Võrumaa kutseharidus keskus Timo Puistaja IS-10 Eriala kahjulik mõju minu tervisele ja kahjuliku mõju vähendamise võimalused Väimela 2010 Referaat seletab ära arvutiga töötavate inimeste peamised kutseprobleemid ja annab ka probleemidele lihtsalt ja kergestimõistetavad lahendused. Peamisteks probleemideks on alaseljavaegused, hiirehaigus ehk karpaalkanali ehk randmekanali sündroom, hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid
on ... Sarnased töötamisele lauaarvutiga 7. Mis on randmeliigese sündroom? Kirjeldada 3-4 lausega. Kui töötatakse painutatud randmeliigesega, siis karpaalkanal aheneb. Tekib pidev surve keskpidisele närvile. Tekivad valud randmeliigeses, käsi võib muutuda tuimaks, nii et ei saa isegi kohvitassi tõsta. Käega ei saa enam töötada. Seda nimetatakse närvi pitsumise sündroomiks ehk karpaalkanali sündroomiks ehk hiirehaiguseks. 8. Milline on ergonoomiline tool? kirjeldada 4-5 lausega. Ergonoomiline tool: 1. Aitab hoida selga õiges asendis 2. Aitab toetada käsivart 3. Aitab toetada jalgu 4. Rattad tooli all kergendavad liikumist Ergonoomilise tooli seljatugi aitab hoida lülisammast õiges asendis. Inimene peab oskama ise reguleerida ergonoomilise tooli seljatuge ja tooli kõrgust. 9
nn rahutud jalad (istuvast asendist tingitud verevarustushäired, trombide tekkimise oht) ABI: Iga 35-40 minuti tagant tuleks sundasendit mõneks minutiks muuta. Hästi mõjuvad sirutamine ja ringutamine. Verevarustust kiirendavad ka puusaringid ning kükkide tegemine. Ukseavas seistes siruta käed üles ja haara ukseliistust, keera puusavöödet ümber telje paremale-vasakule. Ära hoia töövahendeid pidevalt samas tööpaigas, see toob kehahoiule vaheldust. Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom tekib, kui randmekanalit mööda kulgeva keskpidine närv saab pitsutada. Kuna randmekanali sündroom esineb paljude arvutiga töötavatel inimestel, siis on rahvakeeles saanud see haigus ka hellitavalt hiirehaiguse tiitli. Karpaalkanali sündroom tekib korduvliigutuse tagajärjel (hiirega klikkimine). Kaebuste tekkimisel on randmekanali sündroom juba väljakujunenud haigusseisund. OHUMÄRGID:
efektid nn. külma (madala sagedusega) laserkiirte mõjudest kudedele. Alates sellest ajast on see meetod jõudsalt arenenud ning korduvalt tõestanud, et suudab leevendada nii valu, kui soodustada kudede loomulikku paranemist. Laserteraapia vähendab oluliselt luu-lihaskonna valu ja põletikke, samuti edendab kudede kiiremat paranemist. Põhimõtteliselt kiirendab laserteraapia organismi loomulikku tervenemise protsessi. Väga efektiivne järgmiste näidustuste puhul: haavade paranemine, karpaalkanali sündroom, artriit, herpes, sporditraumad, lihasvalud, akne, ekseem, psoriaas jne. Biostimulatiivne laserravi on unikaalne ning võrratu loogikaga töötav süsteem, kus toimub kiirem paranemine keha enda toel, ilma teadaolevate kõrvalnähtudeta. Laserteraapias kasutatakse madala sagedusega lasereid (alla 1000nm), mis annavad välja monokromaatilist valgust, ning mis stimuleerivad rakufunktsioone ilma rakku ennast mingil moel kahjustamata.
