Pärast Smetana viimset naasmist Gothenburgist, kui ta ennast peamiselt Tšehhi ooperi edendamisele pühendas, ei kirjutanud ta 13 aastat midagi klaverile Koorimuusika Smetana varased laulud on saksa poeemide seaded ühele häälele. Kui tema 1848. aastal komponeeritud "Vabaduse Laul", alustas ta täiskoosseisus koorile komponeerimist alles pärast Göteborgis viibimist, enamasti saateta meeshäältele. Smetana koorimuusika on üldiselt karakterilt natsionalistlik "Laulumere" märkimisväärse tööni kooridraama karakteriga Kammermuusika Nooruses kirjutatud fantaasia viiulile ja klaverile Kirjutas neli kammermuusika teost, igaüks sügava isikliku tähtsusega. 1855. aastal komponeeritud g-moll klaveritrio. Kogu teose üldine meeleolu on eleegiline. Kirjutas oma esimese keelpillikvarteti e-moll "Minu elust». Teist (1882–1883) d-moll keelpillikvartetti kirjutades oli ta juba peaaegu kurt.
1629a. bakufu keelustas naised laval. Esile kerkis noorte poiste kabuki ehk wakash kabuki. 1652a. keelustati kabuki. 19saj. liikus aga kabuki fookus kurjusele. Peategelaseks sai kuri mees, kes oli samaaegselt nii ahvatlev kui ka eemaletõukav, erootiline ja jälestusväärne. Veel kaks kurja karakterit: mürgine naine (dokufu) ja kuri eit (akuba). Tekkisid uued näitlemisvormid: 1)henge buy (muundumise, teisenemise tants), mille abil sai sujuvalt ühe tantsu jooksul üle minna ühelt karakterilt teisele ja 2)hayagawari (kiire muutus) kus näitlejal tuli ühe etenduse sees mängida mitut rolli. 9)ningy jruri (bunraku), on Jaapani traditsioonilise nukuteatri vorm, mis loodi 1684 Osakas. Jruri kanti algselt ette biwa , mis 16saj. asendus shamisen. Algul olid nukud lihtsad ja seda hoidis üks nukunäitleja, hiljem kolm. 10)gassaku ühisloominguna kirjutatud draamatekst. 18saj. oli selline meetod kasutusel nii kabukis kui ningy jruris
Õppis Peterburis. Pärast lõpetamist ta oli kõige esimene Eesti interpret, kes esines välimaal. Ta esines Soomes, Peterburis, Inglismaal ja Saksamaal oreliga. Tagasi tuli Tartusse. Asutas 1894 Miina Hermani segakoori. Üritas selle kooriga propageerida Eesti muusikat. Laulsid rahvalaulu seadeid. Teda tunnustati üsna pea. Ta oli laulupidude kui laulupäevade dirigent. Töötas paljudes koolides muusikaõpetajana. Looming Peamiselt koorilaule. Karakterilt jaguneb kolmeks: 1. Isamaalised laulud kõige nõudlikumad, NT: ,,Meeste laul" 2. Lüürilised laulud NT: ,,Ei saa mitte vaiki olla", 6 soololaulu ,,Kui sa tuled" 3. Rahvalaulu seaded, NT: ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak"
,,Malemäng" lõbus. Vahelduva iseloomuga looming. Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, organist ja dirigent. Esines välismaal, esimene, kes sai. 1894 Miina Hermanni segakoor. Üritas võidelda saksapärase muusika vastu. Tegi Eesti rahvalaulude seadeid. Oli tunnustatud dirigent laulupäevadel ja üldlaulupidudel. Tartu Miina Härma Gümnaasium. Kirjutanud peamiselt koorilaule. Need võib karakterilt jaotada neljaks: 1. Patriootilised 2. Pidulikud hümnilise iseloomuga laulud, näiteks ,,Meeste laul" 3. Lüürilised tundelaulud, näiteks ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ei saa mitte vaiki olla" 4. Rahvalaulu seaded, näiteks ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Tuljak" Soololaul ,,Kui sa tuled, too mul lilli". Konstantin Jakob Tiirnpu (1865-1927) Eesi helilooja, organist, koorijuht ja muusikaleu organisaator. Õppinud Peterburis ja Berliinis.
