käituda.Ta rääkis mulle kui me sõitsime madisele,kui väga talle meeldivad tumeda päised poisid.Kui auto seisma jäi vaatasin ma ringi ja see koht kus me jõudsime oli maamaja.Sellel sünnipäeval oli palju inimesi keda ma teatsin,alustagem Piiast ja lõpetades Martiniga-Pidu võttis hoogu ja Karla oli Liisaga koos ja mina istusin pingi peal koos Barbaraga.Mõne aja pärast tuli aga meie juurde Kersti kes juba ennem mulle meelde oli jäänud oma kenade silmadega.Barbaraläks Liisa ja Karlaga juttu ajama ja me jäime Kerstiga sinna pingi peale istuma.Me rääkisime absoluutselt kõigest. Ta tahtis minna randa jalutama.kõndides ta rääkis kui ilus loodus siin on ja üldse rääkis endast.muiudgi ma kuulasin huviga. Kui me mere äärde jõudsime oli päike juba loojunud ja taevas oli meeldivalt punane.me istusime kivi peale ja rääkisime..See hetk oli maagiline nagu aeg oleks seisma jäänud.Ta vaatas mulle silma ja naeratas. Kui päike oli juba loojunud,
ise. Töö oli alati raske ja tervist kahjustav ning see saigi Andrese esimese naise Krõõda surma põhjuseks. Vargamäe naised olid enamasti tõsised ja asjalikud, siis hoopis teine lugu oli lastega. Liisi ja Maret olid need, kes lõõritades soode ja põldude vahele rõõmu tõid. Liisi ja Maret olid ka sillaks kahe vaenujalal oleva naaberpere vahel, suheldes ema-isa teadmata Oru poiste Joosepi ja Karlaga, kellest esimesega Liisi vastu vanemate tahtmist viimaks abiellus. Viimane naine, kellest on vaja rääkida on saunanaine. Tema on kohalik lobasuu, kuulujuttude levitaja ja keelekandja, põhjustades taolise käitumisega üsna palju halbagi. Oma jutuga ta pani Mari truuduse kahtlema Jussi, kes pärast enese üles poos. Ei saa kohe väita, et saunanaine oli negatiivne tegelane, sest vaatamata teravale keelele, käis ta sageli peres töödel ja sünnitusel abiks.
7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks, juhtajaks sai Nõmmann keda huvitas pigem Muulu soo kuivendamine mitte jõe süvendamine. Indrek pani ta paika ja kirjutati alla palvekirjale, et taodelda raha mõlemaks asjaks.Andres nukker et keegi vanadest olijatest ei saa alla kirjutada ning nende talud on läinud. 8. (80) Andres nukker et Vargamäe talu võõra käes, Indrek nukker et tema kohta teatakse lehest. Pearul jälle probleem, sest koosolek toimus Eesperes. Arutavad Karlaga selleasjus, arutavad ka Oru pärandamise asjus. Pearu ei taha, et Eedi selle koha saaks kuna ta on loll. Üritab leida viise, et kuidas Karla või Eedi saaks lapse vms. Vastust ei leitudki. 9. (91) Sass hakkab uusi hooneid ehitama ja lõikab metsa, Andres on selle üle natuke nukker aga samas rahul, ta tahaks surra seal samas kus Mari ja Krõõt. Ta ehitas hooneid endale terveks eluks aga nüüd hakatakse uusi ehitama. Jutustab inimese saatusest peale surma, arvab, et inimesed on
