1919-1939 liberalism (v.a. - tänu - majandust aitasid alkoholimüük - dominioonidesüsteemile edendada kehtis keeluseadus) mõjutas suur reparatsioonimaksed I - 1929 okt. algas ülemaailmne maailmasõja kaotajatelt musta neljapäeva majanduskriis eluolu ja söe- ning suur ülemaailmne vähem kui teisi riike rauamaagirikas majanduskriis - raskeks muutus olukord Elsass-Lotring - 1932 võimule söe- ja - kalandus õitsval järjel demokraadid- algas tekstiilitööstuses - 1930
mida tolle aja ajakirjanduses nimetati punaseks katkuks. Rahvas mõistis, et ainult mässumeelne Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei saab neile vastu. Nad hakkasid korraldama punastega tänavakaklusi ning ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid. Vähesed riigid olid selleks ajaks jäänud demokraatlikeks, seal hulgas olid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nendes kahes riigis säilis demokraatia, kuna nad olid peale Esimest Maailmasõda võitjad ja said kaotajatelt reparatsiooni makse. Tänu nendele suudeti üle elada majanduskriis, mis ei pannud rahvast kahtlema valitsuses ning demokraatias üleüldse. Minu meelest olid kõige paremini poliitiliselt arenenud Inglismaa ja Saksamaa. Mõlemas riigis oli demokraatia kestnud suhteliselt kaua. Diktatuursed riigid ei saa olla väga poliitiliselt arenenud, sest inimesed olid pideva hirmu all ning nende soove ja ideid ei võetud kuulda.
Versailles' süsteemi tingimused olid rasked peamiselt Saksamaale ning see süsteem ei olnud õiglane kaotajate suhtes. Saksamaal tuli maksta tohutuid reparatsioone, nad pidid loobuma oma territooriumitest ning nende sõjaline olukord ei olnud piisav, et end kaitsta. Samas võib leida mõned vastuväited lüüasaanute karistamisele. Uueks korraks võib seda mingi määral nimetada, sest võitjatel peakski ju olema mingi õigus kaotajatelt midagi nõuda ning samuti püüti Rahvasteliidu loomisega olukorda parandada ja konflikte ära hoida. Arvan, et pigem oli siiski tegemist lüüasaanute karistamisega, kuna lepingu tingimused olid lüüasaanutele liiga karmid, Saksamaa tunnistamine ainsaks sõjasüüdlaseks polnud õige, sest ainult Saksamaa ei olnud sõja puhkemises süüdi, ka teised riigid soovisid seda.
prestiiz ja positsioon muutus päritavaks. Pikapeale kujuneski neist päriliku võimuga ülemkiht ja nende võim alamkihi üle oli selle arusaama järgi vältimatu kaasnähtus e. riik oli eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. Teise varjandina näevad teadlased, et juba algusest peale on ühiskond kihistund vägivalla ning sunni läbi. Eeldatakse, et näiteks vallutussõjad lubasid võitjatel koguda andameid kaotajatelt, mis läks enamusti võitjate juhtidele. Seeläbi kasvas jsust pealike rikkus ja võim, mis võimaldas neil hiljem ka oma kogukonna inimesi maksustada, süvendades ebavõrdust ja ühiskonna kihistumist. Aja jooksul oma seisundit tugevdades arendas ülemkiht välja riikliku korralduse mille abil sunniti alamrahvast varasemast rohkem tööle. Olgugi, et ka selle vaatepunkti toetajad nõustuvad, et lõppkokkuvõteks on seesugune
Võitjad said õiguse okupeerida Reini vasaku kalda ala 15 aastaks, Reini paremal kaldal pidi Saksamaa demilitariseerima 50 kilomeetrili laiuse vööndi. Reparatsioonid kujutavad endast sõjaga tekitatud kahju täielikku või osalist korvamist kaotaja poolt võitjale. Saksamaa oli tõepoolest võitjatele, eriti Prantsusmaale rohkem kahju tekitanud, kui võitjad temale, sest läänerindel oli ju sõda kulgenud Prantsumaa territooriumil. Sisuliselt tahtsid võitjad aga nõuda kaotajatelt, sealhulgas eriti Saksamaalt, palju rohekm kui need kahju olid tekitanud. Veelgi enam, kaotajad taheti koormata selliste maksudega, et neist ei kujuneks enam kunagi võitjatele majanduslikke võitlejaid. Kõige suuremad olid Prantsusmaa soovid. Prantsusmaa pakkus reparatsioonide summana välja 24 miljardit naela. Reparatsioonide suurus tekitas võitjate seas lahkarvamisi ja Pariisi rahukonverentsil selles suhtes üksmeelt ei saavutatudki.
