Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud
Eriti kiire on tverikarjalaste arvukuse kahanemine. Kui 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast, siis 2002. aastal vaid 14 633. 70% karjalastest elab Karjala Vabariigis, ent nad moodustavad vaid 9% selle elanikest. Vabariigi elanikkonna valdav enamik on venekeelne ning suurem osa neist on sündinud väljaspool Karjalat. Karjala Vabariik on üks Venemaa industrialiseeritumaid ning enamik sealsetest karjalastest on linlased. Etnilised segaabielud on Karjalas tavalised. Karjalaste rahvaarv Aasta Karjalas Kokku Vene FSV Emakeeleoskus Karjalaste osakaal Karjalas (%) 1897 208,100 42.3% 1926 100,781 248,000 38.2% 1939 108,600 253,800 23.2% 1959 85,500 167,300 71.4% 13.1% 1970 84,200 146,100 63.0% 11.8% 1979 82,140 138,400 55.6% 11.1% 1989 78,928 124,900 47
ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valge merega ning Murmanski, Arhangelski, Vologda ja Leningradi oblastiga. · Pindala 180 520 ruutkilomeetrit. Rahvastik Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb kiirelt, 73% inimestest elab Karjala lõunaosas, 78% elab linades ja alevites. Suurimad linnad: pealinn Petroskoi, Kontupohja, Segeza, Kostamus, Sortavala, Karhumäki, Kemi, Pitkäranta ja Belomorsk. Karjala Vabariigis, 2010 aasta seisuga, elab karjalasi 45 600 ( 7,1 % inimeste kogu arvust), ülejäänud neist on venelased ( 78,9 %), valgevenelased (3,6 %), ukrainlased (2,0%),
Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Valge mere Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles aastail 1931-1937 anti välja kokku 104 raamatut, peamiselt õpikud. 1937 keelati aga Karjala ANSV-s poliitilistel põhjustel soome keel. Selle asemele loodi nõukogude
soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelt, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. (Õispuu, 1983) Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Esimesse rühma kuuluvaid murdeid kõneldakse Karjala Vabariigi põhjaosas (Viena Karjalas), samuti keskosas, aga ka Tveri ja Novgorodi Oblastis. Teise ja kolmandasse rühma kuuluvaid murdeid räägitakse peamiselt Karjala Vabariigi lõunaosas, Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal. Lüüdi murre on üpris sarnane vepsa keelele. Peamiseks erinevuseks soome keelega võrreldes on see, et kõigis karjala murretes kasutatakse arvukalt vene laensõnul. (Õispuu, 1983) Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist
riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. · 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu ja muutis sellega lepingu kehtetuks. Talvesõda · Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel ,Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 13% kogu Soome territooriumist. NSVL vallutused NSV Liit jätkas samal ajal vastavalt MPR paktile NSV Liidu mõjusfääri liigitatud piirkondade hõivamist, kasutades selleks diplomaatilisi ja sõjalisi hirmutusvahendeid 1940. aasta juunis hõivati Eesti, Läti ja Leedu ning augustikuus 1940. annekteeris need riigid NSV Liidu koosseisu. NSV Liidu Punaarmee okupeeris 28. juunil 1940. aastal Rumeenia Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina piirkonna
Saamid Anna-Kristiina Kreemann 9.klass Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal Saamid räägivad saami keelt Keel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus on säilinud tänapäevani Viimastel aastakümnetel on levinud saamide
Saami ajalugu · Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Arvatavasti olid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata. · Hiljem saamid taandusid pealetungiva uusasustuse survel ning nad olid sunnitud minema aina põhjapoolsematele aladele, kuhu olid läinud ka metsikute põhjapõtrade karjad. · Kuid saami keeled ei ole nii vanad. Saami algkeel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas 2000 2500 aastat tagasi. Igal juhul on saamid esimene rahvas, kes saamide tänapäevasele asualale jõudis. Kirjalike märkeid on saamide kohta juba varajases ajaloos. · Saamide perekond 20 saj alguses.