Ta tähelepanu koondus tahest tahtmata Carmenile, kuna Carmen võrgutas meest mesijutu, tantsude ning imeilusate lauludega. Sealt saigi alguse armulugu Jose ning Carmeni vahel, mis meid terve loo vältel saadab. Peale Josed tuleb Carmeni ellu härjavõitleja Escamillo. See aga ei sobinud Josele, sest Carmen oli ta truudus murdnud. Nõnda armukadetsedes Jose läbi ooperi ka kulgeb. Näitlejatest rääkides, siis kõige enam meeldis mulle, kuidas Aleksandra Kovalevits oma karakterilt Carmenit nii oskuslikult edasi andis. See, kuidas Kovalevits oma välimuse ning lauluoskusega täpselt mustlasnaist meenutas, mõjus mulle nii ehtsalt, nagu oleksin ise 142 aastat ajast tagasi rännanud ning vaataksin kõige ehtsamat "Carmen"'i esietendust. Tõelist professionaalsust näitasid välja ka Jose, keda mängis Rafael Alvarez. Kõige eredamalt jäi silma see, kuidas Jose oma keha ning näoilmete abil oskas rahvale edastada oma
teenitult suure menu osaliseks. ''Georg Ots jõudis Jagona laulva näitleja kõrgeimasse meisterklassi. Saavutas muusika ja mängulise külje ning sisemise ja välise orgaanilise põimingu, kujundas rolli erakordse perspektiivitunde ja sihikindla jõudude rakendamisega.''(H. Tõnson, muusikateadlane) Suurepärane oskus mängida hääle tämbervarjunditega, viimistleda peenimaidki nüansse suhtlemises partneriga lõi karakterilt huvitaima lavakuju Otsa loometeel. H. Tõnsoni sõnade kohaselt oli Jago osalahendus tähtsaka etappiks mitte üksi Georg Otsa, vaid kogu eesti muusikateatri arengus. Ka ''Rigoletto'' osatäitmine kujunes suureks saavutuseks. Omanäolisust G. Verdi ooperikangelase tõlgendusel märgiti ära Eesti NSV Teatriühingu 1968/69 aasta hooajapreemiaga. Sama preemia anti Georg Otsale ka järgmisel 1970. aastal Colas Breugnoni osatäitmise eest D. Kabalevski samanimelises ooperis.
Ka Verdi muusikalised arusaamad ja muljed avardusid. Nii nagu paljudes teistes Itaalia linnades, tegutses ka Bussetos filharmooniaühing. Professionaalseist muusikuist koosnev orkester andis linnaväljakuil regulaarseid kontserte, saatis sissesõitnud ooperitruppide etendusi, ühingu president aga kohalik toiduainete- ja veinikaupmees ning flöödimängija Antonio Barezzi aitas metseenina muusika arengule jõudumööda kaasa. Carlo Verdist lugupidav mees märkas tema sihikindla ja karakterilt tugeva poja andekust, avas talle oma maja uksed, andis kontoris tööd ning võimaldas maestro Ferdinando Provesi juures õpinguid alustada. Verdi kui isiksuse ja muusiku kujunemisel mängis valitsevat reziimi tauniv ning itaalia vabadusvõitluse ideesid kalliks pidav Barezzi suunavat osa. Ta kasvatas ja süvendas noorukis tolleaegse väikekodanlase, käsitöölise ja talupoja iseloomuomadusi tööarmastust, kohusetunnet ja distsipliini
Inimese kuuluvus ühiskonna klassi on selgelt rõhutatud. Elutunud ja tardunud ilme peapõhjuseks on nn. Egiptuse poos, kus inimese pea ja jalad on kujutatud profiilis, ülakeha ja silm otsevaates. On seotud usuga. Egiptuse reljeef on madal ja sageli on kujutise kontuurid plaati süvendatud. Reljeef on pinnaline, mitte plastiline. Nad on suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud. Perspektiivi ei kasutatud, aga üritati luua loomutruud pilti, eriti lindude ja loomade kujutamisel. Karakterilt on Egiptuse maalid piltkirjad. Nad täiendavaid pilte hieroglüüfidega, mis selgitasid kujutiste sisu. Eredavärvilised reljeefid katavad hauatemplite seinu. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige suurejoonelisemad. Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast tehti vaaraode portreekujutised võimalikult massiivsed ja monumentaalsed ning püsikindlast materjalist
