Theo sai vana vedurijuhiga semuks (lk157) Vedurijuht varastas jope aga kaotas selle (lk159) Peeter teeb tüngakõnesi; kõne võttis vastu käheda häälega mees, kes Peetri ära hirmutab (lk161) Eero pohmakas (lk165) Eero üritab meenutada eelmist õhtut & naist (lk166) Eero leiab jope, aga mitte naise (lk170) August leidis ka selle jope ja pani selle selga (lk175) Maurer näeb liiklusõnnetust (lk179) Eero nägi ka seda ning märkab, et kannatajal see jope seljas, mis metsas oli (lk181) Laura on ka sündmuskohal (lk182) Theo jõudis ka pärale (lk184) Laura & Eero leiavad jälle üksteist & sõbrunevad (lk185) Theol püss padja all; Laura & Eero abiellusid; Marino oli süüdlane (lk198)
Me ju kõik teame Adolf Hitleri utoopilisi fantaasiaid. Samas on ka lugematult palju faktoreid, mis kujundavad isiksusi. Ühest kujundajast, koolikiusamisest, on kirjutanud ka oma esikromaanis „Nullpunkt“, Eesti noor kirjanik Margus Karu. Kohati isegi liiga aus romaan käsitleb põhiliselt koolikiusamise all vaevlevat keskkooli õpilast Johannest, kes kooli vahetades satub põhjendamatult klassikaaslaste kriitika alla. Kuid kuidas kujundab koolivägivald noorte isiksust ning mis on kannatajal sellest õppida? Nii vaimne kui füüsiline väärkohtlemine võib tingida noore inimese sisemaailma kokkuvarisemise. Ka Margus Karu romaani „Nullpunkt“ peategelane Johannes oli algul eeskujulik viieline õpilane, kuid astudes Tallinna Eliitkooli, muutus tema elu drastiliselt. Johannes langes koolikiusamise ohvriks ning sellega kaasnes kaasõpilaste poolt igapäevane kehaline ja psüühiline traumeerimine. Lisades sellele
" Järelikult on tapmine seadusega keelatud. Muidu oleks ühiskonnas täielik katastroof. Tapmist saab veel jagada kaheks: 1) füüsline 2) vaimne. Füüsiline on eelnimetatud kellegi vigastamine ja haiget tegemine. Vaimne tapmine toimib sama moodi nagu füüsiline, ainult sõnade või inimese vaimse häirimisega. Sõnadega võib inimese väga nõrgustada ja haiget teha, harva ka isegi tappa. See toimub näiteks koolis. Kui inimest kiusatakse või häiritakse on kannatajal õigus suunduda kas õpetaja või halvemal juhul ka politseisse. Kiusamine võib välja jõuda vaimse tapmiseni, kus kiusatav ei pruugigi enam psüühiliselt taastuda. Mõlemal juhul, nii füüsilisel kui ka vaimsel on lõpptulemuseks ebameeldivused. * Sa ei tohi varastada Kindlasti ei kujuta elu ette ilma rahat ja omandita. Kuid inimesele ei aita see, mis neil olemas on. Nad otsivad ikka uusi võimalusi, kuidas omada rohkem ja võimalikult lihtsalt.
Dementne inimene unustab eelkõige hiljutised sündmused, kuna kaugem mälu säilib, siis elatakse sageli minevikumälestustes. Afaasiat - raskused õigete sõnade leidmisel ja ka kõnest arusaamisel. Selle sümptomiga kaasub ka oma haigusest mittearusaamine. Apraksia - inimene ei oska enam oma tegevust planeerida ja lõpule viia. Probleeme tekib kirjutamisega, riietumise ja söömisega. Agnoosia - ei suudeta ära tunda asju, isikuid ja kohti kohti, mida varem hästi tunti. Häire all kannatajal kahaneb ka riskitunnetus. 4. Kuidas progresseerib haigus? Esimeses staadiumis kaotavad haigestunud aegamisi oma vaimseid võimeid. Esinevad viited mälu halvenemisele ja kergekujulised meeleoluhaired. Väheneb spontaansus, esineb initsiatiivitust ja ettevõtlikkuse langust, reaktsiooniaeg pikeneb ja õppimisvõime väheneb. Isikud väldivad uusi situatsioone, eelistades tuttavaid olukordi ja ümbrust. tavaliselt patsiendid eitavad oma üha süvenevat mäluhairet.
