa ja töö järgi. Peale talude hakati kommuunidesse ühendama ka koahalikku tööstust, transporti, koole ja muid asutusi. Tööd hakati tasustama võrdsuse põhimõttel, mis ei soodustanud töötaja metriaalset huvi. Nn

Majandus

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................................6 1.2 MAA ENERGIAVARUD....................................................................................................................................10 1.3 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD...................................................................

Energia ja keskkond

50

doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Mullaharimissüsteem on samaaegselt tõhusaks umbrohutõrjesüsteemiks - selle lahutamatuks osaks. Mullaharimise tehnoloogiline süsteem sõltub viljavahelduse süsteemist Mullaharimissüsteem arvestab ka kasutatavaid pindasid (tootmise ulatust) Mullaharimissüsteem jaguneb: *sügisene mullaharimine *kevadine mullaharimine *kultuuride hooldus *kesade harimine SÜGISENE MULLAHARIMINE 1. KÕRREKOORIMINE 2. SÜGISKÜND Aeg - künnitöödega peaks Eesti mullastikklimaatilistes oludes ühele poole saama oktoobri lõpuks. Künniaja valikul tuleks arvestada: mullastikku, kasvatatud ja kasvatamisele tulevat kultuuri ning umbrohtude kooslust Erilist tähelepanu vajavad savimullad. Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt.

Taimekasvatus

Kommentaarid (0)