jõgi neist aladest läbi voolas) Ateena ja Sparta 4. Nimeta kolm Mesopotaamia alal antiikajal riiki/riike omanud rahvast. Peab küsima 5. Millised kirjatüübid olid kasutusel sumeritel ja millised Egiptuses? Kiilkiri-sumerid , hieroglüühvideks egiptus Kes leiutasid ratta?--- sumerid . 6.Millist tüüpi riigid olid sumeritel? (kaks märksõna) Peab küsima 7.Millal oli Vana-Kreeka hiilgeaeg ja kes olid nende põhivaenlased? (480-431 a. eKr.) / kartaagolastega, 8.Nimeta kolm Vana-Kreeka riiki. Peab küsima 9. Kellel oli antiikse (Kreeka, Rooma) demokraatia tingimustes õigus riigivalitsemises osaleda? meestel 10. Kes oli Aleksander Suur, mida ja millal ta korda saatis (pikem vastus)? Aleksander suur oli edukaim väejuht ja ta käis õjaretkedel. 11. Kes oli Rooma põhikonkurent võitlusest ülemvõimu pärast Vahemere lääneosas? Kladiaator 12. Miks vabariik alla käis ja asendus keisririigiga (pikem vastus)? Peab küsima 13
· etruskid olid Itaalia põhiselanikud, autohtoonid KEEL: Teine mure on etruski keelega. Seda osatakse lugeda üsna kerge vaevaga, sest etruski tähestik on tekkinud vanakreeka omast, kuid mõistmisega on raskusi. Keeruline on ka kindlaks määrata, missugusesse keelkonda etruski keel kuulub. Teada on, et nende keelt kõneldi tänu etruskidest meremeestele ka Vahemere lääneosa sadamalinnades. Ning kuna etruskid sajandite jooksul puutusid kokku ka kreekalaste ja kartaagolastega, siis on üsnagi võimalik, et antiikajal oskasid ka teised rahvad peale nende endi etruski keelt. Etruskide keelest on säilinud umbes kümme tuhat lühikest raidkirja. Ainus pikk tekst on "Agrami muumia lõuendsidemed", mis koosneb rohkem kui 1500 sõnast. ÜHISKOND: Etruskide majanduslik ja sotsiaalne areng olid kõrgel tasemel, aga tegu ei olnud ühtse riigiga. Samuti elas Etuurias ka mitmeid teisi hõime. Enamik etruske elas aga linnades.
kalastamist, pidustusi, tantsijaid ja muusikuid. Hauakambri sisustamine ja kaunistamine maalide ning skulptuuridega oli etruskide jaoks oluline, sest nad väärtustasid surmajärgset elu ning surnut. Nad arvasid, et elu läheb haua taga edasi samamoodi nagu enne surma. Näide etruski haudadest Etruskide kultuuri hääbumine ja kadumine Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku e.Kr. lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal e.Kr. aga ajas Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku e.Kr. tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte
Hauakambri sisustamine ja kaunistamine maalide ning skulptuuridega oli etruskide jaoks oluline, sest nad väärtustasid surmajärgsetelu ning surnut. Nad arvasid, et elu läheb hauataga edasi täpselt samamoodi nagu enne surma. Seega püütigi kujutada ka hauda võimalikult lõbusalt ja lustlikult, just nagu eluajalgi. Kultuuri hääbumine ja kadumine Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku eKr lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal eKr aga ,,kihutas" Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku eKr tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte
kuid väikese kujutlusvõimega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks mis tähendas jõudu, tahtmist. 9 Eturski kultuuri mõju Rooma kultuur ja ka usund on üht-teist pärinud indoeuroopa- eelselt etruski tsivilisatsioonilt. Etruski tsivilisatsioon jõudis oma arengu tippu VI saj. e. Kr., mil nad võitlesid ülemvõimu pärast Vahemere lääneosas kreeklaste ja kartaagolastega. Nad hõivasid suure osa Korsikat, rajasid Tiberi-äärsete külakeste asemele linna ning ehitasid välja Rooma kesksed asutused nagu Foorumi, Kapitooliumi kindluse ja kloaagi. Etruski Roomas (nimetus pärinebki etruskidelt) olid Juno, Minerva ja Jupiteri templid, veel ühendas etruske jumalanna Voltumna kultus. Etruski päritolu on teatud ühiskondliku staatuse märgid: senati juhataja tugitool, liktorite vitsakimbud, senaatorite rüüde purpurääris.