hiljutised sündmused, kuna kaugem mälu säilib, siis elatakse sageli minevikumälestustes. Afaasiat - raskused õigete sõnade leidmisel ja ka kõnest arusaamisel. Selle sümptomiga kaasub ka oma haigusest mittearusaamine. Apraksia - inimene ei oska enam oma tegevust planeerida ja lõpule viia. Probleeme tekib kirjutamisega, riietumise ja söömisega. Agnoosia - ei suudeta ära tunda asju, isikuid ja kohti kohti, mida varem hästi tunti. Häire all kannatajal kahaneb ka riskitunnetus. · Dementsusega võivad kaasneda käitumishäired. Tavalisem on see, et inimene muutub enesekeskseks, pidurdamatuks või apaatseks. Dementsuse korral võib esineda ka mitut liiki agiteeritud käitumist (löömist, sülitamist, hammustamist jne.) või soovi pidevalt kuhugi minna, põhjuseta lahtiriietumist või riidesse panemist või pideva tähelepanu nõutamist, kriiskamist, kõige eitamist. Võivad esineda ka kuulmis- ja nägemismeelepetted
suureks auks olema. Tema enda probleemid on väga tähtsad ja unikaalsed, ta usub, et neid suudab mõista ainult mõni väga eriline inimene, aga et teistelgi võiks mingeid probleeme või vajadusi olla, jätab teda külmaks. Ta ei suuda aru saada ega tähele panna, mis teine inimene tunneb. Näeb asju ainult oma vaatevinklist ja paneb väga pahaks, kui näiteks sõber tahab oma asju ajada ajal, kui nartsissit teda endale appi kutsub Nartsisstlik isiksusehäire alla kannatajal esineb lisaks sagelegi pettumustest põhjustatud deprssioonisümptomeid ja narkootikumide ning alkoholi kuritarvitamist. Koos nartsisstliku isiksusega võib samal ajal esineda histriooniline, ebastabiiline ja düssotsiaalne isksus ning skisotüüpne ja paranoiline isksus. Nartsisstliku isiksusehäiret on alla 1% rahvastikust. Patsientide kontingenis on levimus umbes 1-16%. Selle diagnoosiga patsientidest on umbes 50-80 % mehed. (Lönnqvist & Slik 2006) 2.1. Nartsissim ja inimsuhted
(Loogna, 1987). 3.4. Klassikaline migreen Selle vormiga on tegemist 20 protsendil juhtudest. Aga need juhud on dramaatilised. Dramaatika esineb eelfaasis, mis annab endast märku kümme kuni kolmkümmend minutit enne peavalu algust. Peavalueelsel etapil võivad esineda veidrad nägemishäired. Mõnikord näevad migreenikud sähvivaid laike või neoonvärvides siksakmustreid. Mõned inimesed kogevad ajutist tunnelnägemist. Mõnel kannatajal halveneb valuhoo eel mõtlemisvõime ning neil on raske lauseid moodustada ja ennast väljendada. Eelnähtudeks võivad olla veel meeleolu kõikumine, väsimus, väikene palavik, nõrkus, tuimustunne, kirvendus, naha tundlikkuse suurenemine, ohter higistamine, kõhuvalu, kõhulahtisus ja tavalisest suurem urineerimisvajadus. Kolmekümne minuti jooksul need sümptomid annavad enamasti järele ja algab peavalu, sageli kas ühel silma poolel või ühe silma ümbruses. Kui peavalu on jõudu