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim-
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus
mille võimsus on 4800 MW ja põhikütuseks on maagaas. Venemaal tuumaelektrijaamades on 31 reaktorit. Toornafta suurtootjate hulka kuulub samuti Venemaa. Venemaa on Euroopa energiabaas. Suurimad gaasivarud asuvad Venemaal. Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. Siberi ja Petsora söebasseinid. Donetski bassein. Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad ja tuumaelektrijaamad. Venemaa esmane energiakulu aastal 2011: nafta 19%, maagaas 56%, kivisüsi 15%, taastuvad ja muud 10%. 2012.aastal oli Venemaa suuruselt kolmas vedelkütuste tootja. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuselektrijaam http://www.eia.gov/countries/cab.cfm?fips=RS http://www.ise.ee/oppekava/valikgym/loodus/venemaa.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kairer/Energiamajandus
Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. Talvesõda · 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. 1940 okupeeris Punaarmee Balt riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Jaapani rünnak USA-le ja USA rünnak Jaapanile · Jaapan ründab USA-d. Miks? Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7.
Juhan Paju 1939 2003 Paju on sündinud Tallinnas. Ta on õppinud TÜ-s ajakirjandust, Olnud ajakirjanik Karjalas, Haapsalus. Paju kui ajakirjaniku kohta on öelnud: ,, Tema stiihia oli meri ja vaba loodus. Kohusetundliku inimesena kirjutas , oleks tal olnud vabad käed, kirjutanuks lehekülgede kaupa saartest ja laidudest , mida ta paadisõitudel nägi ." Paju on olnud ka majakavahet Hiiumaal. Aastast 1972 elas Haapsalus . 1978. aastal võitis Paju Baltimaade ja Valgevene noorsooajakirjade korraldatud publitsistikavõistlusel ,, Bellaad" kolmanda koha, samal aastal ,,Töörahva
handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased, nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema. Enamus uurali rahvad elavad Venemaal. Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, milles nad on paraku vähemuses (v.a. Permikomi Autonoomne Ringkond). Vepslastel on küll rahvusvald Karjalas, kuid nt Ingeri soomlastel, isuritel ja sölkuppidel pole mingit territoriaalautonoomiat. Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki pole igal pool võimalik saada. Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on andnud võimaluse rahvusliku eneseteadvuse kasvuks ja rahvuslike organisatsioonide tekkimiseks. Hoolimata sellest, et Venemaal on vastu võetud vähemusrahvuste arengukontseptsioon ning vähemusi
Tänaseks on ka nad vastu võetud ENL-i liikmeks. Koostööd teevad Noored Rohelised Eesti Loomakaitse Seltsiga, projekti Alusta Iseendast raames MTV Eestiga. Nad on ka osalenud mitmete aktsioonide korraldamises Alkoholi Vaba Eesti pöördumine, MTÜ Päästkem Eesti Metsad ühispöördumine ja üritus Tammsaare pargis Eesti metsade kaitseks. Noored Rohelised on osalenud juba ka olulistel välisüritustel Global Greens kongressil Brasiilias ja Coaliton Clean Baltic konverentsil Soome Karjalas. Noored Rohelised on ka suurendanud enda organisatsiooni juhatuse liikmete arvu kolmelt viiele. Lisaks valiti ka kaheliikmeline revisjonitoimkond. Noorte Roheliste just peab oluliseks, et just valitsuse tasandil jõutaks kokkuleppeteni, mis pidurdaks keskkonnaseisundi halvenemise ning keskenduks loodust, inimeste heaolu ning elujõulist majandust säilitavate lahenduste väljatöötamisele. Organisatsioon on oma ühenduse nägu rohelised. Nad mõistavad et inimtegevus on avaldanud
(paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koopamaalid Prantsusmaal (avastati 1940) * Karjalas Venemaal Oneega (Äänisjärve) ääres kaljudel paarikümne km ulatuses on sissegraveeritud kujutised. Vanus üle 4000 aasta, autoriks soome-ugrilased. Peamine motiiv veelinnud (luiged), loomad, päikese ja kuu sümbolid. * Willendorfi Veenus tuntuim esiaja skulptuur (leitud 1908 Austriast). U. 10 cm kõrgune rõhutatud sootunnustega lubjakivist naisekujuke, paleoliitikumist. Nooremast kiviajast pärinevad omamoodi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid.
