6) korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 7) esindab ministeeriumi ja annab volituse ministeeriumi esindamiseks; 2. Kantsler Kantsleril on 22 ülesannet: näiteks 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu avalike suhete osakonna, rahandusosakonna, välisfinantseerimise osakonna ja õigusosakonna tööd ning kantslerile alluvate teenistujate tööd, asekantslerite ja osakonnajuhatajate kaudu teiste osakondade (välja arvatud siseauditi osakond) tööd; 2) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
kasutamise planeerimine ja korraldamine, riikliku koolitustellimuse kavandamine, pedagoogide ja noorsootöötajate koolitussüsteemi arendamine, avalikkuse teavitamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast ning rahvusvaheline koostöö. Haridus- ja Teadusministeeriumi juhivad minister, kantsler ja kolm asekantslerit: kõrghariduse ja teaduse, noorte ja välissuhete ning üld- ja kutsehariduse asekantsler. Ministrile allub otse siseauditi osakond, kantslerile analüüsi-, rahandus-, riigivara-, õigus- ja üldosakond ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused on Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Noorsootöö Keskus. Maakonna tasandil osaleb haridussüsteemi juhtimises maavanem, kellel on vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve ülesanne
TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada
siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised konkurendid, alustati kommunistidest, keda süüdistati Riigipäevahoone süütamises. Tegelikult süütasid natsid hoone ise. 1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused: 1) Keelustati kõik parteid peale natsliku. 2) Parlament saadeti nii-öelda vaikivasse olekusse , 3) keelustati ametiühingud ja streigid. 4) keelustati opositsioonilised väljaanded 5) Demokraatlikud omavalitsused
protseduurireegleid mis viis ka ,,Equity menetluse" oma sisult lähemale tänapäevasele olemusele- kohtuotsuste läbivaatamine eesmärgiga täpsustada lahenduskäiku või selle ümberlükkamise kaudu uuega asendamine. Tänu Equity menetluse allumisest Common Law protseduuri reeglitele kujunes Inglismaal välja uus õigusmõistmise intstitutsioom- The Court of Chancery mis koosnes algselt ainult Kantslerist, kuid peagi lisandus talle ka veel üks kohtunik, Master of Rolls, kes allus Kantslerile ja tema ülesanneteks oli algselt kohtmääruste registri pidamine ja hiljem seaduste ja kohtulahendite registri pidamine, samuti oli MR vastutav kõigi õigustmõistvate organite oluliste lahendite avaldamise eest tagades sellega kohtupraktika kättesaadavuse üldsusele. Nii Kantsler kui ka Master of Rolls on tänaseni Ühendkuningriigi õigusüsteemi olulised osad. Equity institutsioon on olnud väga oluliseks common law arengu mootoriks:
ENNE TEIST MAAILMASÕDA Valitsev olukord 1938-39 Euroopas Suureks saksakeelseks riigiks oli Austria, aga Saksa ja Austria ühinemine oli keelatud. Austrias oli tekkinud ka oma natsionaalsotsialistlik liikumine, aga osa neist olid vangistatud, mitte, et austria oleks demokraatlik (oli autoritaarne), aga mõningad olid ikka vangis. 1938 aasta veebruaris esitati Austria kantslerile kolm nõudmist: 1. Austria natsid, kes vangis olid, tuleks vangist vabastada. 2. Austria natside juht määrataks siseministriks. 3. Austria armee tuleb anda Saksamaa alluvusse. Esialgu austria kantsler lükkas nõudmised tagasi ja arvas, et tuleks korraldada rahvahääletus, et vaadata, mida rahvas arvab, aga vahepeal olid sündmused arenenud teistmoodi. Austrias endas viidi läbi valitsusevahetus. 12 märts 1938 saksa väed
otsuste ja tegevuse üle käesoleva seadus sätestatud korras; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja, Välisministeeriumis peadirektori või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluva nõuniku või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu; 8) esitab VV ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning EL poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