Paljud õpilased kogevad koolis mingil viisil vägivalda, kuid reeglina valitakse välja ohver, kes teistest mingil moel erineb. Põhjused võivad olla välimuses (kasv, kehakaal), sotsiaalne taust, õppeedukus vms. See võib toimuda ühe korra, mõne päeva, kuid ja isegi aastaid. Kiusamine ei toimu alati kahe õpilase vahel, vaid võib olla ka grupiviisiline. (Vaiksoo, 2010) Kiusamine on see, kui üks inimene paneb teist inimest meelega ja korduvalt end halvasti tundma ning kannatajal on raske end kaitsta. (Vaiksoo, 2010) haiget tegemine haiget teha võib mitmel viisil, näiteks füüsiliselt lüües, asju ära võttes või lõhkudes, sõnadega solvates või ähvardades, meelega tegevustest välja jättes, inetuid kuulujutte ja valesid levitades või muul moel. Haiget võib saada nii keha kui hing. Haiget tegemine võib olla nii teistele nähtav kui ka salakaval ja varjatud. (Lasteombudsman 2014) 5
Arvatakse, et teiseks elueaks on laps taibanud seda, et igal asjal on oma nimetus. 9. Kõnehäired: dünaamiline, semaatiline ja sensoorne afaasia. Aju lokaalsete kahjustuste korral nt traumade ja kasvajate puhul tekib mitu iseloomulikku afaasiat e. kõnehäiret. Kõnedefektiga laste seas on poisse tunduvalt rohkem kui tüdrukuid, kuna tüdrukud jutustavad omaette kui nad nukkudega mängivad, aga poisid mängivad sagedamini vaikides. Dünaamiline afaasia kannatajal on raskusi sõnadest lausete moodustamisega, ehkki talle ei valmista probleeme sõnade hääldamine ja kordamine ega ka kõne mõistmine. Semaatiline afaasia haigel on raskusi sobivate sõnade leidmise ja omavahelise suhtestamisega. Haige saab küll aru, mis tähendab nt ,,isa'' või ,,vend'', aga ei suuda lahti mõtestada, kes on isa vend (onu). Sensoorne afaasia avaldub võimetuses kõnet tajuda Nüüd on häiritud häälikulise koosseisu ja selle tähenduse vaheline seos. 10
Arvatakse, et teiseks elueaks on laps taibanud seda, et igal asjal on oma nimetus. 9. Kõnehäired: dünaamiline, semaatiline ja sensoorne afaasia. Aju lokaalsete kahjustuste korral nt traumade ja kasvajate puhul tekib mitu iseloomulikku afaasiat e. kõnehäiret. Kõnedefektiga laste seas on poisse tunduvalt rohkem kui tüdrukuid, kuna tüdrukud jutustavad omaette kui nad nukkudega mängivad, aga poisid mängivad sagedamini vaikides. Dünaamiline afaasia- kannatajal on raskusi sõnadest lausete moodustamisega, ehkki talle ei valmista probleeme sõnade hääldamine ja kordamine ega ka kõne mõistmine. Semaatiline afaasia- haigel on raskusi sobivate sõnade leidmise ja omavahelise suhtestamisega. Haige saab küll aru, mis tähendab nt ,,isa'' või ,,vend'', aga ei suuda lahti mõtestada, kes on isa vend (onu). Sensoorne afaasia- avaldub võimetuses kõnet tajuda Nüüd on häiritud häälikulise koosseisu ja selle tähenduse vaheline seos. 10
tekitava aine mõju reeglipärasena st organismi normaalse seisundina. Kui inimesel on pärilik sõltuvushäire, siis selle käivitumiseks tuleb tarbida esmalt keemilisi aineid. Lihtsalt niisama sündides see haigus välja ei löö, kuid tarbimise edenedes muutub haigus krooniliseks. 70% kroonilistest sõltlastest said juba esimest korda tarbides suure naudingu osaliseks. Tavaliselt (mõne erandiga) on neil kõigil suguvõsas sõltuvushäirega inimesi. Pole harv juhus, et sõltuvushäire all kannatajal on olnud hea lapsepõlv ja hea positsioon ühiskonnas. Haigus ei vaata, keda valib. Haiguse üks sümptom, sotsiaalse staatuse halvenemine, on keemiliste ainete tarvitamise tulemus. Haiguse geneetiline pärilikkus on tugevam kui näiteks diabeedil, kuid tihtipeale arvatakse, et tegemist on 12 tahtejõuetusega või psüühikahäirega. (Libertas, 2017) 1.3.3. Närvisüsteemi sõltuvus
