Helis Lihtsa MJ112 Egiptus Egiptus Riik Aafrika kirdeosas Temast itta jääb Punane meri ja põhja Vahemeri Elab üle 82 miljoni inimese Rahvarohkemad linnad on Kairo ja Aleksandria Egiptus jaguneb 27 küberkonnaks Ajalugu Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis 8000 e.m.a alanud kliimamuutuste ja liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus Sahara kõrb Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus Ajalugu Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehmed koed. Kuningate org - see on vaaraode matmispaik Teeba lähedal Eksport toornafta ja õlitooted puuvill tekstiilid metallitooted kemikaalid Import masinad ja seadmed toidukaubad kemikaalid puit kütused
D 32-Püsikultuurid Puuvilja- ja marjaaiad, muud püsikultuurid 34 Mitmesugused püsikultuurid kombineeritult E 41-Piimatootmine Piimakari F 42-Loomakasvatus Lihaveised 43 Piimakari, lisaks lihaveised 44 Lambad, kitsed, muud karjatatavad loomad G 50-Sea- ja linnukasvatus Sead, linnud H 71-Segatootmine Segaloomakasvatus, peamiselt karjatatavad loomad 72 Segaloomakasvatus, peamiselt sead ja linnud 81 Segataimekasvatus, lisaks karjatatavad loomad
(kari)loomad · Kõre e. juttselg- kärnkonn · Teised konnalised · Liblikad · Veised, hobused, lambad, · Kõre levik Eestis 20. sajandi I poolel Kõre asurkonnad Eestis 2008. aastal Teke ja olemus · Nagu ka teised niidud, on need kooslused poollooduslikud - tekkinud ja säilitatavad vaid inimese ja looduse koostööna. · Roht- ja heintaimedega kaetud tasased ning madalad karjatatavad rannalõigud · Taimekooslus on merevee otsese mõju tõttu soolalembene Ohud rannaniitudele · Ehitustegevus · Kuivendamine · Põllumaade laiendamine (ei ole tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik) Levik Eestis · Peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel · Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle
liigirikkamaks muutuda, kuid kõrgekasvuline rohi võtab varsti võimust ning kulu lämmatab madalamakasvulised niidutaimed. 2) PUTUKAD LiblikadÜsna vähesed liblikaliigid arvatakse rannaniidu regulaarselt üleujutatava osaga seotud olevat. Seevastu rannalähedastel aladel võib sageli olla rikas ja mitmekülgne liblikafauna. Suurele osale liblikatest sobivad kergelt-mõõdukalt karjatatavad alad, kus nektarit sisaldavad taimed rikkalikult õitsevad. Paljudele liikidele meeldib kinnikasvamise esimene staadium, kus ei ole toimunud veel liiga tugev kulustumine ega võsastumine.Teised putukarühmadTeiste putukate elust rannaniitudel teatakse suhteliselt vähe. Matsalus viimasel ajal tehtud uurimised lubavad väita mitmekesise putukafauna olemasolu karjatatavail rannaniitudel
metsavööndi taimekoosluses. Ajaloost · Puisniidud hakkasid Eestis tekkima u. 4000 aastat tagasi seoses karjakasvatuse levikuga. · Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. · Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud tuhat korda. Laelatu puisniit · Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril). · Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik · Imetajad halljänes, hunt, juttselg-hiir
Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast! Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aasate tagusesse aega! Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust! Kasari jõgi toob aasta jooksul tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. RANNIKULÕUKAD on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud! Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Seal kasvavad mitmed soolalembesed taimed, nagu rannikas, rand-teeleht, soolarohi jt. Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned, lagled! Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostub kaugele; kudemisek vajab ta madalaid veeloike. Veised söövad pilliroogu!