[9] Laserteraapia 7 Laserteraapia sai alguse 1960ndatel aastatel, kui ilmusid esimesed bioloogilised efektid külma laserkiirte mõjudest kudedele. Alates sellest ajast on see meetod korduvalt tõestanud, et suudab leevendada nii valu, kui turset, ning soodustada kudede loomulikku paranemist. Laserteraapia on väga efektiivne järgmiste näidustuste puhul: haavade paranemine, karpaalkanali sündroom, artriit, ohatis, sporditraumad, -vigastused, lihasvalud, akne, ekseem, psoriaas ja veel teistegi probleemide puhul. [10] Laserteraapias kasutatakse madala sagedusega lasereid, mis annavad välja monokromaatilist valgust ning mis stimuleerivad rakufunktsioone, seejuures ilma, et see vigastaks või kahjustaks rakku ennast mingil moel. Terapeutiliseks "aknaks" loetakse lainepikkust vahemikus 780-904nm. [10] Laserteraapia tulemused:
· kaebused peas ja silmades · jalaprobleemid · üldine väsimus · nägemisprobleem Võimalikud haigused Computer vision syndrome (arvuti vaatamise sündroom) o sümptomid: pea-ja kaelavalu, väsimus, erinevad silmavaegused (punasilmsus, ebaselge nägemine, kuivus, topeltnägemine, raskus fokuseerimisel) o tekib: vale valgustuse korral , õhu liikumisel silmadest mööda (peakohal ventilatsioon, otsene õhuliikmine puhurist) Carpal tunnel syndrome (Karpaalkanali e randmekanali sündroom) o sümptomid: valu randmes ja labakäes, käe tuimus/suremine, labakäe kohmakus ja nõrkus, o tekib: korduvliigutuste tegemisel, väheste puhkepauside korral, ergonoomiliste töövõtete mitte kasutamisel. Lisaks on veel olemas : Vertebral syndrome- lülisamba sündroom Respiratory/pulmonary syndrome- hingamisteede ja kopsu sündroom Thoracal Syndrome- rindkere sündroom Selgroog · Selgroo ülesanne:
Jalgratturid, kes läbisid hormoonkuuri, saavutasid pärast kuuri kehvemaid tulemusi ja lihastes oli kõrgenenud laktaadi kogused (Kai Henrik Wiborg Lange jt, 2002). Uuringute põhjal pole leitud tõestud, et kasvuhormoon parandaks tervete inimeste puhul lihaskasvu ja sportikke tulemusi (M J Rennie, 2003; 103) Kasvuhormoon ei parandanud jõunäitajaid, hapniku tarbimisevõimet ega ka anaeroobset vastupidavust. Kasvuhormooni tarbijatel esines sagedamini liigesvalusid ja karpaalkanali sündroomi (Hau Llu jt, 2008; 766). Pikaajaline tarbimine suurendab ka diabeedi, osteoporoosi, vererõhutõve, lihaste- ja liigesvalude ja impotentsuse riski. Tuginedes teadustöödele ja uurimustele, julgen öelda, et sünteetilise kasvuhormooni kuritarvitamine sportlaste seas toob endaga kaasa pigem kahju kui kasu. Kokkuvõte: Sünteetiline kasvuhormoon on üks keeruliseim ja enim küsimusi tekitav dopinguaine sportlaste seas
Ületreeningu vigastused (ägedad kaela nihestused ja venitused) valuvaigistamine Seljaaju operatsioon (skolioos, diski asendus) Küünarnukk Limapauna põletik Küünarliigese vahetus operatsioon Interpositsioon artroplastika Tennisemängija küünarnuki ravi Valuvaigistamine Murrud, venitused, rebendid Sünovialkoe eemaldamine Käelaba Liigesepõletik Karpaalkanali sündroom MCP liigese vahetus Valuvaigistamine Murrud, venitused, rebendid Kõõluse parandamine Trapetsluu eemaldamine Plõksuva sõrme ravi Selg Küfoplastika Närvi plokeerumine Diski plastika Valuvaigistamine Spondülodees Murrud, venitused, rebendid Puus ja kubemelihas Hemi-artroplastika Puusa artoskoopia Valuvaigistamine
tagajärjel; 15) rõhust põhjustatud närvihalvatused; 16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest(pööravatest) liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest; 17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes; 18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst); 19) karpaalkanali(randmekanal) sündroom(valu ja tuimus randmes ja labakäes); 20) Miner'i nüstagm; 21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist; 22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid. Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis Statistikat tehes võetakse aluseks kutsehaigestunute arv 100000 töölise kohta aastas.