1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad kreeklased konkurendid), 3 erinevat hõimu: 1)itaalikud- Itaalia keskosa 2)latiinid-õiged roomlased,Latiumi maakonnas 3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid,Itaalia lõunaosas kreeklased(Tarantium ja Sitsiilias koloonia
2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja suur ja paljude lisajõgedega,soosib kolooniatest sisse, kõrged põlluharimist,teravilja kasvatus. Kõrged Alpi mäed igalpool,Pärsia sõjad, mäed pidasid külma õhu kinni,Puunia sõjad etniliselt ühtne. kartaagolastega(suurimad konkurendid), 3 erinevat hõimu: 1)itaalikud- Itaalia keskosa 2)latiinid-õiged roomlased,Latiumi maakonnas 3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid,Itaalia lõunaosas
ümber oli meri => väga suur kreeklaste mõju latiinid - Latiumis elanud itaalikute hõim, Kesk-Itaalias, asusid elama u 1000 eKr Tiberi jõe äärsetele 7-mele künkale gallid Itaalia põhjaosas, Po jõe orus, ning teisel pool Alpe Prantsusmaal elav hõim (mõisted: Cisalpina ja Transalpina) etruskid Latiumi maakonna ja Cisalpina vahelisel piirkonnal Etruurias elav hõim Rooma riigi kujunemine: sõjad: gallidega, samniitidega, kreeklastega, kartaagolastega ja makedoonlastega, mille kõik võitis Rooma. 1. saj eKr vallutas Caesar Gallia ning purustas ka Pompeiuse väe Kreekas toimunud lahingus. Senaatorid polnud rahul Caesari ainuvõimuga, sest see nõrgendas senati võimu, ning nad tapsid tema. Roomas puhkesid kodusõjad Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antoniust toetas ka Egiptus. Octavianus võitis selle kodusõja ning ühtlasi vallutas ka Egiptuse. => Vahemerest sai Rooma sisemeri 3
Dionysios Vanema türannia 406 367 409 algas kartaagolaste suur pealetung Sitsiilias. Sürakuusalased ei suutnud oma liitlasi kaitsta ja kartaagolased vallutasid muude linnade seas ka Akragase. Kriitilises olukorras haaras 406 405 aastal demagoogia abil ja palgasõdurite toel türannivõimu aristokraatlik väepealik Dionysios, kes sõlmis Kartaagoga rasketel tingimustel rahu ja alustas Sürakuusa kiiret kindlustamist ning relvastamist. Seejärel pidas Dionysios veel kolm sõda kartaagolastega, mille käigus allutas oma ülemvõimule enamuse Sitsiilia kreeka linnadest. Lõuna-Itaalias vallutas Dionysios Rhegioni ja Krotoni. Ta hõivas tugipunkre ka Aadria merel. Dionysios oli oma aja võimsaim kreeka valitseja. Sürakuusa tõusis arvatavasti suurimaks kreeka linnaks. Kreeka emamaa asjades toetas Dionysios Spartalasi. 380datel aastatel oli tema õukonnas mõnda aega Platon, kes türanniga peagi riidu läks. Dionysios Noorema türannia ja segaduste aeg Sitsiilias 367 344
hiilgava võidu (397. a.). Himilkon oli sunnitud rahu paluma, päästmaks väe koosseisus olevaid kartaagolasi, palgasõdurid jättis ta aga võitja meelevalda ja need kas hukati, orjastati või võeti Sürakuusa türanni teenistusse. Kodumaal sooritas Himilkon enesetapu. Samas oli rahuleping Kartaagole siiski üsna soodus, sest säilitas suure osa puunlaste poolt hõivatud aladest Sitsiilias. Hiljem pidas Dionysios veel ühe eduka sõja kartaagolastega, tõrjudes nad oma traditsioonilistele aladele saare lääneosas. Sõdade tagajärjel oli enamus Sitsiiliast Dionysiose võimu all muu hulgas allus talle ka suur osa sikelitest ja ateenlased kutsusid teda õigustatult Sitsiilia valitsejaks. Lõuna- Itaalia kreeka linnade vastuolusid ära kasutades sekkus ta ka sealsetesse asjadesse, sõlmis mõne linna, sealhulgas Krotoniga, liidu ja vallutas pika piiramise järel Rhegioni (387. a.).
