NIB rahastamistegevus on suunatud järgmistele sektoritele: energeetika ja keskkond; taristud ja telekommunikatsioon; rasketööstus ja mehhaanika; tarbekaubad ja -teenused; finantsinstitutsioonid ja VKEd. NIB on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille kaasomanikeks on Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Pank annab laene nii oma liikmesriikides kui ka nendest väljaspool. NIB hangib oma laenuandmiseks vajalikud vahendid laenates neid ise rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt. NIBi võlakirjadel on kõrgeim võimalik krediidireiting. IMF - Rahvusvaheline valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. IMF loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 188 liikmesriiki. Eesti liitus fondiga 26
raha paigutamisel vähem tuntud või poliitiliselt ebakindlaks peetavasse riiki. Ajalooline kogemus paistab viitavat võimalusele, et on olemas mingi piir, mida väliskapitali juurdevool pikema aja jooksul enamasti ei ületa. Et väikese riigi välisinvesteeringuvajadused on reeglina absoluutmahus väiksemad, jätkub siin olulise efekti saavutamiseks ka väiksematest summadest, mida on rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt kergem leida - kas või spetsiaalselt riskantsete projektide ja katsetuste tarvis eraldatud arendusfondidest. Otseinvesteeringutest üleminekuriikide majandusse ning Eestisse tehtud otse- ja portfelliinvesteeringutest annavad ülevaate tabel 3ja tabel 4 ning joonis 3. Sõjajärgse aja eduka kapitaliimportija äärmuslik näide on samuti suhteliselt väike riik - Korea Vabariik. Rohkem kui 27 aasta vältel, ajavahemikul 1953-1980 oli väliskapitali sissevoolu aasta keskmine tase Koreas 9% SKT-st
Näiteks: kui pank on läbinud lähetaja tollitsooni või kui saadetis on sisenenud ostja territoraalvetesse. Kui kõik akreditiivinõuded on täidetud ja tõendavad dokumendid esitatud ostja pangale, siis maksab pank kauba eest tarnija pangale. Reeglina ei võta ostjapank ostja arvelt raha enne maha, kui ostja kinnitab, et on täidetud kauba vastuvõtmise tingimused (kui kaup on saabunud ostja tolliterritooriumile, mille kohta on olemas dokumendid). Ettevõtetele raha hankimine kapitaliturgudelt Pikaajaline finantseerimine on seotud kapitalistruktuuri mõistega, mis tähendab ettevõtte poolt kasutatavate pikaajaliste finantseerimisallikate koosseisu/koostist. Kapitalistruktuuri eesmärgiks on kujundada ettevõtte finantseerimise püsiallikad selliselt, mis võimaldaks maksimeerida hinda. 19.10.2009 22.10.2009 Võlakirjad ehk pikaajalised võlakohustused tavaliselt on pikaajalised võlakohustused/võlakirjad 10 aastase tähtajaga
Väärtust läbi intellektuaalse kapitali luua nii, et ka huvitundjad seda õigesti oskaks hinnata, on ühtlasi raske, kuna ainult rahaliste näitajate põhjal ettevõttele antav hinnang seab kehva situatsiooni veel turul vähetuntud mittemateriaalsete varade poolest rikkad ettevõtted, milliste põhiliseks varanduseks on intellektuaalne kapital. Alahinnatakse ettevõtete potentsiaali, mis omakorda viib turuhinna alahindamisele ja ettevõtetel on raskusi kapitaliturgudelt soodsa laenuressursi saamisega, vähendades võimet realiseerida täit potentsiaali. Seega ettevõtete intellektuaalse kapitali, teisisõnu mittemateriaalsete varade, mittemõõtmine ja seeläbi mittemõistmine võib oluliselt kahjustada ettevõtete edasist käekäiku. Et sellist olukorda vältida, tuleb kasutusele võtta üldstandardid ning rakendada neid igas ettevõttes mõõtmaks intellektuaalset kapitali ja selle väärtust. 11