disain ) TÖÖ RISKIKÄITUMINE. Massööri töö nõuab füüsilist koormust (mõnedes massaazi liikides-üsnalt palju) Tööasend-seistes. Selles asendis pikaajaline viibimine võib tekitada haigusi, millised kaasnevad selja ja jalade valudega ja veenide haigustega.Massöörid tihti haigestuvad artriidiga, käte liigesehaigustega. Mõneid inimesi võidab välimise õla epicondylitis, teine saab tenosinavit , kedagi häirib karpaalkanali sündroom. Need ja paljud muud diagnoosid on levinud selle eriala töötavate inimeste hulgas. Nad mitte ainult takistavad tööd, kuid loovad ka valu ja ebamugavustunne igapäevaelus. Raske töö = kutsehaigused. Kahjuks biomehaanika õppimine jäetakse tihti tähelepanuta professionaalsete massaaži terapeudite ja massaaži õpetajate jaoks. Selle tulemusena massöörid ei ole piisavalt tuttav biomehaanikaga, eriti sügava kudede massaažis. Nad kasutavad oma lihaste võimust selle asemel
meeleelundeid, tekitavad vaimset stressi ning kestel. Võimalusel rakendada töötaja võivad tekitada ka seede- ja vereringeelundite tööpäeva jooksul eri tööoperatsioonidel. häireid. Üks levinuim sundliigutustest Vaadata üle tootmisprotsess ja põhjustatud kutsehaigus on karpaalkanali- töövahendid ning võimalusel neid sündroom randmeliigese piirkonnas esinev uuendada, et vähendada käsitsi haigus, mis tekib töötajatel, kes peavad töötamist. labakäega palju liigutusi tegema Ohustatud isik /
läbilaskvust reguleerivate närvide kahjustusest. Vibratsiooni mõju jätkumisel võib jäsemete liigutamine muutuda valulikuks, sõrmede tundlikkus kaduda, käed muutuda külmaks jne. Üks kõige drastilisemaid tulemusi on nn valge sõrme sündroom, mis toob kaasa verevarustuse häired jäsemetes ning eriti rasketel juhtudel võib tuua kaasa sõrmede või isegi terve labakäe amputeerimise vajaduse. Tuntud on ka kohtvibratsiooni ja karpaalkanali sündroomi omavaheline seos, kus vibratsioonist kahjustatud randmeliigese luukeste vahel olev kanal hakkab kinni kasvama ning pitsitab läbi selle kanali liikuvat 6 Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas mediaannärvi. Tulemuseks on valu ning ,,surisemine" käes, mis võib ulatuda õlani või
funktsiooni, mis ei ole või on pooleks realiseeritud, nagu südame löögisagedus, vererõhk, soole liikumine ja kehatemperatuuri reguleerimine. Närvihaiguse tüübid: Infektsioonid, nagu meningiit, entsefaliit ja poliomüeliit. Vaskulaarsed häired (vaskulaarsed), nagu insult, TIA (mööduv isheemiline atakk) ja subarahnoidaalne verejooks. Struktuursed häired, nagu CTS (karpaalkanali sündroom), Belli palsy, Guillain- Barre sündroom ja perifeerne neuropaatia. Funktsionaalsed häired, nagu epilepsia ja trigeminaalne neuralgia. Degeneratiivsed haigused, nagu Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos, amüotroofne lateraalne skleroos (ALS) ja Alzheimeri tõbi. Neurodegeneratiivsed haigused. Neuroinfektsioonid. Neurodegeneratiivseteks haigusteks nimetatakse neuroloogilisi haigusi, mille puhul hakkavad hävinema ajus olevad närvirakud ehk neuronid
Kätega teostatavad korduvliigutused võivad viia karpaalkanali sündroomini, nn hiirekäeni, avaldub torkimistundena kätes. Käe jõudluse langemine, vaevused