Kuulsad on ka üsna õhukesed kuivad leivad. Palju valmistatakse marja- ja puuviljakooke: vaarika-, mustika-, pohla-, õuna-, rabarbrikook jt. Eriline on leib rukkijahust ja -linnastest keedetud tainast (mämmi). Traditsiooniliste jookide hulka kuuluvad näiteks sahti (filtreerimata õlu), sima (mõdu) ja kilju (suhkruvein). Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Lapi traditsiooniline roog on leipäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust. Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosiga ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on
1) Suurtel põhjalaiuskraadidel on siseveekogud lühiajalised või puuduvad üldse. a) Suveperioodiks tekivad jääkilpide ja liustike pinnale ajutised jääjõed ja järved, mille asukoht võib aastate jooksul muutuda. 2) Tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. a) Domineerivad lühikesed, suure langu ja kiire vooluga jõed. b) Fennoskandia jõgedel pole suuri kevadisi üleujutusi, ühtlane äravool. 3) Rootsis, Soomes, Vene Karjalas ja Koola poolsaarel on palju järvi. a) Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Äänisjärv ehk Onega. b) Paljud järved on omavahel kitsaste väinadega ühenduses. 4) Ida-Euroopa lauskmaal on arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid(Volga, Wisla) a) Kevaditi esineb suuri üleujutusi. 5) Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena.
- jaanuar 1943. 8. Eesti Laskurkorpus sõdib Veljike Luki all. Suvi 1943. ,,Narva" pataljon saadetakse rindele. Jaanuar 1944. Algab Punaarmee pealetung. 31. jaanuar 1944. Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke. Veebruar - juuli 1944. Võitlused Narva pärast. 6. märts 1944. Narva hävitamine. 9. märts 1944. Tallinna pommitamine. 25. märts 1944. Tartu pommitamine. Suvi 1944. Jalaväerügement 200 osaleb kaitselahingutes Karjalas. 26. juuli 1944. Punaarmee vallutab Narva. 25. august 1944. Punaarmee vallutab Tartu. 18. september 1944. Jüri Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, eesotsas Otto Tief. 21. september 1944. Valitsus põgeneb Tallinnast, lootes Rootsi pääseda. 22. september 1944. Punaarmee siseneb Tallinna. 24. november 1944. Kogu Eesti territoorium on Punaväelaste kontrolli all. Inimesed: V. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar. J
Soome keel on üks kahest Soome ametlikust keelest ning Euroopa Liidu ametlik keel. See on ametlikuks vähemuskeeleks Rootsis. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aksentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal keeleteaduse, grammatikal ja sõnavaral. Edela-Soome murdeid räägitakse Soome edelaosas ning Soome Lääne-Soome läänis. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhjamurret meänkieli räägitakse ning õpetatakse Rootsis eraldiseisva keelena. Keelesugulus uurali keeled, soomeugri keeled, soome-saami keeled, läänemeresoome keeled, soome keel. Soome tähestik põhineb ladina tähestikul ja selle saksa ning rootsi täiendustel. Soome tähestikus on 28 (+ 3) tähte: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S (S), T, U, V (W), X, Y, Z (Z), Å, Ä, Ö
1) Kuidas jaotatakse traditsiooniliselt kunstiliike? *Arhitektuur ehk ehituskunst *tarbekunst *kujutav kunst. 2) Milliseks kaheks alaliigiks saab jagada maalikunsti? *tahvelmaal *monumentaalmaal 3) Mida tähendab kunstis mõiste kompositsioon? Tähendab teose elementide või kujundite asend teineteise suhtes etteantud ruumis. 4) Nimeta mõni kuulus ürgaja koopamaalide leiukoht Euroopas! Altamira koopamaalidPõhjaHispaania, LascauxPranstusmaa, Karjalas Venemaal, Willendorfi VeenusAustria 1908. 5) Mis on Stonehenge? On LõunaInglismaal tuntumaid megaliitilisi monumente. Ehitatud umbes 31001100 e.Kr. Koosnes kahest suurest kivide ringist. Rajatisi ümbritsesid eelmalt kraav ja muldvallid. 6) Kuidas mõjutas egiptlaste religioon nende kunsti? Egiptlaste religioon oli polüteislik. Kunsti seisukohalt oli egiptlastele tähtis usk, surmajärgsesse ellu. 7) Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis?