hävitavalt lüüa. Gelonile järgnes Hieron kuni 466a ja sitsiilia linnade hiigelaeg oli. Oli pool saj vaheaega. Siis 5. saj lõpul algasid uuesti rahutud ajad. 415 saatsid kreeklased sürakuusa vastu sõjaretke, feilisid. Seejärel võtsid kartaagolased ükshaaval ära Kreeka linnu Sitsiilias. Sürakuusas tuli võimule Dionysios, kes oli tolle perioodi võimsaim valitseja ilmselt. Ta sõltus sõjasaagist, kuna oli vaja palka maksta ja nii ta siis hoolitses, et sõda ikka käiks. Ta pidas kartaagolastega vähemalt neli sõda ja finantseeris end sellega. Ta võttis orje ja müüs neid maha. Ehitas Sürakuusa linna välja ja tema ajal oli see Kreeka suurim linn. Valitses kogu Sitsiilia kreeklaste ala, nende jaoks oli ta Sitsiilia valitsejaks. Kui ta ära suri 367, Dionysios II tuli ja oli segaduste aeg. Võim vaheldus kuni 344, kuni Korintosest tuli abivägi koos Timoleoniga, kes väikse sõjaväega osutus edukaks. Ajas türannid minema, võttis võimu ja kehtestas vabariigi enam-vähem. Läks
Üritas olla objektiivne, kuid kahetses vabariigi langust ja jagas keisrid headeks ning halbadeks. Suetonius: 1-2.saj, ,,De Vita Caesarum" 12 keisri elulood Julius Vaesarist kuni Domitanini, samuti erinevad muud tegelased: poliitikud, kirjanikud jne ja igapäevaelu 21) Rooma hegemoonia kujunemine Vahemerel 1. I Puunia sõda 264-241: kuni 260 olid Rooma ja Kartaago suhted head, kuid siis otsustas Rooma toetada palgasõdureid Sitsiilias Sürakuusas, kes olid kartaagolastega tülli läinud. Roomlased läksid Sitsiiliasse ja ehitasid endale spets laevad, millega ründasid Kartaago laevastikku ning võitsid. Sõja lõpuks oli Rooma terve Sitsiilia vallutanud ja sellest sai esimene Rooma provints ning Roomast sai suurim merevõim Vahemere lääneosas. Kuna Kartaagolased ei suutnud palgasõduritele maksta alustasid need mässu, mis võimaldas Roomal ka Sardiinia ja Korsika vallutada ning neist teise provintsi moodustada. 2. II Puunia sõda: 218-201 eKr:
Tuli, taastas korra ja kukutas türannid ka teistes linnades. 38 aastal hakkas pimedaks jääma ja pani võimu maha ning suri. Viimane faas, on türann Agathokles , kes valitses Sürakuusat 316- 289, on pärimuses tema suhtes vaenulik, paha valitseja, madalat päritolu, rikaste vastane, tuli võimule vaste eestseisjana sotsiaalsetes konfliktides, oli korraldanud rikastele massimõrva, u 40 tapeti ja varandus jagati vaeste vahel. Sõdis kartaagolastega, innovatiivsem, kartaagolased olid korraks edukad, ja siis jättis osa vägesid Sürakuusat kaitsma ja viis oma teised väed Aafrikasse ja hakkas seal rüüstama kartaagolaste hästikorraldatud maakondasid. Kartaago vastas, sõda kahel rindel Sitsiilias ja Aafrikas. Suutis ta Sitsiilias sõja edukalt lõpetada ja kreeklaste alad oma võimule allutada, sai oma võimu alla ka tugipunkte ka Itaalias, oma aja suur valitseja.
Varsti Caesar mõrvati, jällegi võimuvõitlused, kust väljus võitjana Caesari sugulane Gaius Octavian. Tema lasi ennast nimetada Augustuseks ja temast saigi esimene ametlik keiser. Rooma keisririigi algus. Sõjast. Jalaväelased olid hopliidid. Kasutati faalanksi-taktikat. Leegion koosnes umbes 5000 sõdurist. Olulised sõjad olid Rooma laienemine Itaaliasse 343-282 ekr, pyrhha sõda 280-275 ekr, puunia sõjad 264-146 (kartaagolastega, põhivaenlased pmst), makedoonia ja kreekaga 215-148 ekr ja muud sõjapealike kampaaniad. Natuke kultuurist. Vabariigi ajal olid linnas teatrid, saunad, gümnaasiumid, baarid. Enamikes linnades oli ka foorum, nagu raekoda veidi meie mõistes. Rikkamad elasid villades linnas ja linna territoorimul, need võisid toimida ka nagu mõisad. Suur osa kultuurist oli ,,imporditud ja kohandatud" välismaalt, nt vana-kreekast. Roomlaste päris oma leiutised olid ristvõlvid ja
annaabi.ee 