15) rõhust põhjustatud närvihalvatused; 16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest; 17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes; 18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst); 19) karpaalkanali sündroom; 20) Miner'i nüstagm; 21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist; 22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid. Kutsenahahaigused ja -kasvajad : (1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad: 1) tahm; 2) tõrv; 3) bituumen; 4) pigi; 5) antratseen või tema ühendid; 6) mineraalõlid ja teised õlid; 7) toorparafiin;
Vegetatiivne jaguneb: sümpaatiline NS ja parasümpaatiline NS PERIFEERSE NS: peaajust lähtuvad närvid 12 paari(kraniaalnärvis) ja seljaajust lähtuvad närvid 31 paari. Perifeerse närvikahjustused- osad närvikahjustused on põhihaiguste tulemusena (diabeet) diabeetiline närvikahjustus, osad tekivad pärast viirusinfektsiooni(Guillain-Barre sündroom), närvide pitsumise tulemusena (karpaalkanali sündroom) erinevad vigastused, mille järgselt tekivad probleemid PNS haiguste sümptomiteks võivad olla: Tuimus Valu Põletustunne või surin Lihaste nõrkus Puutetundlikkus NEUROPAATIA jaguneb Neuropaatia on üldtermin, tähistamaks perifeerse närvi erinevatel põhjustel tekkinud
Siinkohal võib saatuslikuks saada jällegi mürkgaas, mille tekkimine hapnikuvaeses siseruumides on vältimatu. Seega enne kuumakahjustusi on üldjuhul inimene juba hukkunud. Suitsuanduri kasulikkus seisneb tulekahju varajases avastamises (umbes 40 sekundit). 58. Nimetage füsioloogilisi ohutegureid *Sundasendid ja sundliigutused *Füüsilise töö raskus *Liigutuste kordamine *Raskuste teisaldamine 59. Mis on karpaalkanali sündroom ja kuidas sellest hoiduda? Karpaalkanalisündroom on kõige sagedamini keskealistel naistel esinev seisund, mida põhjustab randmekanali ahenemise tõttu keskpidisele närvile tekkiv surve. Iseloomulik on pöidlapoolsete sõrmede valu ja tuimus, mis süveneb öösiti. Mõnikord on haigus töö või muu tegevusega seotud randme korduvate liigutuste tegemise tagajärg
Pronatsioonliigutused. Nõustamine koduseks harjutamiseks ADL, õlaliigese humeroskapulaarne rütm. Rannet liigutavad lihased • Volaarfleksioon (palmaarfleksioon) M flexor carpi radialis et ulnaris M palmaris longus M flexores digitorum • Dorsaalfleksioon (ekstensioon) M extensor carpi radialis et ulnaris M extensor digitorum • Radiaaldeviatsioon M flexor carpi radialis M extensor carpi radialis • Ulnaardeviatsioon M flexor carpi ulnaris M extensor carpi ulnaris Karpaalkanali sündroom Nimetused: randmekanalisündroom, karpaaltunnelisündroom, carpal tunnel syndrome, kompressioonneuropaatia. Kui randmekanal aheneb, näiteks trauma või põletiku tõttu tekkiva randme ristisideme paksenemise tõttu, siis võib kaasneda pidev surve mediaalnärvile. Iga protsess, mis kahandab randmekanali mõõtmeid või millega kaasneb randmekanalit läbivate struktuuride mõõtmete suurenemine võib põhjustada survet n. medianusele. Üldised mediaalnärvi pitsumise