formeerima vabatahtlikest ida- ja politseipataljone mis leidsid rakendust Venemaa territooriumil, säärastesse üksustesse kuulus umbes 10000-12000 eestlast. Mobilisatsioonid tekitasid eestlaste seas pahameelt ning algas kõrvalehoidmine rindeteenistusest, eriti populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda Punaarmee vastu koos soomlastega.. Soomes loodi enam kui 2000 eesti põgenikust Jalaväerügement 200, mis 1944. a. suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Paljud eesti mehed ja naised läksid 1940. a. sügisel metsa, moodustades seal metsavendade salku mis sõdisid relvastatult Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Metsavennad ründasid vene sõjaväelasi ja väiksemaid väeosi, julgeolekutöötajaid ja kommuniste
sundmobilisatsioonile. Natsi armee võis tunduda eestlastele päästjana NSV Liidu okupatsioonist, kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehed, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Eestlastele kõige parem variant oleks olnud sõdida oma armeega Teises Maailmasõjas. Kahjuks saadeti Eesti armee Nõukogude võimu saabudes laiali ning endised ohvitserid hukati. Selle asemel otsustasid palju eestlased põgeneda. Populaarsemad põgenemiskohad olid rootsi ja Saksamaa.
sundmobilisatsioonile. Natsi armee võis tunduda eestlastele päästjana NSV Liidu okupatsioonist, kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehed, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Eestlastele kõige parem variant oleks olnud sõdida oma armeega Teises Maailmasõjas. Kahjuks saadeti Eesti armee Nõukogude võimu saabudes laiali ning endised ohvitserid hukati. Selle asemel otsustasid palju eestlased põgeneda. Populaarsemad põgenemiskohad olid rootsi ja Saksamaa.
Kõigist neist üleelamistest halvenes kunstniku tervis. Ta ostis mõisa Vitebski kubermangus ja maalib seal tütardest imekaunid portreed. Repin on maalinud mitmeid portreid ka vene intelligentsi esindajatest: Modest Mussorgski, Pavel Tretjakovi, Dimitri Mendelejevi jt. portreed. Repin maalis kiiresti, nähes modelli vahel harva, sageli pidi maalima mälu järgi. 1899.a. abiellus Repin teist korda.Aasta pärast kolis ta naise juurde Kuokkalasse Karjalas Pärast oktoobrirevolutsiooni jäi Kuokkala väljapoole Nõukogude riigi piire ning Repin enam Venemaale ei tulnudki.Ta suri Kuokkala suvilas 29.septembril 1930.a.
keeled. Soome keel Keelt räägib umbes 5 000 000 inimest. Algselt räägiti seda Lõuna- ja Edela-Soomes. Aja jooksul on keele kasutusala nihkunud põhja poole ning tõrjunud saamid Skandinaavia põhjaossa. Liivi keel Kõnelejaid on alles ainult mõnisada. Kunagi kõneleti seda kogu Lääne-Lätis. Viimati kasutati seda keelt Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Karjala keel Selle keele kõnelejaid on umbes 80 000. Enamik neist elab Karjalas. Venelaste sisseränne on vähendanud karjalasi nende elanikkonnas 11% peale. Karjala keeles on väga kuulus rahvaluule, suurem osa Soome eeposest ,,Kalevala" (kirja pannud Elias Lönnrot) on koostatud Karjalast kogutud folkloori põhjal. Vepsa keel Keeleala asub Laadoga järvest ida pool. Eelmise sajandi alguses oli neid üle 50 000, aga sõjad on suures osas selle kultuuri ja rahvuse hävitanud. Vepslasi on alles jäänud alla 8 000. Isuri keel
Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Interjöör (1940, EKM), Linn õhtul (1940, TKM). 1940. aastail maalis palju maastikke (Suislepa maastikud, 1942 - 1944) ja portreid (Kunstnik, J. Valki
Seejärel jätkus pidutsemine toas, kus Peko peremees oli laua katnud. Peolt lahkuti alles vastu hommikut. Uus Peko peremees võttis Peko kaasa ning viis ta aastaks oma aita viljasalve."[2] [1] - https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa [2] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Peko austamisel on erinevates kultuurides palju paralleele. Pellon- Peko nime alla on kultus tuntud Soomes, Karjalas. Sealsest piirkonnast pole allikmaterjale palju, kuid näiteks 1933. aastal kuulis Martti Haavio sealselt runolauljalt lastemängu kohta, kus üle aia hüpates laulavad lapsed ,,Aian akka, pellon pekko. Viiburin venehan kokka."[3] Võib oletada, et see mis kunagi oli Peko riituses vereliisk on kadunud, kuid lastelaulu kujul veel elus. Paljud neist paralleelidest esinevad just piiriäärsetel aladele Venemaaga ning hõlmavad endast just küünaldega seotud rituaale. [3] Hagu, Paul
