JAHISEADUS Triin Norre Eesti Maaülikool 2018 Aastal 1934. · Jahipidamise õigus kuulus maaomanikule. · Jahiseaduse kohandamisel loeti põlise pidamis õigusega maakasutajata võrdseks maaomanikuga. · Teistel maakasutajatel ja rentnikel seda õigust kaasa ei laienud. · Välismaalased võisid jahti pidada Põllutööministeeriumi loaga. Kus? Kes? Kuidas? · Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. KUS TOHIB? · Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. · Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks. P.S. Jahimaana oli 2010. aastal kasutuses 38 881 ehk ligikaudu 86% Eesti maismaa territooriumist. KUS EI TOHI !
• Emakaru saab suguküpseks viiendal aastal ja sellest poegib harilikult üle aasta • Kui pojad hukkuvad siis paarib karu juulikuus uuesti • Poegadega tuleb isakarust eemale hoida Vaenlased Karu vaenlaseks on inimene, kes oma tegevusega võib põhjustada karude arvukuse vahenemist. Nendeks tegevusteks võivad olla üleküttimine, liiklus (autod), metsade raiumine ja paljud teised sarnased tegevused. Küttimine Jahiseadusest tulenevalt otsustab pruunkaru küttimismahu Keskkonnaamet lähtudes KAURi poolt koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekutest. KAUR esitas ulukiseire aruandes 2015. aasta karu küttimismahuks 50 isendit, mis on 10 võrra enam kui 2014 aastal. Karu küttimismahu määramisel tuleb arvestada, et tegemist on Euroopas kaitsealuse liigiga ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Karu on lubatud küttida kahjustuste vältimise eesmärgil ning riigi kohustus on tagada, et arvukus säiliks soodsal tasemel. Jaht
vähendamiseks; 5) riikliku järelevalve korralduse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle; 6) vastutuse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmise eest. NÄIDE: Eesti riigis vastutab atmosfäri õhu kaitse eest keskkonnaministeerium. Nende ülesandek on õhukvaliteedi hindamine, õhukvaliteedi juhtimine ning korraldamine. Jahiseadus Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. NÄIDE: Jahiseaduses on kindlalt välja toodud millised on riigis suurulukid kuid väikeulukid toob valdkonna eest vastutav minister ise välja määrusega. Metsaseadus (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja
muutuste kohta (Kübarsepp ja Männil 2010). Loomulikult kasutatakse eelpool mainitud meetodeid ka teiste liikide puhul (Männil et al.2011) ning pea kõikide ulukite loendamiseks kasutatakse ruutloenduse ehk ulukijälgede transektloendust, mille käigus registreeritakse lumelt leitud ulukite jäljeradade registreerimist kindlatel ruudukujulistel (ca 12 km pikkustel) püsimarsruutidel (Veeroaja 2011) Ulukite ja kiskjate arvukuse muutusi näitavad järgmised näitajad: · Küttimismahu muutus, mis näitab kütitud isendite arvu suhtelist muutust protsentides võrreldes eelneva jahihooajaga · Jäljeindeks, mis näitab ruutloenduse käigus loendatud keskmist jäljeradade arvu 1km loendusmarsruudi kohta. · Jäljeindeksi muutus näitab erinevate ulukiliikide jäljeindeksite suhtelist muutus protsentides võrreldes eelneva aastaga. 6 · Rohkuse indeks näitab vaadeldava aasta jäljeindeksi kõrvalekallet eelneva nelja aasta
arusaamiseks, kuidas, kui palju, millal ja kuhu karud Eestis liiguvad, oleks tarvis oluliselt mahukamat uuringut. KÜTTIMINE Karude küttimine on populatsiooni säilimise seisukohalt põhjalikku kalkuleerimist eeldav tegevus. Enamasti peetakse populatsiooni mittekahjustavaks küttimismahuks 56% populatsiooni suuruseks. Selline lähenemine eeldab loomulikult populatsiooni arvukuse teadmist. Lisaks sõltub mittekahjustava küttimismahu suurus vastava piirkonna karude viljakusest ning suremuse suurusest. Enamasti on karude suremus suurem suurema inimasustusega piirkondades (suurem inimtegevusest põhjustatud suremus talvine häirimine, hukkumine liikluses jmt.) 19922005 ametlike loendus ja küttimisandmete põhjal kütitakse Eestis keskmiselt 4,82% (min 2,3, max 6,9%) karupopulatsioonist. Karudes tähendab see protsent keskmiselt 29 karu aastas (min 12, max 40). Kõige intensiivsemalt kütiti karusi
kasutab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud materjali analüüsi. 4. Suurkiskjate (hunt, ilves ja pruunkaru) seireprogramm, mis sisaldab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud materjali analüüsi. 5. Kopra seireprogramm, mis põhineb kopra pesakondade kaardistamisel. Ulukiseire tulemustest lähtuvalt koostab KTK igal aastal ettepanekud küttimislimiitide määramiseks. Osade liiikide puhul (suurkiskjad, põder, punahirv) määrab jätkusuutliku küttimismahu riik ja see jaotatakse maakonniti. Teiste liikide kasutusmäärad kehtestavad jahipiirkonna kasutajad ise, kasutades osade liikide puhul KTK soovitusi. Riik sekkub nende liikide jahipidamise korraldamisse vaid erandjuhtumitel, kui seiretulemused näitavad olulisi kõrvalekaldeid asurkonna loomulikust seisundist. Viimasel kümnendil on aktiveerunud ulukite rakenduslike uuringute tegemine, et kasutada teaduspõhist