3 Esialgne asustus Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis. 10. aastatuhandel e.m.a asendus küttide-korilaste kultuur põlluharijate- karjakasvatajate kultuuriga. Umbes aastal 8000 e.m.a alanud kliimamuutuste ja/või liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus Sahara kõrb. Varajased hõimud liikusid Niiluse orgu, kus arenes välja püsiasustusega, põllumajanduslik ja varasema perioodiga võrreldes rohkem tsentraliseeritud ühiskond. Neoliitikumis arenesid Ülem- ja Alam-Egiptuses mitmed eeldünastilised kultuurid. Mõlema Egiptuse kogukonnad jäid kultuuriliselt eraldatuks rohkem kui 2000 aastaks, kuid lävisid sageli omavahel läbi kaubanduse
suurim kormoranikoloonia. 7 Väinamere väikesaart on reservaadis, ülejäänud saared on sihtkaitsevööndis ja inimeste viibimine neil saartel on keelatud. Rannik Rannajoone kogupikkus koos saartega on ligikaudu 165 km. Merele avatud rannad on enamasti kiviklibused, varjulisemad rannad mudased ja roostunud. Rannaniitude pindala on kokku ligikaudu 3000 hektarit, olles seega ühed suurimad omataolised Euroopas. Karjatamine on üks lihtsam ja loomulikum viis rannikualade lagedana hoidmiseks. Karjatatavad madalmurused rannaniidud on kevadeti olulised hanede ja valgepõsk-laglede toitumis- ja puhkealad, rannikulindudele pakuvad aga sobivaid pesitsuspaiku. Ranniku- ja rannaniitude vaatlemiseks sobivad Keemu, Haeska ja Jugassaare torn. Roostik Roostik levib ligi 3000 hektaril Matsalu lahe madalas idaosas ja rannikul. Roostik oma vabavee- alade ja roostikuvaheliste jõekanalitega on peatuspaigaks hanedele ja luikedele ning kümnetele
Lamminiidud on tüüpiliseks pesitsupaigaks sellistele haruldastele linnuliikidele nagu rohunepp ja must-toonekurg ning kiiresti väheneva arvukusega liikidele nagu tutkas, mustsaba-vigle, rukkirääk. Eesti suurimad lamminiidud asuvad Matsalu ja Alam-Pedja looduskaitsealadel. (PKÜ, lamminiidud) Rannaniidud Rannaniidud on roht- ja heintaimedega kaetud tasased ja madalad karjatatavad rannalõigud, mis on soolase merevee otsese mõju piirkonnas. Rannaniitude taimkatet iseloomustab erinevalt sisemaaniitudest soolalembeste liikide rohkus. Paljude varem kultuurmaastikus tavaliste taime- ja loomaliikide suurimad säilinud populatsioonid on tänapäeval seotud karjatatavate rannaniitudega (Estonica.org, rannaniidud). Paljudele taime- ja loomaliikidele on rannaniidud ainsaks elupaigaks. Samuti on rannaniidud olulised rändlindude peatus- ja puhkepaikad nende pikkadel rännetel.
vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) poolt. 3) Konkurents rändkarbi (Dreissena polymorpha) näol. 11 4) Vooluvete takistamine paisudega ja sellest tingitud peremeeskalade liikumise tõkestamine jõe piires. Nt. kopratammid. 1 5) Melioratsioonitööd valglal, mis mõjutavad vooluveekogu hüdroloogilist reziimi ja ökoloogilist seisundit. 6) Kallastelt vette kukkuvad lehed jm orgaaniline aine. Varem olid Pärlijõe kaldad osaliselt karjatatavad, mistõttu langes jõkke vähem orgaanilisi aineid. 7) Jõesängi profiili ja -põhja füüsiline muutmine. 16 Võimalikud lahendused On kaalutud ka ebapärlikarpide tehistingimustes paljundamise alustamine, et neid siis pärast loodusesse tagasi asustada, see võimaldaks ebapärlikarpide asurkonda spetsiaalses paljunduskeskuses n-ö kunstlikult toodetud järelkasvuga turgutada. Seda tehakse praegu edukalt näiteks Suurbritannias, Tsehhis ning Saksamaal ehk
· lühiajalised, kestvus kuni 5 aastat Puhkealade elemendina kasutatakse looduslikke rohumaid, parginiite, jalgpalli- ja golfiväljakuid ning · pikaajalised, kestvus 6... aastat lillemurusid. Energeetilisekütusena või väärindunud kütuse toorainena võib kasutada põldudel Karjamaal peaksid olema varajase käsutusega koplid, keskvalmivad ja hilised. Karjatatavad rohumaad kultiveeritavaid taimi, nt. Nisu, oder, raps, mais. Eesti perspektiivseim looduslik energiataim on har. rajatakse 5-7 liigilised, domineerivaid võib nende hulgas olla 1-2." Pilliroog. Energiahein- on kütuseks toodetav hein. Eesis päideroog, roog-aruhein ja ida-kitsehernes. 23.)Looma ja karjamaa vahelised suhted 29) Rohumaade majanduslik väljund ja selle hindamine
