Küljejoon peab olema pikem kui väravajoon.Pikkus (küljejoon): vähemalt 35 m, maksimaalselt 37 m. Laius (väravajoon): vähemalt 26 m, maksimaalselt 28 m. Kõik piirid on 8 cm kuni 10 cm laiad ja on sinist värvi. Piir olema paindlik ja hästi vastupidav, kuid ei tohi kahjustada mängijate jalgu. Need piirid peavad olema kindlalt kinnitatud ja fikseeritud väljaku igast nurgast ja keskelt spetsiaalsete kinnitusvahenditega ning kinnitatud värava postide külge kummist rõngaga. Karistusala Karistusala kujutletav piir asub 9 meetrit väravajoonest kujutletava keskjoone poole ja tähistatud mõlemast otsast kollaste lippudega, mis asuvad väljaspool väljakut. Kujutletav penalti löögikoht asub karistusala kujutletava piiri keskel mõlemast väravapostist võrdsel kaugusel. Lipud Iga väljaku nurk on tähistatud tömbi otsaga painduvast, vastupidavast ja ilmastikukindlast materjalist postiga, mis on kaetud plastikkestaga ning mille otsas on punane lipp.
Jalgpall Referaat Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud....................................................................................8 2.3. Pall..........................................................................................8 KOKKUVÕTE..........
JALGPALLI REEGLID 1. Väljaku suurus Väljak peab olema ristkülikukujuline, tähistatud, peavad olema määratud karistusala, värava-ala, nurgasektor, lipupostid peavad olema paigutatud igasse nurka, väravad peavad olema ankerdatud maapinna külge. 2. Pall Peab olema ümbermõõduga 68-70 cm, kindla kaalu ja kindla rõhuga. Kui pall läheb katki, peatatakse mäng ja jätkatakse seda hiljem uue palliga sama koha pealt. 3. Mängijate arv · On kaks võistkonda · Ühes võistkonnas ei tohi olla üle 11 mängija, kellest 1 on väravavaht
ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest
a Ebasportlik käitumine, sülitamine, mängureeglite järjekindel eiramine, viivitamine mängu jätkamisega b 9,15 m vahemaa eiramine, tahtlikult väljakult lahkumine ilma kohtuniku loata, viivitamine mängu jätkamisega, näitab sõnas või teos välja eriarvamust c Tõkestab vastasmängija liikumist, ebasportlik käitumine, 9,15 m vahemaa eiramine, siseneb või taassiseneb ilma kohtuniku loata Kui mängija lööb väljastpoolt oma karistusala karistuslöögi otse oma väravasse, siis... a Antakse nurgalöök vastasvõistkonnale b Värav loetakse c Karistuslööki korratakse Mängija, kes sooritab penaltilööki, lööb palli õrnalt edasi. Lööja võistkonnakaaslane tormab pärast puudet kasti ning lööb palli väravasse. Millega mängu jätkatakse...? a Lahtilöögiga keskelt b Vabalöögiga c Penaltilööki korratakse Mida peab kohtunik tegema, kui küljesissevise sooritatakse valest kohast?
• Paljudes riikides on jalgpall põimunud argikultruuriga. • Maailmameistrivõistlusi on 1998. aastast saadik vaadanud üle 26 miljardi vaataja. Reeglid • Mäng toimub kahe võistkonna vahel. Võistkonnas ei ole üle 11 mängija, kellest üks on väravavaht. • Mängu ei saa alustada, kui ühes võistkonnas on alla 7 mängija. • Mäng koosneb kahest võrdsest 45-minutilisest poolajast. • Penalti antakse mängijale kellele on tehtud viga karistusala sees. Minu lemmik jalgpallur • Lionel Andrès Messi (ka Leo Messi; sündinud 24. juunil 1987) on Argentina jalgpallikoondise ründaja, kes mängib Hispaanias FC Barcelonas • Pere kolis elama Barcelonasse ja Messi pääses juba 13-aastaselt FC Barcelona B-meeskonda. • Hormoonravist hoolimata on ta ikkagi vaid 169 cm pikk ja kaalub 69 kg.
mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua äärega. 1.4.4. Libero asendamise ala Libero asendamise ala on vabaala osa mõlema võistkonna pinkidepoolses küljes ja see ulatub ründejoone pikendusest kuni väljaku otsajooneni. 1.4.5. Soojendusala FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel asuvad ca 3 x 3 m , suurusega soojendusalad väljaspool vaba-ala mõlema võistkonna pinkidepoolse külje nurgas. 1.4.6. Karistusala Karistusala, mõõtmetega ca 1x1 m ja varustatud kahe tooliga, , asub kontrollalas, väljaspool mänguväljaku tagajoone pikendust. Nad võivad olla piiratud 5 cm laiuse punase joonega. 3.2 Võistkond 4.1.1. Võistkond koosneb maksimaalselt 12 mängijast, treenerist, treeneri abist, massöörist ja arstist. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab arst olema eelnevalt tunnustatud FIVB poolt. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel täiskasvanutele võib Võistkond koosneda kuni neljateistkümnest
· nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks, mida tuleb arvestada: · lahtilöögi tegemisel - kui mängijad peavad paiknema oma väljakupoolel kuni lahtilöögini; · suluseisu korral - mängija ei ole suluseisus, kui ta asub hetkel, mil tema võistkonna liige lööb palli, oma väljakupoolel. Karistusala Ristkülikukujuline ala värava ees, mille mõõtmed on koos joonte laiusega 40,3 x 16,5 m (44 x 18 jardi). Karistusala otsarve on järgmine: · Tähistada väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise kümnest kaitsemängija poolt toime pandud penaltiga karistatava rikkumise eest; · Tähistab väljaku seda osa, kus kaitsva võistkonna väravavahil on lubatud palli käega puutuda;
Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring. Värava-ala: Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks. Karistusala: Karistusala määratakse mõlemas väljaku osas järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 16,5m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 16,5m joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse karistusalaks. Mõlema karistusala sees märgitakse väravapostide keskkohast 11 m kaugusele, kummastki postist ühekaugusele penaltikoht. Väljapoole karistusala joonistatakse penaltipunktist 9.15 m raadiusega kaar. Lipupostid:
mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit.[13] Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon.[14] Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille
Kui pall ületab täielikult otsajoone väljaarvatud väravapostide vahelt on see samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravahi lahtilöögiga. Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse,mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga . Postide vahe on 7,32meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44meetrit .Väravaid ümbritseb 4. ristkülikukujuline karistusala,seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri osa kus väravavaht tohib käega mängida. Kui mängija rikub oma karistusalal reegleid , määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravavahi suhtes 11.meetri kaugusel otsajoonest.Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mängijate käitumist mängus reguleerib kohtunik kaartidega,millest kollane kaart annab mängijale hoiatuse ja punane kaart mängukeelu. 5. 6.
mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest.
nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest
nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi
Mänguolukorras, kus pall ületab täielikult külgjoone, pannakse see mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab otsajoone (va väravapostide vahe), jätkub mäng väravaesise lahtilöögiga (palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna väravavaht). Jalgpalliväravate postide vahe on 7,32 m ja kõrgus 2,44m. Väravajoone laius on sama lai kui väravapostil ja põikpuul. Väravaid ümbritseb karistusala, mis on väravaposti siseküljest otsajoone ja otsajoonest väljaku suunas 16,5 m kaugusel. Karistusala on ainuke mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib palli mängida käega. Kui mängija rikub oma karistusalas reegleid, järgneb sellele karistuslöök ehk penalti löömine, mille löömise koht asub 11m kaugusel. 10
puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija).Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest
viimasena kaitsva võistkonna mängija). · Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui väravapost ja põikpuu. · Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistuskastil on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mäguväljaku osa, kus väravavaht võib mängida käega; kui mängija rikub karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi värava otsajoonest 11 meetri kaugusel.
on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga, või nurgalöögiga. Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postidevahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest
otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. Vahetusala Vahetusalaks loetakse vaba-ala osa, mis on piiratud mõlema ründeala joone mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua äärega. Soojendusala FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel asuvad ca 3 x 3 m suurusega soojendusalad väljaspool vaba-ala mõlema võistkonna pinkidepoolse külje nurgas. Karistusala Karistusala, mõõtmetega ca 1x1 m ja varustatud kahe tooliga, asub kontrollalas, väljaspool mänguväljaku tagajoone pikendust. Nad võivad olla piiratud 5 cm laiuse punase joonega. 1.5. ÕHUTEMPERATUUR Õhutemperatuur ei tohi olla alla 10°C (50°F). FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel ei tohi õhu- temperatuur olla kõrgem kui 25°°°C (77°°°F) ja madalam kui 16°°°C (61°°°F). 1.6. VALGUSTUS FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab mänguala valgustatus olema 1000-
annaabi.ee 