(Eesti ettevõtete arengusuundumused 2005: 19) Joonis Ettevõtted kelle jaoks kapitali kaasamine on enim probleemne (% vastava grupi esindajatest) (Eesti ettevõtete arengusuundumused 2005, Saar Poll) Problemaatilisem on finantseerimisvahendite kaasamine potentsiaalsetele ettevõtjatele ning uutele ettevõtetele võrreldes VKE keskmisega. Välja võib tuua veel kiiresti kasvavad ja innovaatilised ettevõtted ning väga väikesed ettevõtted, kes kapitaliturgudelt investeerimiseks vajalike vahendite kaasamisel hätta jäävad. Väiksemad ettevõtted kasutavad enamasti omafinantseeringut ning pangalaenu võtavad kõige vähem mikroettevõtted. Lisaks sellele, et potentsiaalseid ettevõtjaid on Eestis suhteliselt vähe, ei paista Eesti ettevõtted silma ka kõrge ellujäämismäära osas. Kolme aasta möödudes ettevõtte registreerimisest on elujõus 63,2% ettevõtetest, mis näitab, et rohkem kui kolmandik
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Võlakordaja=kohustused kokku/aktiva A. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse: Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell).; Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine).; Dividendiotsused ehk kui suur osa kasumist reinvesteeritakse või kui suur osa kasumist saab jaotada omanikele dividendina. Valik ettevõtte finantseesmärke: Ellu jääda; Vältida maksejõuetust ja pankrotti; Võita konkurentsis; Viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa; Viia miinimumini kulud; Viia maksimumini kasum; Säilitada püsiva sissetuleku kasv. Finantsjuhi ülesanded: Varade finantseerimise planeerimine, juhtimine ja kontroll
· hobi või huviga seoses · vastus küsimusele ,,Miks ei ole olemas...? · isiklik rahulolematus, vajakajäämine mõne toote või teenuse juures · rahuldamata vajadus turul · tehnoloogiline paremus · uus viis vana asja kasutada Idee hindamine · Vajadus · Turg · Maksujõuline klient Ettevõtja kui organisaator ja juht Ettevõtete tegevuse võib järjestada loogilisse 5-faasilisse protsessi: · finantsvahendite (oma- ja/või võõrkapitali) hankimine raha- ehk kapitaliturgudelt ehk FINANTSEERIMINE (ärirahandus); · tootmistegurite hankimine (varustamine ja logistika): tööjõu värbamine, palkamine ja rakendamine põhivara soetamine (tootmispotentsiaali loomine ja arendamine), materjalide ja kütuse soetamine, tehnovõrkudesse liitumine jms, informatsiooni hankimine (turundus, tehnoloogia ) · tootmis- ja/või teenindusprotsess (tootmistegurite kombineerimine); · toodangu (toodete ja teenuste) müük · finantsvahendite (taas)vabastamine.
Ettevõtja kui organisaator ja juht ETTEVÕTTE FUNKTSIOONID (tegevused, toimingud) võib jaotada: Ettevõtete tegevuse võib järjestada loogilisse 5-faasilisse protsessi: · kaupade (teenuste) liikumisega seonduvateks varustamine, · finantsvahendite (oma- ja/või võõrkapitali) hankimine raha- ehk tootmine, turustamine, logistika jm (ehk reaalprotsessid) ning kapitaliturgudelt ehk FINANTSEERIMINE (ärirahandus); · raha liikumisega seonduvateks finantseerimine (rahastamine), · tootmistegurite hankimine (varustamine ja logistika): arveldamine, majandusarvestus (ehk rahaprotsessid). tööjõu värbamine, palkamine ja rakendamine (personalitöö, i/k HRM), NB! Kaubad ja raha liiguvad ettevõttes alati vastassuunaliselt!