Pearu arvas, et ainult tema on see, kes vigureid teeb kuid nüüd taipas ta, et ka Andres on samasugune. See muudab Pearu ettevaatlikumaks. Küla vaevab lasteepideemia, milles surevad ka Oru talu kolm last. Matused on väikesed, sest igal pool on epideemia. Laste surm muutis Andrest kibestunumaks ja kurvemaks. Juba Krõõda surm oli talle sügava haava jätnud ja nüüd veel kolme lapse kaotus. Peretütred Liisi ja Maret, kes juba üsna vanad on, suhtlevad salaja Oru poiste Joosepi ja Karlaga. Andrese kõrvu jõuab see alles siis, kui Liis ja Joosep otsustavad abielluda. Liisi jääb meelega rasedaks ja kolib kodust sauna, kuni ta laulatatud saab. Seejärel asutakse elama Joosepi onu juurde. Andres on siiski asjaga vist leppinud, sest annab tütrele ka kaasavara. Kui Andres läks poega Andrest rongile saatma, sokeerib teda see, et noorem poeg Andres ei pruugigi võib-olla Vargamäele peremeheks tagasi tulla. Tal oli hoopis soov maailma näha ja elada elu kodust võimalikult kaugel
Kassiaru Nõmmann valiti koosolekujuhatajaks, kes oli rohkem huvitatud Muulu soo kuivendamisest, kui jõe süvendamisest. Aga lõpuks sai ka Indrek sõna ja ta pani Nõmmanni paika. Lõpuks kirjutati alla palvekirjale, millega taotleti raha nii Muulu soo kuivendamiseks, kui ka Vargamäe jõe süvendamiseks. VIII Kassiaru peremees, võitleb mõttes Indreku süüdistuste vastu. Oru Pearule ei meeldi, et see koosolek leidis aset Mäel. Ta arutas pikalt seda küsimust Karlaga, aga Karlast ei olnud selleks ettevõtjat. Karla ja Pearu arutasid Oru pärandamise küsimust, kuna Orul puudus korralik külma verega peremees, Eedi oli segane. See küsimus jäi lahtiseks. IX Sass lõikab metsa uute hoonete tarvis. Andres on kurb, ta ehitas need hooned terveks oma eluks, aga juba valmistutakse uute ehitamiseks, aga pole pettunud vaid rahul. Andres avaldab oma mõtteid inimese saatusest peale surma. Ta arvab, et inimese õigus on
Andres unistab, et lõpuks saaksid jõe kuivenduskraavid kaevatud, mida tema oli oma nooruspõlves alustanud. Andrese unistus täitub tänu tema poja Indrekule, kes oli talle seda lubanud ja tagasi Vargamäele tulnud. Tema unistus täitub, kuid peale seda lõppevad Andrese elupäevad, kui nad küünis puhkepausi teevad. Indrek üritab isa unest äratada, kuid ebaõnnestunult. 13. Pearu: Pearu elab ikka oma talus, koos oma poja Karlaga ning Karla lapse Eediga. Karlal olid ka tütred Juuli ja Helene. Pearu ja Karla soovisid talupärijat, kes suudaks selle eest hoolt kanda. Ainus pärija Eedi oli aga kunagi endale püssiga pähe lasknud ning seetõttu oli ta mõistus segi. Ja pärast kadus ta talust üldse. Pearu aga soovis, et Tiina ja Eedi saaksid lapse. Tiina oli armunud aga Indrekusse. Pearu elab viletsamalt kui Andres. Tema on kaotanud oma jalad ning on võimetu
klaarib. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas ja tülitsevad alalõpmata. Andres on rohkem selline jõumees, Indrek aga unistab rohkem. Nende suuremale tülitsemisele paneb lõpu emale veel ühe ärplemise käigus vastu puusa visatud suur kivi, mis Indrekule kuidagi eriti südamele ja meelde jääb. Ka Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, käivad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru poiste Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep abielluda otsustavad, samas kui Mari teab kõigest, mida tüdrukud teevad, juba ammu ja varjab seda lihtsalt mehe eest. Isa ei või leppida, et tema tütar abiellub tema vihavaenlase pojaga. Seepeale jääb Liisi rasedaks ja kolib sauna, kuni laulatuseni. Seejärel kolivad noored Joosepi onu juurde elama. Lõpuks lepib sellega mingis mõttes ka Andres, sest kaasavara annab ta tütrele ometi kaasa.