Tseenid paiknevad vöötidena üksteise peal. Inimese kuuluvust ühiskonna klassi on selgelt rõhutatud. Kõige suurem on valitseja kuningas. Elutu ja tardunud ilme peapõhjuseks on nn Egiptuse poos. Kus inimese jalad ja pea on kujutatud profiilis, ülakeha ja silm otsevaates. Egiptuse reiljeef on madal, sageli on kujutise kontuurid plaati süvendatud. Reljeef on pinnaline, mitte plastiline. Egiptuse reljeefid on maalitud. Ei tuntud perspektiivi. Karakterilt on Egiptuse maalid ja reljeefid piltkirjad. Juba vanariigi ajastul töötati välja vaarao tööde põhikompositsioon. On Kahte tüüpi vaarao kujutamist, seisev figuur ja istuv seisev figuurr: vasak jalg veidi ees. Käed ripuvad pikki keha alla. Nägu liikumatus rahus tardunud. Istuv figuur: jalad on kõrvuti, käed põlvedel, mõnikord üks käsi rinnal, pilt kaugustesse suunatud. Enathoni-aegse kunsti omapärasus on seotud tema reformidega ja kultuseks on
Neljas salm kordab teise salmi materjali peaaegu täpselt, kaks väikest erivust tulenevad lause kuju erinevustest. 23 Kõige olulisem on muutus teist ja kolmandat salmi ühendava vahemängu ja laulu järelmängu vahel, mis koodana viib laulu alguskujundi juurde raamides arpedzeeritud passaazina kogu laulu (Tk. 37-40). Vahe-ja järelmäng on sama pikad- kolm takti, kuid erinevad oma karakterilt. Vahemäng on tasakaalustav, kuid järelmäng puhangulisem igatsus jääb! 4.2 ORKESTRIVERSIOONI ANALÜÜS Sibelius kasutas laulu "Teemant märtsilumel" orkestreerimisel koosseisu, kuhu kuuluvad 2 flööti, 2 klarnetit ning keelpillid. Hiljem lisas ta neile ka harfi, mis annab laulule hapra, sillerdava värvingu ning omandab kõlasümboli tähenduse (teemat ja päike) 24
ajal lugemist õpetas. 1873. aasta sügisel pani ema Eedi metsaülema abikaasa juurde saksa keelt õppima. Vilde õppis üsna hoolikalt, nii et ta omandas saksa keele lugemises ja kirjutamises päris head algteadmised. On ka teada, et tulevase kirjaniku vanemad kogunud Muugas raha laste koolitamiseks. Eriti püüdnud nad raha kõrvale panna Eedi jaoks, kes kiindunult vabal ajal raamatutesse süvenenud oli. Heites pilku kirjaniku vaimsele kujunemisele, on selge, et noor kirjanik on nii karakterilt kui ka hingeomadustelt täiesti emasse. Isa ei tundunud ta küll nii lähedast iseloomusarnasust, aga talle meeldis siiski ka ise seltsis aega veeta, eriti siis, kui isa jahile läks või hobusega kuhugi kaugemale sõitis, millest kujuneb välja Vilde reisihimu. 1875. aastal, mil Eedi oli kümneaastane, oli ta saksa keele algõpetuses nii kaugele jõudnud, et võis astuda saksa õppekeelega algkooli. Vanemad otsustasid saata Eedi sügisel Tallinnasse