Rääkides eelnevalt vigastest, keda oli 3,5 miljonit, on ka selles raamatus peategelane haavatud ning nimelt impotent. Selle tõttu aga ei suuda ta armastatu temaga koos olla, ning mees peab taluma veel lisaks sõjatraumale ka naise ringi jooksmist. Nendele inimestele aga riigipead ei mõelnud, sest võitjad, kelleks Versailles’i rahulepingu järgi oli Antant, soovis kaotajatelt koorida materjaalselt võimalikult palju, lootes tasuda enda võlgasid, mis olid sõjaga seoses tekkinud. Kuid sõdurid, kes osalesid sõjas, pidid minema eluga edasi, ilma, et oleks saanud psühholoogilist abi, mis oleks riikidele liiga kulukaks läinud. Selle tõttu võib nimetada võitjad ja kaotajad välja tuua mitte kahest vastastikkusest leerist eraldi, vaid koos, sest võitjateks olid need
1. Mis aastatel ja miks toimus Pariisi rahukonverents? Nimeta riigid, mis olid konverentsil peamisteks otsustajateks. Pariisi rahukonverents algas 1919 ja lõppes 1920. Rahukonverentsist võttis osa Usa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Rahukonverents peeti rahutingimuste ja sõjajärgsete maailmakorralduse plaanide tegemiseks. Taheti Saksamaale ja tema liitlastele kätte maksta. Ning taheti kaotajatelt kasu lõigata. 2. Kellega sõlmiti Versailles´ rahuleping? Nimeta lepingu peamised tingimused. Mida nimetetakse Versailles´ süsteemiks? Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest, sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust. Reini jõe piirkonnas ei tohtinud olla relvi ega armeed. Versailles'e süsteemiks
Stalin hävitab oma poliitilised vaenlased ja tõuseb riigijuhiks peale Lenini surma. Totalitaarne diktatuur Stalini isikukultuse ülistamine 5. Jaapan - Rahvasteliidu liige - Riigikord: keisririik - Keisri kõrval tegutseb ka salanõukogu genro - Jaapanis duolistlik ühiskond: lääneriik ja samas ka hoitakse kinni traditsioonidest - Välissuhted duolistlikud: aktsepteerib suhtluspartnereid, kuid samas tahab saada suurriigiks - Said mandaate kaotajatelt riikidelt- Saksamaa valdused Vaikses ookeanis - 1918 1922 sõdis Jaapan Kaug Idas kommunistide vastu, talt nõuti Mere konverentsil, et ta oma väed välja viiks. - 1925a. Pekingi leping . Jaapan ja NSVL, Jaapan viib oma väed välja. - Jaapan kontrollib ka münda Hiina ala. Hiina: - Guomindang - valitsus Rahvuslik rahvapartei. Juht: Sun-Yat- sen - Valmistati ette Hiina ühendamist - 1925a. Presidendiks Chiang Kai-shek - 1926 kodusõda - 1928a
vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites); 1940ndate aastate lõpuks
jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik ja sõjaline vastasseis USA ja NKLi vahel.Propagandistlik vastasseis- üksteise mustamine. Majanduslik- olla teistest parem. Sõjaline- tuumapommide ja tavarelvade tootmine. · Lääneriikide eesmärgid: Kommunismi tõrjumine. Saksamaa taasühendamine.
Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid. Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad Jätkus sõja- ja poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites). 1940-ndate aastate lõpuks saavutati sõjaeelne tootmistase raske- ja kergetööstuses; 1950-ndate alguseks ka põllumajanduses. Põllumajandus oli NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu:
Alalistel on vetoõ, st kõik tähtsamad otsused peavad saama JoNk-s 9 häält, sh 5 alalist. Ül-ks tagada rahu maailmas. Ad hoc komitee on nt sinikiivrite rahuvalve. Alalised komit. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu: 54 liiget, igal 1 hääl. Abistab Pa-d rv-se õ-se arengu edendamisel ja kodifit-l, riikide koostöö arendamisel ja inimõ-te garant-l. Saab algat uuringuid, koost raporteid ja anda soovitusi. Kohust looma kõrvalorganeid. Hooldusnk: terr, mis võeti ära I ja II MS kaotajatelt, et need saaks iseseisvuda. Eesmärgiks edendada hooldualuste pol-le, maj-le, sot-le, haridusalasele arengule. Viimane Palau, 1994 iseseis. Rahvusvaheline Kohus: riikidevah tülid ja annab arvamusi ÜRO teiste organite palvel. 15 sõltumatut kohtunikku 9 aa-ks. Poolteks vaid riigid, kes kohtu pädevusele end allutanud. Sekretariaat: administratiivsed ül. Õigus juhtida JoNk tähelepanu rahu ohustavatele momentidele. Allasutused: iseseisvad rv-d org-d, millest mõned eksist enne ÜRO-d
kohutatud looma oma ülesannete täitmiseks kõrvalorganeid. Selle raames tegutsevad nii teatud probleemide ringiga tegelevad komisjonid kui ka regionaalsed, majandusliku kallakuga komisjonid. Hooldusnõukogu. Hooldusterritooriumite süsteem pärineb juba Rahvasteliidu ajast, mil seda nimetati mandaatterritooriumite süsteemiks. Hooldus-või mandaatterritooriumi on territooriumid, mis võeti ära Esimese ja Teise maailmasõja kaotanud riikidelt. Territooriumid küll võeti kaotajatelt ära, aga võitjad ise neid ei annekteerinud. Seepärast tekkis vajadus toetada selliseid territooriume niikaua, kuni nad on valmis iseseisvuseks. Peale Rahvasteliidu laialiminekut võttis territooriumite haldamise üle ÜRO. ÜRO hooldusterritooriumite süsteemi eesotsas oli hooldusnõukogu. Hooldusnõukogu eesmärgiks oli aidata kaasa hooldusaluste territooriumide rahvastiku poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja haridusalasele arengule
annaabi.ee 
