tootmisprotsessis loodud sissetulekud: - palgad s.o tasu tööjõu teenuste eest - rent s.o tasu tootmistegurite kasutamise eest+ - intressid s.o tasu raha kasutamise eest - kasum s.o ettevõtte omanike tulu Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti: Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8
ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. (import M). Import lahutatakse maha kuna, kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste alla. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. (net export X-M) 15. Amortisatsioon näitab kulutusi kulunenud ja vananenud kapitali kaupadeasendamiseks. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks. 16. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. 17. Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal
suurenenud · Õige SKP mõõdab sotsiaalset heaolu · Vale,SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi Kogutulutuste neli komponenti on- tarbimiskulutused,koguinvesteeringud,avaliku sektori kulutused,netoeksport. Maksud ja säästud kujutvad endast väljavoogu tuluvoost. Kasutatav tulu võrdub a) Isiklik tulu netomaksud b) Tarbimis kulutused + säästud Kogus,mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks SKP mõõdab b)toodete lõpphüviste turuväärtust Tulude ringkäiku mudel kirjeldab a)tulude vogu ettevõteltkogumajapidamistele ja kogumajapidamistelt ettevõttetele Netoinvesteeringud võrduvad b)koguinvesteerigud - amortisatsioon Amortisatsioon mõõdab d)seda osa tootmiskuludest,mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad 10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine
Heckscher-Ohlini teoreem: riik ekspordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigi külluslikke tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid. Rybczynski teoreem - maailmaturu muutumatute hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Näiteks, kui mingis riigis suureneb kapitalivaru esialgse situatsiooniga võrreldes, hakkab ta tootma rohkem kapitalimahukaid kaupu ja vähem töömahukaid kaupu - tulemusena muutub tema tootmiskõver. Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem e. tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem: kui kehtivad kõik H-O mudeli eeldused, siis viib rahvusvaheline kaubavahetus tootmistegurite hindade ühtlustumiseni erinevates riikides. Selle teoreemi kohaselt toob kaubavahetus palgataseme languse neis
Heckscher-Ohlini teoreem: riik ekspordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigi külluslikke tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid. Rybczynski teoreem - maailmaturu muutumatute hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Näiteks, kui mingis riigis suureneb kapitalivaru esialgse situatsiooniga võrreldes, hakkab ta tootma rohkem kapitalimahukaid kaupu ja vähem töömahukaid kaupu - tulemusena muutub tema tootmiskõver. Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem e. tootmistegurite hindade võrd- sustumise teoreem: kui kehtivad kõik H-O mudeli eeldused, siis viib rahvusvaheline kaubavahetus tootmistegurite hindade ühtlustumiseni erinevates riikides. Selle teoreemi kohaselt toob kaubavahetus palgataseme languse neis riikides, kus ta enne
tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER: erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud KASVAVA ALTERNATIIVKULU SEADUS: mida suurem on antud kauba tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse kauba kogusest tuleb loobuda, et antud kauba kogust suurendada TVK NIHKUMINE: 1) muutused ressursside kättesaadavuses 2) kapitalivaru kasv 3) tehnoloogia muutused ÜHISKONNA PÕHIPROBLEEMID: 1) mida toota? 2) kuidas toota? 3) kellele toota? TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE TURG: institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad NÕUDLUS: seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus) NÕUTAV KOGUS: kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta
sotsiaalkindlustusmaksed. Varud hõlmavad ettevõtte tootmissisendeid(maa, töö, kapital) ja omatoodangut laos. Väljavoog on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud. Ülesanded Kapitali kogus suureneb täpselt nii palju, kui palju suurenevad netoerainvesteeringud (koguinvesteeringud-amortisatsioon). Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust PT 11 Rahvamajanduse kogutulu määramine Impordi piirkalduvus MPM väljendab imporfi muudu ja kogutulu muudu suhet. MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2) Inflatsioonilõhe on suurus mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset. Impordifunktsion- (M=Mo+mY), kus ,,Mo" on autonoomne import ja ,,m" on impordi piirkalduvus (MPM)
avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. Varud hõlmavad ettevõtte tootmissisendeid(maa, töö, kapital) ja omatoodangut laos. Ülesanded Kapitali kogus suureneb täpselt nii palju, kui palju suurenevad netoerainvesteeringud (koguinvesteeringud-amortisatsioon). Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust PT 11 Rahvamajanduse kogutulu määramine Impordi piirkalduvus MPM väljendab imporfi muudu ja kogutulu muudu suhet. MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2) Inflatsioonilõhe on suurus mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset. Väljavoog on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset
12. Välisinvesteeringud Rahvusvaheliste kapitalivoogude mõju heaolule Joonis 12.1 iseloomustab rahvusvaheliste kapitalivoogudega kaasnevaid heaoluefekte nii investeeriva kui investeeringuid vastu võtva riigi seisukohalt. Kahe riigi (Riik A ja Riik B) kapitalivarud kokku on OAOB. Riigile A kuuluvad kapitalivarud on OAK0 ja Riigile B kuuluvad kapitalivarud on OBK0. Kapitali piirprodukti iseloomustavad vastavalt kõverad AN ja BM. Autarkia tingimustes investeerib Riik A kogu oma kapitalivaru OAK0 kodumaal tulumäära ra juures ning Riik B oma kapitalivaru tulumäära rb juures. Kuivõrd kapitali tulukus Riigis A on madalam kui Riigis B siis vaba kapitali liikumise korral hakkab kapital liikuma Riigist A Riiki B. Selline protsess toimub kuni kapitali tulukus mõlemas riigis võrdsustub ning kapitalikogus K0K1 on liikunud Riiki B. Riigis B toob selline kapitali ümberpaigutamine kaasa kogutoodangu kasvu, mida iseloomustab piirkond
· Palgad töötasu tööjõu teenuse eest · Rent tasu tootmistegurite kasutamise eest · Intressid tasu raha kasutamise eest · Kasum ettevõtte omanike tulu. Jaotatakse kaheks: korporatiivne kasum ja mittekorporatiivne kasum(väikeettevõtted, osalsuühingud). · Amortisaator seeon osa kaupade tootmiskuluse, seeon summa, mille võrra seadmed aja jooksul oma väärtust kaotavad ning see summa kulutatakse, et kapitalivaru oleks muutumatu. · Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majadnusliku aktiivsusega. Eestis on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Nad ei sisaldus kuskil mujal sellepärast nad liidetakse, sest seeon tulu, samalajal subsiidiumid lahutatakse, kuna nad ei ole osa toodangu väärtusest. Reaalne SKP Seeon suurus mis näitab kas SKP muutus hindad tõttu või täna toodangu muutusele.
Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressurssid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kasvava alternatiivkulu seadus: mida suurem on antud hüviste tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. Tootmisvõimaluste kõvera nihkumine nihkumise põhjused: 1) muutused ressursside kättesaadavuses; 2) kapitalivaru kasv; 3) tehnoloogia muutused Ühiskonna põhiprobleemid: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Nõudlus ja pakkumine Turu olemus turg on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad (näit. Kohalik toiduturg, ärikeskus, väärtpaberibörs, krediiditurg, tööturg, välisvaluutaturg jne.). Nõudlus kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja
akumuleerunud kaubavarudest. Investeeringute maht sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, mis teeb nende prognoosimise keeruliseks. Nii mõjutavad investeeringute mahtu tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad ning investeerimiskliima üldiselt. Majanduskasvu seisukohalt on olulised mitte koguinvesteeringud, mis sisaldavad ka väljalangenud tootmisvahendite asendamise, vaid puhasinvesteeringud, mis näitavad majanduse kapitalivaru reaalset suurenemist. Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Kolmandaks oluliseks komponendiks kogunõudluse kujunemisel on valitsussektori kulutused (G). Valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarvelistest vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustest maksudest.
nominaalne SKP on suurenenud. Õ · SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V o SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi. Täida lüngad! · Kogukulutuste neli komponenti on: tarbimiskulutused, koguinvesteeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport · Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuuluvoost. · Kasutatav tulu võrdub: o Isiklik tulu miinus netomaksud o Tarbimiskulutused pluss säästud · Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks. Tee õige valik! · SKP mõõdab: o Nii vahe- kui ka lõpphüviste turuväärtust o Toodetud lõpphüviste turuväärtust o Vahetoodete turuväärtust o Sisemajanduse puhasprodukti ja investeeringute turuväärtust. · Tulude ringkäigu mudel kirjeldab: o Tulude voogu ettevõtetelt kodumajapidamistele ja kodumajapidamistelt ettevõtetele o Raha hulka majanduses
Vaadates SKP arvutamist sissetulekute meetodil, võib selgitada olukorda ka järgnevalt: SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksed Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma , mille võrra tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju tuleb igal aastal vähemalt uut toodangut juurde toota, et majanduse kapitalikogus jääks endiseks, et ta ei väheneks. Kogust, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, nimetatakse kapitali tarbimiskuluks ja sellega mõõdetakse amortisatsiooni. Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. Eestis on olulisemateks käibe- ja aktsiisimaks. Kaudsed maksud ei kuulu eelnimetatud tulunäitaja koostisse. Nad lisatakse sissetulekutele SKP õige koguväärtuse arvestamise eesmärgil. Samas subsiidiumid lahutatakse, kuna nad on osa sissetulekutest, kuid mitte osa toodangu väärusest.
erinevaid tooteid ja teenuseid pakkuda. Samas tehakse ka otsused nende kaupade ja teenuste jaotamise kohta. Turumajanduses toimub see vabatahtlikkuse alusel ja turuinstitutsioonide kaudu. Majandus on seotud keskkonnaga rohkem, kui tavaliselt arvatakse. Lisaks majandustegevuse otseste sissetulekute ja väljaminekutega tuleks arvestada ka keskkonnateenuseid, millega ei kaubelda. Majandus: firmad, majapidamised, valitsused, tehnoloogia areng, kapitalivaru (teed, sillad jms infrastruktuur). Keskkond: maa, loodusvarad, maapõu, ökosüsteemid, foora ja fauna, atmosfäär, ookeanid. Keskkonna funktsioonid Majandustegevus leiab aset maal ja maa atmosfääris. Viimast süsteemi kutsume looduskeskkonnaks, lühendatult lihtsalt keskkonnaks. sellel süsteemil on omakorda keskkond, milleks on ülejäänud universum. Joonis 2.1. kujutab majanduse ja keskkonna seoseid. Jäme must joon iseloomustab keskkonda, mis on termodünaamiliselt suletud
annaabi.ee 