oleks. Matu teeb soosilla veel mudasemaks ning Pearu jääbki oma hobusega sinna kinni. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuid ei saa läbi, sest Andres tahab aina rähelda ja jõudu katsuda, Indrek unistada ja mõtiskleda. Nende norimine jõuab kord selleni, et Indrek Andresele mõeldud kivi kogemata Marile külge virutab. Süütunne jääb kuni Mari surmani Indrekut vaevama. Liisi ja Maret saavad aina vanemaks ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei saa Andres leppida ja ajab kaua vastu, Liisi jääb rasedaks ja isa viskab ta välja. Kolivad Joosepiga sauna, kuni laulatatud saab. Sealt asuvad Joosepi onu juurde elama. Maret veenab kindlameelsusega isa, et läheb lihtsale tislerile mehele, kel vigane jalg. Suurim hoop Andresele on vestlus noore Andresega, keda oli peetud kohapärijaks, millest selgub, et ta peale kroonuteenistust Vargamäele
Heino(karjapoiss) hädaldama, kuid jutt jõudis sellele et eh Mulla on Tiina jures selle pärast et too kardab eedit ja koer on talle kaitseks kuid tiina vastas et ei tema karda eeedit. Kuid hiljem endamise järele mõeldes ta nõustusselelga e ta kardab eedit. Elli võtab julguse kokku ja ütleb mida ta otsit arvab mille peale ott vastab samaga ja ütleb et oleks õnnelik mees ja keerutaks ellit süles. Ott aga käib endiselt orul ja õlleklaasi taga karlaga räägib sellest kuidas võiks ta lüüa mäe üle ja oti omale saada ja ott võik võtta tema tütre ja elli lootusi petta jne. Ühel õhtul aga tahab tiina hoiatada ellit oti eest et too ainult mängib temaga , kuid relli usub pimeslimi et ott ei teeks seda ja läheb tiinaga tülli. Tiinal meenuvad inderku sõnad et heategu sünnitab vaid kurja.Kui aga Elli järgmisel päeval küsib oti käest ise mis toimub ja kus ta käib siis ott ei aja
Indrek läheb jõele uiskudega sõitma, võttes ka Mulla(koer) kaasa. Õhtul saabudes arutavad isa ja poeg Vargamäe jõe süvendamise värki. 7) Vargamäe eesperes saavad kokku küla mehed, et arutada jõe süvendamis asja. Kohale tuleb ka Oru Karla. Kõnet peab seal ikka Kassiaru, tema kui saks ja vahele räägib ka Karla. Nemad olid suured sõbrad. Lõpuks teeb Indrekki suu lahti, sest see on ikkagi ju tema idee. Midagi suurt veel ära ei ostsustatud. 8) Pearu räägib Karlaga, et nende juures, Orus, oleks pidanud see koosolek toimuma. Karla ei mõistvat rehnutti, nagu Pearu ütles. Pearu tegi juttu esmakordselt pärandusasjus. Tema ei saavat enne rahuga surra, kui Orul korralik pärija olemas. Karlal on 2 tütart(Juuli ja Helene) ja poeg Eedi, kes oli arutu. Pearu soovitas Karlal teise naisega uus pärija soetada. Karla ei tahnud aga sellist juttu kuulatagi ja lükkas asja kevadesse. 9) Indrek aitab Sassil palke metsas maha võtta
enam.*Joosep ja Liisi olid armunud. Vaatamata sellele, et vanemad läbi ei saanud, said noored läbi. Liisi jäi Joosepist rasedaks ja isa viskas ta välja, Liisi läks sauna elama.*Jõuluõhtul tuli naabrikoer Mäe tuppa ja tahysi vorste varastada. Kuid ta ajas ukse kinni ja ei pääsenud enam välja. Siis andis Andres talle korraliku keretäie kõigi Pearu tempude eest. Käidi kohut, Andres võitis.*Liisi abielus Joosepiga, kosjas käis Jooosep koos Karlaga, kel olid kuljused. Maret abiellus tisler Sassiga. Indrek käis köstri juurws õppimas ja sai kirjutaja abiliseks. Andres sai ümbruskonna tugevamaiks. *Kord ahtis Pearu jälle vett paisutada, seekord Jõessaares. Noor Andres läks Pearuga rääkima ja ütles, et pool kraavi on nende raha eest kaevatud ja et sealt peab vesi jooksma. Nii siis lõhkus noor Andres poolelt kraavilt tammi eest ja varst läks ka teine pool vooluga kaasa.*Indrek läks linna kooli- vähemalt
teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge. Seegi jääb korduma läbi teose nagu süütunde sümbol. Peretütred Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, jooksevad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste, Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei või isasüda kuidagi leppida. Siis jääb Liisi rasedaks, meelega, ja kolib kodust sauna, kuni Joosepiga seaduslikult laulatatud saab. Siis asuvad nad kahekesi Joosepi onu juurde elama. Andres sellega siiski kuidagi lepib, arvatavasti, sest tütart kaasavarast ilma ta ei jäta. Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes
soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge. Seegi jääb korduma läbi teose nagu süütunde sümbol. Peretütred Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, jooksevad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste, Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei või isasüda kuidagi leppida. Siis jääb Liisi rasedaks, meelega, ja kolib kodust sauna, kuni Joosepiga seaduslikult laulatatud saab. Siis asuvad nad kahekesi Joosepi onu juurde elama. Andres sellega siiski kuidagi lepib, arvatavasti, sest tütart kaasavarast ilma ta ei jäta. Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes. Suurim
Seda Pearu kuivendamiseks, kui ka Vargamäe jõe süvendamiseks. Karlale ei ütle ta vaikib. Kõik protsessid Andresega olid tegelikult VIII Kassiaru peremees, võitleb mõttes Indreku süüdistuste vastu. Krõõda pärast, Pearu tahtis näidata Krõõdale, et ka tema on kange Oru Pearule ei meeldi, et see koosolek leidis aset Mäel. Ta arutas mees. pikalt seda küsimust Karlaga, aga Karlast ei olnud selleks ettevõtjat. XXVI Pearu on otsustanud oma testamenti muuta, aga Karla ei Karla ja Pearu arutasid Oru pärandamise küsimust, kuna Orul puudus lase teda kodust välja. Ida rakendab talle hobuse ette, aga Pearu ei korralik külma verega peremees, Eedi oli segane. See küsimus jäi lähe, sest Ida ütles talle nii ilusti nagu oleks seda öelnud Krõõt. lahtiseks
Nad proovisid mängida samamoodi nagu on päriselt ning nad said sellest väga palju kasu. Ajapikku sai laste mängudest armastus.Liisi ja Joosep armusid ning abiellusid, kuigi nende vanemad olid selle vastu.Pearu soovis et tema pojast saaks Orutalu peremees ja Andrus ei tahtnud oma tütart naabritele anda. Isa viskas Liisi kodust välja ja ta pidi koos Joosepiga sauna elama minema. Kuid varasemas eas oli Tagapere vanim poeg samasugune nagu isa, kes koos Karlaga olid kavalad kui rebased ja petsid Liisit ja Mari. Kui nad poistele aia äärde laaste viisid, siis lubasid nad midagi vastu tuua. Seda olid nad ka varem lubanud, aga millegi pärast murdsid nad lubadust. Ja miks peaksid nad ka seekord midagi vastu tooma? Aga siiski tõi Karla neile saia ja tüdrukud jäid rahule ja uskusid neid ka teistel kordadel. Kuid Indrek ja Riina olid täpselt nagu nende vanemad, kes olid kättemaksuhimulised
meeste juttu kuulamas. Ta käis seal kuhu jalad viisid. Järgnevad päevad olid üldraamidelt ikka samasugused: hommikul ärkamine, lõunasöök ja õhtul magama minek. Kangaspuud olid jälle tuppa toodud ning nüüd lõi tädi Liisa vaipu. Ka Illimar oli abis ning aitas tädil värve valida. Ühel päeval saabus Piiskop oma kalakotiga ning Illimar imestas, kuidas ta talvel kala püüda saab. Kõik tegelesid millegagi: rätsep ja sepp olid tööl ning tegevust jätkus. Illimar käis koos Karlaga tuuleratast veeretamas. Nad käisid pikemat aega tuuleratta sabas ning see pidi alati juhatama otsitava asja juurde. Mõisa ees seisis Nunn-Jaani 6 hobune ning regi. Nüüd teati, et Nunn Jaan on jälle mõisas, kuid keegi ei teadnud kus täpselt. Karla oli ise teinud püssi ning nüüd tahtsid nad seda koos Illimariga saunas lasta. Illimar pani püssirohu põlema, käis kõva pauk ning keegi nagu liigutas saunalaval heintes. Seal oli Nunn Jaan
veelgi pehmemaks. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge. Seegi jääb korduma läbi teose nagu süütunde sümbol. Peretütred Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, jooksevad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste, Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei või isasüda kuidagi leppida. Siis jääb Liisi rasedaks, meelega, ja kolib kodust sauna, kuni Joosepiga seaduslikult laulatatud saab. Siis asuvad nad kahekesi Joosepi onu juurde elama. Andres sellega siiski kuidagi lepib, arvatavasti, sest tütart kaasavarast ilma ta ei jäta. Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes
Tõekuulutamise pärast pidi ta oma ärka ja maia hinge jätma rebasekakule. Uus koer Muska samasugune -> koerad olid kõige vihasemad nende armastuse vastased. ,,Saab kuhu saab, saab kuidas saab, aga seia ei jää mina mitte..Siin on alati riid ja kohtukäimine, sellepärast." Sama heleda häälega nagu Krõõt. Maretil on Krõõda silmad. Liisi jääb rasedaks. Andres ajab kodust minema. Liisi läheb sauna. Joosep koos Karlaga sõitsid naljatades Liisi juurde sauna kosja. Läksid õpetaja juurde registreerima. Pulmad olid lihtsad ja tagasihoidlikud. Poja nimeks sai Joosep, sündis Joosepi onu juures. Kui Joosepi ja Joosepiga Vargamäel käis, hakkas lahkudes tönnima, iga nurk oli armsaks muutunud. 22. Maret rääkis vähe, kogu aeg murelik pilk, väsimatu ja hoolas, ei rääkinud isale ega Marile kunagi vastu, tegi, mis kästi, laulis pidevalt. Kosilaseks oli Sass, käsitööline, tisler
Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge. Seegi jääb korduma läbi teose nagu süütunde sümbol. Peretütred Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, jooksevad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste, Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei või isasüda kuidagi leppida. Siis jääb Liisi rasedaks, meelega, ja kolib kodust sauna, kuni Joosepiga seaduslikult laulatatud saab. Siis asuvad nad kahekesi Joosepi onu juurde elama. Andres sellega siiski kuidagi lepib, arvatavasti, sest tütart kaasavarast ilma ta ei jäta. Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes
soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge. Seegi jääb korduma läbi teose nagu süütunde sümbol. Peretütred Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, jooksevad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste, Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei või isasüda kuidagi leppida. Siis jääb Liisi rasedaks, meelega, ja kolib kodust sauna, kuni Joosepiga seaduslikult laulatatud saab. Siis asuvad nad kahekesi Joosepi onu juurde elama. Andres sellega siiski kuidagi lepib, arvatavasti, sest tütart kaasavarast ilma ta ei jäta. Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes. Suurim hoop
Kassiaru Nõmmann valiti koosolekujuhatajaks, kes oli rohkem huvitatud Muulu soo kuivendamisest, kui jõe süvendamisest. Aga lõpuks sai ka Indrek sõna ja ta pani Nõmmanni paika. Lõpuks kirjutati alla palvekirjale, millega taotleti raha nii Muulu soo kuivendamiseks, kui ka Vargamäe jõe süvendamiseks. VIII - Kassiaru peremees, võitleb mõttes Indreku süüdistuste vastu. Oru Pearule ei meeldi, et see koosolek leidis aset Mäel. Ta arutas pikalt seda küsimust Karlaga, aga Karlast ei olnud selleks ettevõtjat. Karla ja Pearu arutasid Oru pärandamise küsimust, kuna Orul puudus korralik külma verega peremees, Eedi oli segane. See küsimus jäi lahtiseks. IX - Sass lõikab metsa uute hoonete tarvis. Andres on kurb, ta ehitas need hooned terveks oma eluks, aga juba valmistutakse uute ehitamiseks, aga pole pettunud vaid rahul. Andres avaldab oma mõtteid inimese saatusest peale surma. Ta arvab, et inimese õigus on jumala
Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge. Seegi jääb korduma läbi teose nagu süütunde sümbol. Peretütred Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, jooksevad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste, Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei või isasüda kuidagi leppida. Siis jääb Liisi rasedaks, meelega, ja kolib kodust sauna, kuni Joosepiga seaduslikult laulatatud saab. Siis asuvad nad kahekesi Joosepi onu juurde elama. Andres sellega siiski kuidagi lepib, arvatavasti, sest tütart kaasavarast ilma ta ei jäta. Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes
oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge. Seegi jääb korduma läbi teose nagu süütunde sümbol. Peretütred Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, jooksevad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste, Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei või isasüda kuidagi leppida. Siis jääb Liisi rasedaks, meelega, ja kolib kodust sauna, kuni Joosepiga seaduslikult laulatatud saab. Siis asuvad nad kahekesi Joosepi onu juurde elama. Andres sellega siiski kuidagi lepib, arvatavasti, sest tütart kaasavarast ilma ta ei jäta. Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab,
annaabi.ee 