A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S (Š), T, U, V (W), X, Y, Z (Ž), Å, Ä, Ö Kolme tähte "Š", "W" ja "Ž" ei peeta iseseisvateks. (Soome tähestik, 2015) Soome murdeid mis jagunevad kahte rühma, läänemurded ja idamurded, peetakse pigem aktsentideks. Seepärast, et enamjaolt põhinevad need samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral, ent erinevad siiski häälikute ja rütmi poolet. Soome edelaosas räägitavad edela- soome murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas kõneldav karjala keel on aga piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhimurret meänkieli õpetatakse ja räägitakse eraldiseisva keelena. (Soome keel, 2014) Soome keel on arenenud Häme, Karjala ja eesti keelele lähedasest Edela-soome murdest. Soome kirjakeele lõi Mikael Agricola, kes toetus rootsi, saksa ja ladina keelele. Tema koostatud on ka vanim 16.sajandist pärinev soomekeelne trükis, aabits „Abckirja“. Uut
Ajaloo KT kordamisküsimused – Rootsi aeg 1) Pljussa rahu – rahuleping, mis lõpetas sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas. Pljussa vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad: Eestis (Narva ja Tartumaa), Ingerimaal ja Karjalas mõned alad. Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti . Jam Zapolski rahu - rahu andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Rootslased vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Altmargi rahu – see vaherahu jättis kogu Eesti mandriala 1629.a Rootsi võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Põhja-Läti koos Riia linnaga. Rahu lõpetas Poola-Rootsi sõja. Brömsebro rahu - rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 1645.a. Brömsebro rahuga
Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.Maavärina epitsenter on punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Maak on mineraalne maavara. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. TÖÖSTUS JA TEENINDUS Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda. Rauamaaki kaevandatakse Karjalas, Koola ja Skandinaavia poolsaarel ning suured varud on Ukraina kilbil (Krivoi Rogis). Värviliste metallide maake ning ka rauamaaki leidub Pürenee poolsaarel ja Uuralis. Alpi kurrutuse piirkondades on suuri boksiidi leiukohti.
päikesekiirguse eest ning pöörduda arsti poole edasiseks raviks. [redigeeri] Mõju loomadele Rohusööjatel üldjuhul mürgistusi ei esine, kuid näiteks koertele ei ole kokkupuude Sosnovski karuputkega ohutu PÄRITOLU Algselt kasvas ta vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagenditel. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt Karjalast Sahhalini oblastini. 1960. aastal näidati Karjalas komandeeringus olnud Eesti botaanikutele seda head silotaime ja mõne aja pärast said Tartu botaanikud postiga kingituseks ka paki seemneid. Seemned külvati maha katseaeda. Tõenäoliselt on Sosnovski karuputk Eestisse saabunud ka muid teid pidi, eelkõige dekoratiivtaimena. LEVIK EESTIS Tänaseks on see taim levinud üle kogu Eesti ning muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Sosnovski karuputk on naturaliseerunud liik. Need on tulnuk- või kultuurtaimed, mis suudavad ka
Kohalike venelaste suhtumine vepsalastesse oli üldiselt negatiivne ja ka see sundis vepsalasi enda tõelist päritolu eitama. 1989. aastal toimus aga suur taassünd vepsalaste seal ja rahvaloendusel hakati taas oma õiget päritolu tunnistama. Tänapäev Tänapäeval asuvad vepsalaste asulad Laadoga, Äänis- ja Valgjärve vahel, kus nad elavad kolmes üksteisest eraldatud rühmas. Üheks rühmaks on äänis- ehk põhjarühm, mis asub Karjalas Äänis järve ääres. Nad ise nimetavad endeid lüdinikuks või lüdilaineks. Ojati jõe piirkonnas, VF Leningradi oblatsis elavad keskvepslased, kes on arvult kõige suuremad. Viimaseks rühmaks on lõunavepslased, kelle elupaigaks on Leningradi idaosa, vastu Vologda oblasti loodeserva Leedjõe piirkonnas.Keskvepslased ja lõunavepslased suhtlevad omavahel vähesel määral, kuid põhjavepslased on nendest eraldatud Süväri jõega.