3) noorte taimede valguse kätte jõudmist Puisniitude taastamine võsa raiumine ja põõsarinde harvendamine (jätta viirpuud, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, pihlakas) * puistu harvendamine (maastikupildi kujundamine, vanade puude jätmine, surnud puud, teatud sobivad puuliigid – tamm, pärn, jalakas) niitmise alustamine Ilma järgneva hooldamiseta pole taastamisel mõtet ! Pärisaruniitude hulka kuuluvad enamasti ka puiskarjamaad (ainult karjatatavad) •regulaarselt karjatatav hõre puistu •sarnane puisniiduga (botaaniline liigirikkus väiksem) •karjatamisega kaasneb: valikuline söömine, tallamine, väetamine •loomastiku liigirikkus suur ja omapärane (putukad, teised selgrootud) – kõdust ja sõnnikust sõltuvad liigid • karjatada koormusega 0,3-1 lü/ha (sõltub mulla iseloomust, niiskusest, tüsedusest)
6.Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast. 7.Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aastate tagusesse aega. 8.Liivapinnas ei soosi taimestiku liigirikkust. 9.Kasari jõgi toob aasta jooksul kaasa tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. 10.Euroopa linnudirektiiv nõuab mustviirese elupaikade kaitset. 11.Rannikulõukad on endised lahed, siin pesitsevad paljud veelinnud. 12.Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Siin kasvab mitmeid soolalembeseis taimi, nagu rannikas, rand-teeleht jt. 13.Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja. 14.Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostab kaugele, kudemiseks vajab ta madalaid veeloike. 15.Veised söövad pilliroogu magustoiduks 16.Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab siin lubjakivi õhuke mullakiht. 17.Lambad söövad kadakaid. 18
Avakooslused. Suprasaliinsed rannaniidud paiknevad eelmistest sisemaa pool, rannajoonest kaugemal ja merepinnast kõrgemal ranniku-glei- või ranniku-turvastunud muldadel, mere mõju võib olla ainult ajuvee ajal ja väga lühikest aega. Üsna tihti on need sekundaarsed ja teisenenud liigilise koosseisuga alad, millel kasvavad taimed on iseloomulikud näiteks pärisaruniitudele. Sarnastel liigniisketel aladel on levinud soostunud rannaniidud. Need on enamasti karjatatavad alad, kus kasvavad peamiselt tarnakooslused, lisaks veel varsakapja, alsse, soonerohtu jt. Saliinsetel rannaniitudel on taimkate kõrgvee poolt vahetult mõjutatud. Kõrged alad. Sellised kasvukohatüübid on levinud rannavallidel ja laugetel tasastel rannavöönditel, mille substraadiks on enamasti sooldunud ranniku-glei- või ranniku-turvastunud mullad. Tekkelt on saliinsed osad erinevas kujunemisjärgus primaarsed niidud, kõrgemad alad ka karjatamise tulemusena säilinud sekundaarsed
– ÕIGE 7.Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aastate tagusesse aega. ÕIGE 8.Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust. – VALE – ei soosi 9.Kasari jõgi toob aasta jooksul kaasa tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. – ÕIGE 10.Euroopa linnudirektiiv nõuab mustviirese elupaikade kaitset. – ÕIGE 11.Rannikulõukad on endised lahed, siin pesitsevad paljud veelinnud. – ÕIGE 12.Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Siin kasvab mitmeid soolalembeseis taimi, nagu rannikas, rand-teeleht jt. – ÕIGE 13.Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja. – ÕIGE 14.Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostab kaugele, kudemiseks vajab ta madalaid veeloike. – ÕIGE 15.Veised pilliroogu ei söö. – VALE – see on neil magustoit 16.Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab siin lubjakivi õhuke mullakiht
Poollooduslikud kooslused- Rannaniidud, lood, sinihelmikakooslused ja puiskarjamaad. Sinihelmikaniidud kujunevad märjal, toitainetevaesel mullal. Eestis olemasolevad sinihelmikakooslused asuvad valdavalt tugevalt kuivendatud aladel ja on seetõttu suhteliselt väikese geobotaanilise väärtusega. Haruldasematest liikidest võib neil niitudel kohata mitmeid käpalisi (Ophrys insectifera, Gymnadenia conopsea). Puiskarjamaad on regulaarselt karjatatavad hõreda puistuga alad, mis struktuurilt sarnanevad puisniitudele, kuid on väiksema liigirikkusega tänu loomade valikulisele rohttaimede söömisele ja tallamisele. Puiskarjamaad, mida lisaks karjamaadele ka aegajalt üle niidetakse on reeglina liigirikkamad kui ainult karjatamise abil majandatavad alad. Puiskarjamaade püsimise tagab regulaarne koduloomade karjatamine. Puiskarjamaal tuleks kindlasti vältida ülekarjatamist, mis hävitab rohukamara ning ka puud võivad kuivada. EESTI LOODUS
annaabi.ee 