Katsu teha vähemalt kümme sellist hingamist ning tunneta, kuidas ärevus ongi juba vähenenud. Abiks, kui juhtub ärevusehoog: - Vaata ringi. - Leia 5 asja, mida sa saad näha, 4 asja, mida sa saad puudutada, 3 asja, mida sa saad kuulda, 2 asja, mida sa saad nuusutada ja 1 asi, mida sa saad maitsta. 10 4. BIPOLAARNE HÄIRE Bipolaarne häire on seisund, mille all kannatajal esinevad suured meeleolu kõikumised. Bipolaarse häire korral esinevad seisundid on järgmised: Madaldunud meeleolu ehk depressiivne seisund- inimesel on tugevad depressiooni sümptomid. Kõrgenenud meeleolu ehk maniakaalne seisund- inimene tunneb ekstreemset rõõmu ja ülevustunnet, kõrgenenud energia taset ja impulsiivsust. Vahelduvad episoodid- mõlemad seisundid vahelduvad. Uuringud on tuvastanud, et bipolaarset häiret on mingil eluperioodil kogenud üks inimene sajast
neil olla võimu rohkem, kui on igal inimesel loomupäraselt teise inimese üle. 10. Lisaks kuriteole,mis seisneb seaduse eiramises jamõistuse õigetest reeglitest kõrvalekaldumises, mille tulemusena üleastuja sedavõrd mandub, et ta ütleb lahti inimloomuse põhimõtete järgimisest ja kuulutab end kuritahtlikuks olendiks, tehakse kahju tavaliselt veel mõnele isikule, ja keegi teine kannatab tema üleastumise tõttu. Sellisel juhul on kahju kannatajal lisaks karistamisõigusele, mis on tal ühine teiste inimestega, ka eriline õigus hüvitusele sellelt, kes talle kahju põhjustas. Ning igaüks, kes leiab hüvituse õigustatud olevat, võib ühineda kahjukannatanuga ja aidata tal ründajalt kahjutasu saada nii palju, et see hüvitaks kannatatud kahju. 11. Nendest kahest erinevast õigusest--üks on igaühe õigus karistada kuriteo eest, et ohjeldada inimesi ja hoida ära teisi sellesarnaseid kuritegusid, teine on ainult
et isegi kui tööandja on komisjoni otsuse ajaks kõrvaldanud diskrimineeriva asjaolu/d, võib trahvi suurust vähendada, kuid mitte alla alammäära (mida seadus ei kehtesta!). Oluline on säte, et arvataval diskrimineeritaval on kohtus tõendamiskohustus. Seega minnakse vastu põhimõttele, et inimene on süüta, senikaua kui on tõendatud vastupidist (arvatav diskrimineerija peab oma süütust tõendama seepärast, et tema on sellises situatsioonis tugevam pool ja diskrimineeritaval kui kannatajal pole see alati võimalik). Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud Kui komisjon pärast case´i menetlemist leiab, et tõepoolest toimus diskrimineerimine avaldatakse otsus nii avalduse esitajale kui diskrimineerijale. Komisjoni otsused on avalikud, seega (üksikasju nimetamata) teavitatakse otsus on meediale. Komisjon soovitab ekspertarvamuse põhjal kohtuvälist lahendit. Komisjon ise case´i kohtusse ei vii.
annaabi.ee 