a) Jam Zapolski vaherahu - sõlmiti Poola ja Venemaa vahel 15. jaanuaril 1582. Lõpetas Poola ja Venemaa vahel 1561. aastal alanud sõjategevuse, mis oli Liivi sõja üks osa. Venemaa sai tagasi Velikije Luki ning teised Poola valduses olnud alad, kuid pidi Poolale loovutama Liivimaa, Polacki ja Velizi. b) Plyssa vaherahu - sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes. Rootsi endale Liivi sõjas vallutatud alad Eestis, Ingerimaal ja Karjalas, Venemaa aga säilitas Neeva jõe suudmeala. 13. Millal toimusid järgmised sündmused? a) Stensby leping 1238. a. b) Jüriöö ülestõus 1343 -1345. a. c) Liivi sõda 1558 -1583. a. d) Härgmäe lahing 2. august 1560. a. e) Jam Zapolski vaherahu 15. jaanuar 1583. a. f) Plyssa e. Pljussa vaherahu 10. august 1583. a.
välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel. SOSNOVSKI KARUPUTK Heracleum sosnowskyi · Algselt vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagenditel. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt Karjalast Sahhalini oblastini. 1960. aastal näidati Karjalas komandeeringus olnud Eesti botaanikutele seda head silotaime ja mõne aja pärast said Tartu botaanikud postiga kingituseks ka paki seemneid. Seemned külvati maha katseaeda. · Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku ärahoidmiseks on oluline õisikute äralõikamine ja hävitamine. Tõrjet
säilitamiseks asuva puupulga külge. Muud teraviljatoidud. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõteteaegse roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartulitega. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtised. Süüakse meelsasti kuuma minavõiga. Ka porganditäidisega pirukad on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uumeat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuuuun rönttöneni . Vahe on selles, et riisipudrus asemel keeratakse
kuna tõusis leegionäride arv ning leegioni esimene allüksus saadeti pataljon Narva rindele. Osade eestlastel polnud valikuid, kuna neid värbati sunniviisiliselt armeesse. Eestlased kes ei tahtnud sõdida Puna- ega Saksa armees läksid vabatahtlikult Soome armeese. Soome armeega liitunuid eestlasi nimetati soomepoisteks, kelle juhiks sai kapten Karl Talpak. Soome vägedes teenis üle 3000-de eestlase, eestlastest moodustati Jalaväerügement 200, mis osales ka tõrjelahingutes Karjalas. 1944-ndal aastal naasesid pooled soomepoisid Eestisse, et kaitsta Eestit Punaarmee uue sissetungi eest. Soome armeesse minek oli kõige parem, kuna see oli vabatahtlik ning sõdida sai suure Nõukogude Liidu ja Saksamaa vastu. Sõja ajal põgenes üle 70 000-de eestlase paatidega Rootsi ja läände, kuigi paljud eetlased ka surid põgenedes. 14.06. 1941-l aastal toimus Balti riikide massiküüditamine, mille
Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid
lahingus sai surma, haavata või langes sakslaste kätte ¾ meestest. Saksa sõjaväes : Omakaitse - ~40 000 meest. Ida- ja politseipataljonid- 10 000 12 000 vabatahtlikest metsavendadest. 1942. Eesti Leegion vabatahtlikest. 1944. a. reorganiseeriti 20. Eesti SS diviisiks. Jaanuar 1944 üldmobilisatsioon Saksa sõjaväkke ~38 000 meest, 6 piirikaitserügementi. Soome sõjaväes :Jalaväerügement 200 loodi ~2000 eesti põgenikust, võitles NL vastu kaitselahingutes Karjalas 1944. 1944 aasta. Eesti vallutati Punaarmee poolt. Võitlus Narva eest kestis ligi 7 kuud. Kui punaarmee hinge tõmbas siis tõid Saksa väed abi Narva alla. Kodumaale toodi ka Eesti väeosad: 20 Eesti SS diviis ning Ida ja politseipataljonid. 30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Jüri Uluots kutsus rahvast ülesse kodumaad kaitsma. Pärast seda tuli kokku ligi 40 000 meest. Osa saadeti kohe rindele, enamik koondati formeeritavasse piirikaitserügementidesse
Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute, diftongide ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aktsentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral. Edela-Soome murdeid (lounaismurteet) räägitakse Soome edelaosas ning Satakuntas. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhjamurret (meänkieli) räägitakse ning õpetatakse Rootsis eraldiseisva keelena. Soome lipp Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
6 Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid
Karjala kask Karjala kask ehk maarjakask pole omaette liik, vaid arukase haruldane vorm, mis kasvab ka looduslikult Põhja- ja Lääne Eestis. Hea on maarjakaske ära tunda mügerikulise tüve järgi, mis meenutab boamadu. Karjala kasel on hea puit, millest saab valmistada väga kaunist mööblit, on punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest kirju. Sellised ilusad puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Karjala kase puit on väga kallis. See on ahvatlenud kurjategijaid, kes hävitasid Pärnumaal looduskaitse all olnud Eesti kõige suurema maarjakase. Karjala kask on keskmiselt 10-15 meetrit pikk, üksikud puud võivad kasvada 20 meetrini. Karjala kask on harunevate, jändrike ja kõverate okstega, mitme ladvaga, tihti mitme tüvega puu või maapinnalt harunev peenikeste tüvedega põõsas. Karjala kase tüvi on vaid erandjuhtudel sile
puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid, Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi). Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet. I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr, Wisla), põhjaosa jõed veerikkamad, kevadeti suured üleujutused (laiades, madalates lammiorgudes), lõunaosa jõed vanemad, tavaliselt
Õnneks oli sõja ajal hulk Vene-vastaselt meelestatud mehi sõitnud salaja Saksamaale, kus nad koondati jäägripataljoni. 25. veebruaril saabusid jäägrite peajõud Vaasasse ning neist kujunes Soome armee selgroog. Kodusõja otsustavad lahingud peeti märtsis-aprillis Tampere piirkonnas ning lõppesid valgete võiduga. 3. aprillil maabus Hankos Saksa diviis kindral Rüdiger von der Goltzi juhtimisel ja jõudis suuremate raskusteta Helsingisse. Aprilli lõpupoole peeti veel lahinguid Karjalas, kuid Viiburi vallutamisega 29. aprillil oli sõda praktiliselt lõppenud Mannerheimi vägede võiduga. Teadagi oli Soome kodusõda ka vabadussõda, sest selle käigus tõrjuti välja Vene väed ning kindlustati Soome iseseisvus. Samas kujunes Mannerheimil konflikt Soome saksameelsete valitsusringkondade ning jäägritega, mis mai lõpul viis tema ametist lahkumiseni. Kuid peagi, sügisel 1918, vajati taas Mannerheimi teeneid. Pariisis ja Londonis viibides
on väga vanad, need on suurlinnadeks kasvanud tänu soodsatele tingimustele, milleks on head liiklemistingimused, erinevate teede ristumiskoht, suured maavarade leiukohad. Tänapäeval kasvavad eelkõige need linnad, kus on kujunenud hea infrastruktuur. Linnastumise aste on Euroopas väga kõrge. 6 Maavarad Euroopa on rikas rauamaagi-, boksiidi-, pruun- ja kivisöe-, kaali-, keedusoola- ning väävlivaru poolest. Rauamaaki kaevandatakse Karjalas, Koola ja Skandinaavia poolsaarel ning suured varud on Ukraina kilbil (Krivoi Rogis). Värviliste metallide maake ning ka rauamaaki leidub Pürenee poolsaarel ja Uuralis. Alpi kurrutuse piirkondades on suuri boksiidi ja elavhõbedamaagi leiukohti. Kaspia, Dnepri- Donetsi nõos ja Saksa- Poola madalikul paiknevad keedu- ja kaalisoolalademed. Sitsiilias, Itaalias, Poolas, Lääne-Ukrainas leidub väävlit. Karjäär Tsehhis