valitsused), millel on juurdepääs EL fondidele, peab esitama Audiitorite Kohtule kõik vajalikud dokumendid ja materjalid vahendite kulutamise kohta. EUROOPA INVESTEERIMISPANK • Euroopa Investeerimispank on EL finantseerimisinstitutsioon, mis annab pikaajalist laenu kapitaalinvesteeringuteks, et soodustada tasakaalustatud majandusarengut ja integratsiooni. • Euroopa Investeerimispanga projektide laenude intressimäärad hoitakse võimalikult madalad. Pank saab oma ressursi kapitaliturgudelt, kust tema kõrgeim krediidireiting võimaldab laenata kõige soodsamatel tingimustel. EUROOPA OMBUDSMAN 10 • Euroopa ombudsman uurib kaebusi seoses haldusomavoliga Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes. – Euroopa Ombudsman uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste vastu esitatud kaebusi. Ombudsmanile saab esitada kaebuse nende institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli kohta.
(kreeditorina) esindajad. Töötajatel on seega suurem otsustusõigus ettevõtte juhtimisprotsessis kui USA süsteemis. See on välistanud töötajate kohese ja suurearvulise vallandamise. Jaapanis on jälle kontserni emapankade (peamise kreeditori ja omaniku) esindajad ettevõtete nõukogudes. Teine erinevus kontinentaal-euroopa süsteemis on ettevõtte finantseerimisallikates (suhe finantsturgudega): Saksamaal ja Jaapanis on fianantsserimisallikad pärit peamiselt pankadest, mitte raha- ja kapitaliturgudelt. Euroopas ja Jaapanis on olnud kaduvväike turgudel kaubeldavate kommertspaberite ja võlakirjade osakaal ettevõtete finanatsserimises. Uute investeeringute finantseerimist taotletakse enamasti ettevõtte emapangalt, kes on antud ettevõttes oluline aktsionär. Seega kapitali- ja rahaturgude osatähtsus finantsvahenduses on olnud väike. See on ka põhjus, miks euroopa ja eriti Jaapani kapitaliturd olid väheefektiivsemad ja vähelikviidsemad kui USA kapitaliturud
aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 6. Finantssüsteem koosneb raamatupidamisest ja pakutavatest audiitorteenustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 7. Investeerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine). Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell). 8. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes on alati finantsjuhi ametikoht. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes ei ole harilikult finantsjuhi ametikohta. 9. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub maksude osakonna töö juhtimine, ta teostab juhtimis- ja finantsarvestust. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub rahakäibe juhtimine
laenamine), ettevõtte rahandus (ettevõtte kapitali suurendamine väärpaberite emissiooni kaudu, ressurside efektiivne paigutus) ja riigirahandus (valitsuse tulude suurendamine läbi maksustamise, laenamine, kodanike teenindamise kulutused). Damodaran’i käsitlus finantsotsuste struktureerimisel= finantsotsused on jaotunud kolme kategooriasse: investeermisotsused (ettevõtte varade portfelli koostamine), finantseerimisoskused (raha hankimine kapitaliturgudelt) ja dividendiotsused. Kõik need otsused mõjutavad üksteist. Ettevõte on projektide sümbioos. 6 7 Tegevusotsused ettevõttes: ettevõtte lähtub omanike rikkuse maksimeerimisest, võttes arvesse riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessis peab leidma optimaalse kapitali struktuuri, mis minimeeriks kulukuse määra, et teha häid investeerimisotsuseid
81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujundamisega ja raha hankimisega kapitaliturgudelt. Investeerimisotsused Finantseerimisotused Bilansi aktivapoole kujundamine Bilansi passivapoole kujundamine Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri kujundamine Investeerimisprojekti analüüs Kapitali hinna analüüs Investeerimisprojekt tuleb vastu võtta, kui Kapitali struktuur tuleb kujundada selline, see toob lisandväärtust mis minimeerib keskmise kapitali hinna
Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujundamisega ja raha hankimisega kapitaliturgudelt (vt tabel 1.2). Tabel 1.2. Finantseerimis- ja investeerimisotsused Investeerimisotsused Finantseerimisotsused Bilansi aktivapoole kujundamine Bilansi passivapoole kujundamine Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri kujundamine Investeerimisprojekti analüüs Kapitali hinna analüüs
annaabi.ee 