lääne- või põhjaeurooplase kõrva jaoks harjumatu ja veider ning erinev sellest, mida oleme tavaliselt harjunud kuulma. Parema ülevaate saamiseks kuulasin Ungari mustlasgrupi Ando Dromi lugu ,,Na kamel ma". (CD + Lisa 4) Tegemist on tüüpilise Ungari mustlaslooga. Kohe loo alguses on suubass, mis vahelduva eduga on saateks kogu loo vältel. Samuti esineb mitmehäälsust, soololaulu ja kitarrisoolot. Naislauljad teevad palju keerutusi ja kaunistusi. Karakterilt on tegemist melanhoolse, nukrameelse ja nostalgilise looga. Esineb Ungari mustlasmuusikale iseloomulikke hõiskeid ja hüüdeid. 2.1.4. Juured ja mõjutused Venemaalt Venemaal elab 182 776 mustlast, mis moodustab elanikkonnast 0.13 protsenti (Romani people 2010). 19. sajandil saavutasid mustlased Venemaal olulise sotsiaalse staatuse. Nad olid nii keskklassi kui ka aristokraatia eestkoste all, esindades romantilist vabadust. Seejuures nähti
Inimese kuuluvus ühiskonna klassi on selgelt rõhutatud. Elutunud ja tardunud ilme peapõhjuseks on nn. Egiptuse poos, kus inimese pea ja jalad on kujutatud profiilis, ülakeha ja silm otsevaates. On seotud usuga. Egiptuse reljeef on madal ja sageli on kujutise kontuurid plaati süvendatud. Reljeef on pinnaline, mitte plastiline. Nad on suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud. Perspektiivi ei kasutatud, aga üritati luua loomutruud pilti, eriti lindude ja loomade kujutamisel. Karakterilt on Egiptuse maalid piltkirjad. Nad täiendavaid pilte hieroglüüfidega, mis selgitasid kujutiste sisu. Eredavärvilised reljeefid katavad hauatemplite seinu. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige suurejoonelisemad. Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast tehti vaaraode portreekujutised võimalikult massiivsed ja monumentaalsed ning püsikindlast materjalist
koorilaulude meloodika oli väga sarnane rahvalaulu meloodikale, siis mõningais hilisemais lauludes on peaaegu, mõnikord isegi täiesti võimatu eraldada rahvaviise originaalmeloodiaist. Vana, lihtne ja ehtne rahvaviis köitis tema vaimu sugestiivse jõulättena. Uuemaid, peamiselt funktsionaalse harmoonia põhiakordide helidest moodustatud rahvaviise, on Saar kasutanud võrdlemisi vähe. Saare meloodika on lihtne, lakooniline, kuid oma karakterilt teoste sisule hästi vastav. Uued meloodilised kujundid ja detailid kujundab ta algmeloodiast nagu mingist algelemendist, mistõttu nende orgaaniline seos algmeloodiaga on väga ilmne ja tugev. Saare väljendusvahendid on lihtsad, selged ja lakoonilised. See on iseloomulik kogu ta loomingule, filosoofiliselt sügavtõsiseist teoseist alates kuni lopsakalt elurõõmsate ja tujuküllaste tantsulaulude ja instrumentaalsete tantsupaladeni. Eelduseks on sellele hea
Ka Verdi muusikalised arusaamad ja muljed avardusid. Nii nagu paljudes teistes Itaalia linnades, tegutses ka Bussetos filharmooniaühing. Professionaalseist muusikuist koosnev orkester andis linnaväljakuil regulaarseid kontserte, saatis sissesõitnud ooperitruppide etendusi, ühingu president aga kohalik toiduainete- ja veinikaupmees ning flöödimängija Antonio Barezzi aitas metseenina muusika arengule jõudumööda kaasa. Carlo Verdist lugupidav mees märkas tema sihikindla ja karakterilt tugeva poja andekust, avas talle oma maja uksed, andis kontoris tööd ning võimaldas maestro Ferdinando Provesi juures õpinguid alustada. Verdi kui isiksuse ja muusiku kujunemisel mängis valitsevat reziimi tauniv ning itaalia vabadusvõitluse ideesid kalliks pidav Barezzi suunavat osa. Ta kasvatas ja süvendas noorukis tolleaegse väikekodanlase, käsitöölise ja talupoja iseloomuomadusi tööarmastust, kohusetunnet ja distsipliini
annaabi.ee 