Ebapopulaarne Sundvärbamisega 11 000 meest Saksamaa Omakaitse: 40 000 meest 19411942 äkki Saksa okupatsioonivõimude korraldusel Ida ja politseipataljonid: Vabatahtlikud Venemaa territooriumil rindevõitluses, partisaniliikumise mahasurumises ja valveteenistuses. 10 000 12 000 eestlast. Eesti leegion: 1942 Vabatahtlike värbamine RelvaSSi raames Ähvardas läbi kukkuda. 1943 allüksus pataljon Narva. Soomepoisid 200 eesti põgenikust jalaväerügement 1944. Osales kaitselahingutes Karjalas. Soomes. Ehituspataljonid: Vangilaagrid, kus ülirasketesee tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt tehaste ehitustel ja metsa varumisel. Suri 1/3 mobiliseeritut, talvel, üle kurnatusse. 22. territoriaalne laskurkorpus 1941 a suvel 7000 eestlast Sõidisid:D 8. Eesti laskurkorpus: 1941 Loomine päästis paljude ehituspataljonidesse saabunud meeste elud. 27 000 inimest 8590% eestlased SÕJATEGEVUS EESTIS 1944. Jaanuaris algas Punaarmee üldpealetung
-järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid, Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi). Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet. I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr, Wisla), põhjaosa jõed veerikkamad, kevadeti suured üleujutused (laiades, madalates lammiorgudes), lõunaosa jõed vanemad, tavaliselt sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad
Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. 2.1. Soome ristiretked 700-aastane seostus Soome ja Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis toimus aastal 1155. Teine ristiretk toimus 13. sajandi teisel veerandil. 9. Jaanuaril 1275 kuulutas Rooma paavst välja ristisõja Soome paganate vastu. Kolmas ristiretk sooritati Rootsist Soome 1293. aastal, vallutati Äyräpää, Jääski ja Savo ja rajati viiburi linnus, Karjalas. Kõiki sõjaretki Soome ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud. 1209. aastal otsustas Rooma paavst anda taani kuningale ja peapiiskopile õiguse määrata Soome oma piiskop ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse läänemere põhjakalda. 2.2. Lähiajalugu Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse
1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide) Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset) Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid. Astrofüüsikud on üritanud kaljuraiendite uurimise abil luua muinaskalendrit. Läänemeresoomlaste vanimad kaljujoonised on loodud ca 6000-4000 a. tagasi. Soomest on leitud u 95 maalingukohta + 35 ebamäärast punamullalaiku. Esimene leid maalingud avastas 1911. aastal Jean Sibelius Vitträskini rannast Kirkkonummen Vitträskin kalliomaalaus)
Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel-kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi äärmuslikes tingimustes, kuid on kõige kergemini haavatav euroopaliku industriaalkultuuri poolt. Ülejäänud uurali rahvad elavad Venemaal. Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, milles nad on paraku vähemuses (v.a. Permikomi Autonoomne Ringkond). Vepslastel on küll rahvusvald Karjalas, kuid nt Ingeri soomlastel, isuritel ja sölkuppidel pole mingit territoriaalautonoomiat. Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki pole igal pool võimalik saada. Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on andnud võimaluse rahvusliku eneseteadvuse kasvuks ja rahvuslike organisatsioonide tekkimiseks. Hoolimata sellest, et Venemaal on vastu võetud vähemusrahvuste arengukontseptsioon
annaabi.ee 