tema koha üle kantsler. Tugev presidendiinstitutsioon (otseselt valitav, nimetab riigikantsleri, erakorralise seisukorra väljakuulutamise õigus), põhiseaduslikult: hulgaliselt volitusi poliitilistes probleemides manööverdamiseks. Kantsleri funktsiooni allutamine presidendile. Uur Riigipäev. Mis on keisririigi omast oluliselt tugevam. Parlament muutub taksitavaks jõuks presidendile ja kantslerile, sest parlament muutub seadusandlikuks koguks. Kogu seadusandlus läheb paralmendi kinnitamiseks. Riigipäeva tähtsust tõstetakse oluliselt, muutub Riiginõukogust olulisemaks. Saab avaldada umbusaldust riigikantslerile. Rahvahääletus e referendumid - need kui instrumendid mis peaksid aitama lahendada poliitilisi ummikseise. Kuid tegelikult poliitika radikaliseerumisele ja lõpuks poliitiliseks vahendiks Hitleri
Novembris toimunud erakorralistel valimistel oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised konkurendid. 2. Hitleri Saksamaa 1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused: 1) Keelustati kõik parteid peale natsliku. 2) Parlament saadeti nii öelda vaikivasse olekusse 3) Keelustati ametiühingud 4) Streigid keelati 5) Suleti opositsioonilised väljaanded
pädevusse. Parlamentaarsetes riikides harilikult riigipeal üldakti andmise õigust pole. Kui demokraatlikes riikides ei ole iseenesest välistatud riigipea üldaktid, mis on jõult seadusega võrdsed, siis valitsus sellistes riikides ei tohi anda akte, mis on seadusega vastuolus. Seadusega vastuolus olevaid valitsuse määrusi nimetatakse contra legem määrusteks. Selliste määruste andmisõiguse andis 1933(34?) saksa Riigipäev kantslerile (Hitlerile). Sellest ajast loetakse natslik pööre toimunuks. E-s andis Rkogu juhatus 1930ndate a-te maj.kriisi ajal riigivanemale õ-e anda ma.küs-tes s-e jõuga dekreete - seda põhjusel, et parlament sisevastuolude tõttu polnud enam suuteline operatiivselt s-i vastu võtma. Riigivanemale sellise dekreediõiguse andmine oli vastuolus 1920. aasta PSga. 1933. aastal tehtud PSe muudatused seadustasid riigivanema dekreediõiguse. Praegu võib E valitsus üldaktina anda ainult nn.
volitatud halduskogu või isik (seega valitseb funktsionaalne organi mõiste organ luuakse pädevusega) Varasemalt samastati asutus organiga (nt valitsusasutus on organ) seega nt ministeeriumi puhul on organeid mitu (selleks tuleb diferentseerida pädevuse alusel; kõige rohkem pädevusi on ministril, aga teatud pädevused (nt avaliku teenistuse valdkonnas) on antud kantslerile (selles mahus, kui talle on antud pädevusi, on ta haldusorgan)) Organite põhiliigid: - Monokraatorganid kui otsustajaid on üks - Kollegiaalorganid kui otsustajaid on mitu (Ernits: ilmselt vähemalt 3, kuna 2 otsustajaga on keeruline otsustada enamusi ei saa moodustada; Rooma: tres faciut collegium) Pädevus: Juriidilises mõttes: õigus luua õigust
esimees; 2) anda iga-aastaselt HTM-ile ülevaade koond- Juhan Anupõld - MTÜ Nõmme Spordiklubi projekti "Noorte tervistav ja arendav puh- juhatuse esimees, spordi- ja kus" täitmisest; noortelaagrite esindaja; 3) planeerida ja esitada kantslerile taotlus Valdek Murd - Sillamäe Linnavolikogu esi- koondprojekti "Noorte tervistav ja arendav mees, Eesti Linnade Liidu puhkus" läbiviimiseks ning kontrollida eral- esindaja; diste jaotamist ja kasutamist; Toomas Ponkin - ENTK direktor; 4) tagada noorte- ja projektlaagrite koostöövõr-
sulgeda ja kired, mille eest ta põgenes, astusid sinna koos temaga. Kired piinasid teda lakkamatult ja kloostriülem, kellele ta sellest õnnetusest oli jutustanud, soovitas tal kiusaja võitmiseks kellanöörist abi otsida ja kõigest jõust kella helistada. Kellahelin oleks munkadele märguandeks, et kiusatus ühte nende vendadest vaevab, ja terve kogudus asuks siis tema hinge eest palvetama. Nõuanne tundus tulevasele kantslerile sobivana. Ta püüdis vaigistada kurja vaimu teiste munkade hulgaliste palvete abil. Kurat aga ei lase ennast sealt kergesti ära ajada, kus ta kord aset on võtnud: mida rohkem mungad palvetasid, seda suurem oli kiusatus, nii et kell helises nii päeval kui ööl, kuulutades patukahetseja väsimatut lihasuretamistungi. Mungad ei saanud enam hetkekski hinge tõmmata. Päeval ei saanud nad muud teha kui kabelisse viivaid treppe mööda üles ja alla marssida, öösel pidid nad lisaks õhtu- ja
annaabi.ee 
